NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 15. oktoober 2009 nr 1-2/4 Planeeritud aeg 10.00-11.00 Tegelik aeg 10.00-10.30 Juhatas Inna Ilus Protokollis Liia Kask Osa võtsid nõukogu liikmed : Kati Kaunis, Toivo Tore Kutsutud : Swedbank´i suurkliendihaldur Sulev Susi PÄEVAKORD 1. Hüpoteegi seadmine 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks OTSUSTATI 1.1Seada hüpoteek Swedbank´i kasuks kinnistule Herne 13, Tartu. 2.1 Volitada asjaõiguslepingu sõlmimiseks AS Äpu nimel juhatuse liige Mihkel Muhkel. (allkiri) (allkiri) Inna Ilus Liia Kask Juhataja Protokollija
00-11.30 Juhatas Inna Ilus Protokollis Sigrit Aule Osa võtsid nõukogu liikmed: Inna Ilus, Toivo Tore ja Sigrit Aule Kutsutud: Swedbanki suurkliendihaldur Sulev Susi Päevakord 1. Hüpeteegi seadmine 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks 1. Hüpoteegi seadmine OTSUSTATI 1.1 Seada hüpoteek Swedbanki kasuks kinnistule Herne 13, Tartu 2. Volituste andmine lepingute sõlmimiseks OTSUSTATI 2.1 Volitada asjaõiguslepingu sõlmimiseks AS Tublid Tegijad nimel juhatuse liige Mihkel Muhkel 2.2 Määrata vastutavaks isikuks Inna Ilus Otsuse poolt hääletasid kõik nõukogu koosolekul osalenud liikmed. (allkiri) (allkiri) Inna Ilus Sigrit Aule Koosoleku juhataja Koosoleku protokollija
Esimese artikklis räägitakse sellest, et töökeskonnas peab olema efekktiivne teadmiste kasutamine. Samuti, et töö oleks efektivsem, töötajad peavad kaastöötada, kuna niimoodi nad jagavad ola tedmised, oskused ja aitavad teine teist. Et seda arendada, on vaja arvestada, et liiderid on kogemusega ja nendel on haldumisoskused, eesmärgid on hästi arusaadavad ja kõikidel on oma roll. Üks peamist asjadest on kongruents, sest see aitab volitada kui tiimi, kui ka individuale. Töömeeskond on vajalik asi töös, et seda arendada ja meeskond töötab parem oleks tore arvestada 7 faktorid, siis esmärgid on savutanud. Teises artikklis rohkem jutt on detalidest, süsteemist. On olemas erinevad töömeeskonna tüübid ja kõikides inimestel on erinevad rollid. Et saada efiktiivse tööd on vaja saada aru töö elluviimist, eesmärkidest ja kriteeriast
Esimese artikklis räägitakse sellest, et töökeskonnas peab olema efekktiivne teadmiste kasutamine. Samuti, et töö oleks efektivsem, töötajad peavad kaastöötada, kuna niimoodi nad jagavad ola tedmised, oskused ja aitavad teine teist. Et seda arendada, on vaja arvestada, et liiderid on kogemusega ja nendel on haldumisoskused, eesmärgid on hästi arusaadavad ja kõikidel on oma roll. Üks peamist asjadest on kongruents, sest see aitab volitada kui tiimi, kui ka individuale. Töömeeskond on vajalik asi töös, et seda arendada ja meeskond töötab parem oleks tore arvestada 7 faktorid, siis esmärgid on savutanud. Teises artikklis rohkem jutt on detalidest, süsteemist. On olemas erinevad töömeeskonna tüübid ja kõikides inimestel on erinevad rollid. Et saada efiktiivse tööd on vaja saada aru töö elluviimist, eesmärkidest ja kriteeriast
Kõik määruste liigid kujutavad endast secundum legem üldakte. Jõustunud seadusi saab rakendada määrustega intra legem. Nii valitsus kui ka ministrid võivad anda peale intra legem määruste ka praeter legem määruseid, millega saab õiguslikult korraldada neid valdkondi, mis on seaduse poolt reguleerimata. Järelikult määrustega praeter legem võib luua uut õigust. Selleks on vaja aga Riigikogu igakordne volitus. Seadusega võib volitada nii valitsust kui ka konkreetset ministrit andma praeter legem määrusi. Põhiseaduse järgi pole võimalik contra legem määruste andmine. Subdelegatsiooni osas tuleks jälgida põhimõtet, mille alusel Vabariigi Valitsus võib määruse andmise õigust edasi volitada vaid siis, kui see on expressis verbis sätestatud volitavas seaduses, kui selleks on andnud õiguse seaduseandja. Määruse andmise õiguse edasivolitamine
