Mahepõllundus (0)

Eesti maaülikool
Metsandus ja maaehitus intstituut.
Mahepõllundus-tagasi juurte juurde.
Koostas: Meelika Hüsson
Juhendas:Meeli Voore
Tartu 2008
Tänapäeval on üha populaarsemad teemad, mis on seotud tervislike eluviiside ja naturaalsusega. Loomulikult on ka mahepõllundus üks tervislike eluviiside sümbol. Kõik, mis on pärit meie esivanematelt, tundub meile ohutu ja turvaline. Mahepõllundusliku puu- ja köögiviljakasvatuse populaarsus kasvab sedamööda, kuidas inimesed saavad teadlikumaks vajadusest säilitada tervet elukeskkonda. Mahepõllundus kujutab endast tagasipöördumist normaalse tasakaalustatud tootmise juurde. Eestis on olukord mahetootmise arendamiseks hetkel igati soodne, kuna rahapuudus on pannud paljud talunikud loobuma kunstväetiste ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisest. Mahe taimekasvatus põhineb külvikorral, mis peab sisaldama liblikõieliste tsüklit. Seemneks ja istutusmaterjaliks tuleb kasutada vastavalt märgistatud või üleminekuperioodi läbinud seemneid ja istutusmaterjali, mida ei ole käideldud kemikaalide ega geneetiliselt modifitseeritud . Muidugi tuleb arvesse võtta, et ka meie esivanemad ei kasutanud külviks seemneid, mis oleks olnud keemiliselt töödeldud. Kuid kas mahepõllundust saab võrrelda naasmisega juurte juurde? Muidugi tuleb silmas pidada, et Mahepõllumajandus on loodusega kooskõlas olev tootmisviis, kus mulla, taimede ning loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud ained ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilise koostöö kaudu. Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomakasvatuses arvestatakse igati loomade heaoluga . Ei kasutata hormoonpreparaate ega antibiootikume profülaktiliseks raviks. Kahjuks on tänapäeva kiiresti arenevas maailmas kasulikum suurfirmadele masstootmine, mis on odavam ja konkurentsi võimelisem, kui väike ettevõtete kvaliteet toodang. Teadlased leiutavad aina uusi meetmeid põllumajandus saagi suurendamiseks. Luuakse uusi väetiseid, mis panevad taime kiiremini kasvama jne. Üha populaarsust koguvad ka GMO taimed, mis on küll seadustega piiratud. Kuid kas mahepõllundus saab võitu üha enam kasvavatest mugavustest põllumajanduses? Arvan, et mahepõllundus on konkurentsi võimeline ka suuremate firmade vastu, sest et inimesed on hakanud rohkem mõtlema enda ja lähedaste tervisele. Loomulikult on suure töö ära teinud reklaam meedias. Eesti kaubanduses on mahe toodetel ka spetsiaalne märk, mille järgi on tarbijal seda kergem otsida. Mahe toodete müügiedu alandab kõrge hind ja inimeste kiire elutempo. Kuid igaüks, kes hoolib keskkonna säästmisest ja tervislikust lähenemisest põllu- ja loomapidamisele peaks leidma pisut aega ka selleks, et poes kauba etiketti jälgida.
Eestis on mitmeid ettevõtteid mis, tegelevad just mahepõllundusega. Näiteks on üks sellistest AS Saidfarm. Kui minna ettevõtte kodulehele leiame sealt artikli, kus on põhjalikult seletatud termin „ökoloogiliselt puhas toode”. Kodulehel on öeldud et, ökoloogiliselt puhas toode on mahetoode, mida toodetakse ilma keemiliste väetisteta ja agromürgiteta. Moodsa toidu töötlemise meetodid võivad anda toidule mistahes värvi; lõhna või maitse. Tervise ja organismi ülesehituse seisukohalt omab olulist tähtsust asjaolu kuidas toiduaine on kasvatatud, olgu see siis taim või loom. Töötlemine ei asenda kasvatamise moodust! Mahetootmise ülesandeks on tuua taime- ja loomasaaduste kaudu loodusele algupärast energiat ja "organismi ehitusmaterjali" toidulauale. Niisamuti kui müüri ladumisel peavad olemas olema vajalikud asjad: liiv, tsement, kivid ja kui neist ühte ei jätku, siis õiget müüri ei saa.Nii on ka organismiga, kui selle ülesehitamiseks õiges vahekorras tervislikke komponente ei jätku, siis tervet organismi ei saa. Mineraalväetistega " rikutakse " normaalne kasvutempo - taimerakud suurenevad veesisalduse läbi, rakumembraanid muutuvad õhukeseks ja taimehaigustele vastuvõtlikuks. Väetisele peab järgnema haigust pidurdav mürk, sellele omakorda sitikamürk jne.Iga keemiakombinaat kinnitab, et tema mürk on kahjutu … Ainult, et siiani on agrokemikaalide hulgast leitud juba enam kui 50 mürki, mis ikkagi osutusid kahjulikuks. Alguse tegi lahti DDT. Igal aastal tegelikult kahjulikuks osutunud mürkide nimekiri pikeneb. Keemiakontsernid pakuvad kiiresti kahjuliku asemele uue, "mitte-kahjuliku". Nendest riskidest hoidumiseks on olemas meie vanaisade põllutarkus, mille uuesti ja kaasaegselt kasutusele võtmine kannab nime mahepõllumajandus. Farmis töödeldakse "mahedalt" väetiste ja kemikaalide abita 1992.a. alates. Loomade toitmiseks kasutame oma farmis toodetud söötasid. Sisse ostame ainult soola ja mineraale. Laste ja ka täiskasvanute kõikvõimalike allergiate esmane retsept on lihtne: "läikivad" toidud ja maiustused menüüst kõrvale!Goethe " Faust " on geniaalne kirjandusteos , mille kirjutamiseks ta kasutas 32 alfabeeti tähte. Ei ole mõeldav, et mõne tähe asendamisega seda teost paremaks õnnestub teha - niisamuti looduslik toit ainult kaotab oma algupärast kvaliteeti kui me tema komponente muudame.Muuta saab välimust, lõhna, maitset - kuid iialgi ei muuda see toitu tervise seisukohalt paremaks. Kokkuvõtteks võiks öelda,et mahepõllundus on loodusega kooskõlas olev tootmisviis, kus mulla, taimede ning loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud ained ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilise koostöö kaudu. Taimekasvatuses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljaus tagatakse õige külvikorra, agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Kuigi võib väita,et mahepõllundus on üks alternatiive põllumajanduses on ka sellel omad miinused: kõrged hinnad ja turundusprobleemid.Kõik, mis on tervislik ja milles pole nii palju kemikaale, kui tava toidus on ka kõrgema kvaliteediga ja seetõttu ka kõrgema hinnaga. Arvan, et mahepõllundus viib meid mingil määral tagasi juurte juurde, sest et nagu ka vanasti kasutatakse vähem kemikaale ja mürke, sest vanasti ei mõelnud ju keegi, sellele et võiks keemia abil oma põllumajandus toodangut suurendada. Eesti inimene tahab olla kindel, millest koosneb ta pere toidulaud. Enamasti kasvatatakse perele vajalikud puu-ja juurviljad ise või saadakse maalt vanaema keldrist.
Kasutatud kirjandus
http://www.keskkonnaveeb.ee
http://www.saidafarm.ee/teejuht.html
http://www.hot.ee/alternatiiv/puukoogivili.html
http://www.testnet.ee