Juhatuse liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik. Osanikud ning juhtorgani liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise huve. Juhatus on osaühingu seaduslik esindaja. Tehingu tegemisel saab osaühingut esindada iga juhtorgani liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et liikmed saavad ühingut esindada vaid ühiselt. Ühise esindamise korral võib volitada üht või mitut liiget teatud tehingute tegemiseks. Juhtorgani liikmed, kes on tekitanud kohustuste rikkumisega osaühingule kahju, vastutavad solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt üldkoosoleku või mõne muu pädeva organi otsusele. Juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 5 aastat alates rikkumisest. Osaühingu puhul võib, aga ei pea juhatuse liikmemaksu maksma. Kõik kulud, mis on tehtud osaühingu tarbeks, peab osanik hüvitama. 1
Sektsiooni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmete üldarvust. 8. Sektsiooni koosolekut juhatab sektsiooni esimees. Esimehe äraolekul valitakse koosoleku juhataja liikmete hulgast. . 9. Sektsiooni otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Igal liikmel on koosolekul üks hääl. 10. Kui liige ei saa mingil põhjusel sektsiooni koosolekul osaleda, võib ta volitada oma firma töötajat või mõnd teist sekstiooni liiget end esindama. 11. Sektsiooni esindamise õigus on sektsiooni esimehel ja/või sektsiooni liikmel sektsiooni otsuste alusel. 12. Sektsiooni likvideerimise otsustab sektsiooni üldkoosolek. Otsuse kinnitab ETFL volikogu. Jõustus 17.03.1999. IATAsektsioon Sektsiooni liikmed Eestis, IATA agendid: Air Tours Estonia Atlas Aves Travel Baltic Tour Bookinghouse GoTravel Columbus Travel
, siis oled valmis neid rohkem usaldama ja nendega jagama, see ongi jagatud arusaama kujunemise alus. Nii on iga erakonnaliikme otsustada, kas EER peaks olema nagu teised erakonnad, kus erakonna poliitikat kujundab eliit ja avalik arvamus või, et poliitika peaks kujunema erakonna liikmete jagatud arusaama ja ühishuvi alusel. Selle otsuse viivad erakonnaliikmed ellu ise, kui nad osalevad või ei osale ühisosa kujunemises või kui nad valivad keda volitada või keda valida järgmisel üldkoosolekul. Mulle tundub, et EER liikmed koosnevad teotahtelistest ja arukatest inimestest, nad soovivad senisest rohkem võtta kasutusele taastuvaid energiaallikaid ning soosivad igati energiasäästliku eluviisi, mis on kindlasti tulevastele põlvedele mõeldes arukas tegu. Selline arusaam on mul tekkinud vist maal elamise tõttu, ka meediast on ühtteist läbi tulnud aga kõige suurem mõjutaja olen siiski ise, sest sisetunne ütleb, mis on õige, mis mitte.
lõpu intervall. 4. Vallasasjade müük enampakkumisel Vallasvara müük võimalik: Elektrooniline enampakkumine e-oksjon, elektrooniline Oksjonikeskkond koja poolt korraldatud oksjonikeskkond ja muu oksjonikeskkond suuline enampakkumine Vara müümine lihtsustatud korras. Arestimisakti kohaselt kuni 2000 eurose väärtusega vallasasjade müügi võib kohtutäitur volitada kutseühendusele. Müük kohtutäituri kontrolli all Enampakkumine toimub üldjuhul elektrooniliselt, suuliselt vaid siis, kui elektroonilise enampakkumise korraldamine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel asjaoludel võimalik. Kui arestitud vallasasjade hind on arestimisakti kohaselt kuni 2000 eurot, võib kohtutäitur nende müügi volitada kojale.
filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. · Töötleja määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu, isikuandmete töötlemise korra ning viisi ja isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise lubamise · (Vastutav) töötleja võib haldusakti või lepinguga volitada isikuandmeid töötlema teist isikut või asutust (volitatud töötleja), kui seadusest või määrusest ei tulene teisiti 8 · Andmekogu vastutav töötleja (haldaja) on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, andmekogu pidamist ja andmete töötlemist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest
1, 2, 3. või kokkuleppinute ringi. 6. Vaideküsimuste korral p. 5. kohta langetab otsused nõukogu. 7. Ehitiste kavandamisel, püstitamisel, muutmisel või kasutamisel tuleb järgida head ehitustava (üldtunnustatud ehitusreegleid). 8. Käesoleval seisukohal ei ole mingit õiguslikku jõudu. Ent antud seisukoht või selle mistahes osa võib saada õigusliku jõu 8.1. Kui see sätestatakse seadusega. Seaduse objektideks võivad olla p. 1, 7 ja 5.2. Ülejäänud pp. jõustamine võidakse volitada valitsusele või pädevale valitsusasutusele (ministeeriumile) 8.2. Kui see sätestatakse seaduse täitmiseks valitsuse määrusega. 8.3. Kui see sätestatakse seaduse või valitsuse määruse täitmiseks volitatud ametiisiku (ministri) määrusega. 8.4. Kui see sätestatakse omavalitsuse määrusega selle võimkonnas. 8.5. Kui see sätestatakse mistahes muu juriidilise isikupoolt- tema võimkonnas. 8.6. Kui see sätestatakse pooltevahelise lepinguga lepingu piires. 9
Komisjonär. Komisjonär on kohustatud koheselt edastama Komitendile ostja pretensiooni. Komitent on kohustatud kas tagama Kauba puuduste tasuta kõrvaldamise või Kauba ümber vahetama nõuetekohase kvaliteediga kauba vastu või Kauba tagasi võtma, ostjale Kauba eest makstud summa tagastamisega, kui ta ei tõenda, et puudused tekkisid ostja poolt Kauba kasutamise või hoidmise eeskirjade rikkumise tõttu. Kaup toimetatakse Komitendile tagasi Komitendi kulul. Komitent võib volitada Komisjonäri tagastama ostjale Kauba eest tasutud summa. 5. Poolte vastutus 5.1. Komisjonär vastutab Komitendi ees tema juures asuva Komitendi Kauba kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et Kauba kaotsiminek, puudujääk või rikkumine toimusid mitte tema süü läbi. 5.2. Komisjonäri poolt Kauba müümisel ilma Komitendi eelneva nõusolekuta käesolevas Lepingus sätestatust madalamate hindadega, on Komisjonär kohustatud hüvitama Komitendile hinnavahe. 5.3
Peamiselt tänu oma kulukusele jääb hadz paljude muslimite jaoks vaid kord elus ettevõetavaks sündmuseks. Vaid selle sooritanu saab endale lisanime hadzi. Hadzi on kohus sooritada ainult tervel inimesel, kes selleks füüsiliselt võimeline on. Samuti ei tohi palverännakul käimise kulude katmiseks võtta võlgu. Hadzi jaoks kogutakse raha tihti kogu elu. Kellel töö ei võimalda palverännakut ette võtta, võib selleks volitada oma sugulasi või sõpru. Samuti võib muslim tasuda moseele hadziks tehtavate kulutustega sarnase summa. Mekasse võivad siseneda vaid muslimid, teiste uskude järgijatele on see islami püha linn suletud. Teel Mekasse ei tohi kanda riietes sõlmi ega sõrmedes sõrmuseid. Mekast teatavale kaugusele jõudnud, peab palverännakul olev muslim panema selga ihrami, kahest valgest kokkuõmblemata riidetükist rituaalselt puhta rõiva, mis näitab kõigi palverändurite
suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. · Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. · Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 3 16.03.2010
Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses pole sätestatud teisiti.Riigiasutused, riik. ametid ja kohtud pole jur. isikud. Jur. isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib kanda kõiki ts. õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimestele. Jur. isikud saavad oma teovõimet realiseerida ainult esindajate kaudu. Esindajaks loetakse jur. isiku juhatust v seda asendavat organit. Saab ka volitada üht või mitut enda hulgast tehingute tegemiseks. Asukoht on juhatuse v asendava organi asukoht. Täis, usalduseü. on koht kus ühingut juhitakse v kus ta tegutseb.Tegevuskoht on püsiva ja kestva maj.tegevuse koht.Asutamiseks vaj. dokumendid: asutamisleping ja põhikiri. Täis ja usaldusü. ühinguleping. Sihtasutus asutamisotsus.Täism usaldus ja mittetulunduse asutamiseks peab olema väh. 2 osanikku. Ühistu alustamiseks 3 isikut
saamine (korteriühistud,seltsid,liidud) Juriidilise isiku esindaja Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. Ühise esindamise korral võivad juhatuse liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Eraõiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping. Juhtimisorganid on üldkoosolek ja juhatus (igapäevane majandustegevus), nende pädevus määratakse seaduse või põhikirjaga. AS-i organiks on lisaks ka nõukogu (pikemaajalise tegevuse planeerimine, järelevalve kontroll juhatuse tegevuse üle.) Juriidilise isiku vastutus on kindlaks määratud nende tegevust reguleerivate õigusaktidega
juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel 13 esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 34 nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2.1.4 Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused
tsaaririigiga (Põhjasõda 17001721). Selleks, et olla vaba rahvas vabal maal, on Eesti rahvas läbinud pika ja keerulise enesemääramise protsessi. Eesti suveräänse riigivõimu loomine algas 1917. aasta novembris. Kuna Venemaal oli toimunud revolutsioon ning seaduslik riigivõim kukutatud, kuulutas Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev ennast kõrgeima (suveräänse) võimu kandjaks Eestis. Enne võimu haaranud kommunistide poolt laialiajamist jõudis Maapäev volitada oma juhtorganeid enda nimel edasi tegutsema. Maapäeva juhatus ja vanematekogu moodustasid põranda all Päästekomitee. Punavägede põgenemisest tingitud võimuvaakumit kasutades avaldas Päästekomitee 1918. aasta 24. veebruaril Eesti iseseisvusmanifesti, millega kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks riigiks. Seda päeva tähistataksegi Eesti Vabariigi aastapäevana. Kohe pärast seda tungisid Eestisse Saksa väed ning riigis kehtestati Saksa okupatsioon.
Võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, olla osanikuks või aktsionäriks äriühingus, samuti asutada SA-d ja olla MTÜ liikmeks- selle küsimuse otsustab volikogu, kuid ülejäänud pahnaga tegeleb valitsus- nimetab nõukogu liikmed, teostab muid aktsionari õigusi. 2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud pakkumismentlust. 2
tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajaks peatub taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaeg. [ RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §14. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andja (1) Tasulise riigisisese ja rahvusvahelise autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse otsusega võib nimetatud dokumente andma volitada mittetulundusühingu. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister. (2) Kui tegevusluba ja sõidukikaarti andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt vastava tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamise eest võetavat riigilõivu määra . (3) Tegevusloa ja sõidukikaardi andjal on õigus tegevusloa kehtivuse ajal kontrollida tegevusloa
(2) Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Selle asemel võib avaldusel olevad allkirjad kinnitada välisriigi ametiisik, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust. Välisriigis kinnitatud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostille'ga), kui välisleping ei sätesta teisiti. (3) Registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik võib allakirjutamiseks volitada teist isikut. Avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud. (4) Registripidaja teeb kande hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kandemääruse allakirjutamist. Registripidaja teatab kande tegemisest või sellest keeldumisest avaldajale viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul, arvates kande tegemisest registrisse või otsuse tegemisest, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata.
telekommunikatsiooni seadmeid, ja üle 40 protsendi maailma mobiili kõnesi läbivad ericssoni võrgu. Ericsson on üks vähestest ettevõtetest maailmas, mis suudab pakkuda lõpplahendusi tänapäeva mobiili kommunikatsiooni standarditele. Ericssoni võrgud, telekommuniatsiooni teenused ja multimedia lahendused teevad suhtlemise inimestele kergeks üle maailma. Kuna kommunikatsioon mõjutab inimeste elu ja tööd, Ericsson mängib põhilist osa evolutsioonis. Kasutades innovatsiooni, et volitada inimesi, äri ja ühiskonda, Ericsson töötab, et saavutada `võrgustatud ühiskonda', kus kõik saavad kasu ühendusest. Ettevõte ajalugu 1876. aastal lõi varem telegraafiseadmeid tootvas ettevõttes töötanud Lars Magnus Ericsson oma ettevõtte, mis kahe aasta möödudes hakkas tootma ka telefone. Sellest saigi alguse praeguseks legendaarne ettevõte, mida teavad kindlasti kõik, kes on telekommunikatsiooniga kokku puutunud.
Müüja või teenuse osutaja kohustused: · Viisakas käitumine · Andma teile vajaliku ja tõest eestikeelset teavet · Täitma ettenähtud eeskirju · Arveldamisõigsus · Saate ja müügi dokumendid · Realiseerimistähtajad Ei tohi: · ahistada tarbija õigusi · ei tohi ebaseaduslikult piirata mingite kaupade müüki · müüa markeerimata pakendatud kaupa. Tarbijakaitse kohta: Tarbijatel on õigus koonduda tarbijakaitse ühingutesse ja liitudesse ning volitada isikuid kontrollima tarbijakaitseseaduse täitmist. Valla ja linna volikogu võib moodustada tarbijakaitsega tegelevaid üksusi ning volitada isikuid seaduse täitmist kontrollima. Riik teostab tarbijakaitset ministeeriumite ja valitsuse asutuste kaudu. Korteriomand See on omand ehitise reaalosa üle, mille juurde kuulub mõtteline kaasomand. Korteriomand võib olla laenu tagatiseks. Kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud moodustada korteriühistu. Omaniku kohustused:
Riik ei sekku, aga kaitseõigus tagatakse kohtu kaudu. Õiguslik alus: PS § 3 lg 1 – range legaalsusprintsiip, mille kohaselt riigivõimu (sh haldusvõimu) teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega üleandmine nõuab formaalse seaduse volitust. Halduskoostööseadus – KOV üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku, eraõig juriidilise isiku või füüsilise isiku võib volitada riigihaldus ülesandeid täitma seaduse alusel antud haldusaktiga – peab olema seaduslik volitus, ei saa volitada näiteks määrusega. Mudelid: 4 Avaliku võimu pädevusega ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikutele – eraõig isikud teostavad võimuvolitustega funktsioone, mis võivad piirata õigusi või panna peale täiendavaid kohustusi. Peab toimuma avalik-õigusliku normi alusel. Selle võib ette näha seadusega, haldusakti või halduslepinguga.
kandidaadi; ühele saadikukohale kandideerib mitu erinevate vaadetega kandidaati; hääletajaid ei tohi sedelitäitmise ajal mõjutada; valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Ühetaolised kõik hääled on võrdsed, igal valijal ainult üks hääl, kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Otsesed hääletamisõigust ei tohi volitada teisele inimesele; kui valija ei saa mingil mõjuval põhjusel hääletada valimiskabiinis, võib ta taotled kodus hääletamist. Salajased valija täidab valimissedeli hääletamiskabiinis; ei tohi seal kellegagi aru pidada. Valimiste funktsioonid 1) Vahendada võimudele kodanike arvamust 2) Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 3) Rahva usalduse indikaator (kõrge või madal)
Maakonnas eksisteerib kaks omavahel osaliselt kattuvate funktsiooniga institutsiooni. Esmalt maavalitsus, mille eesmärk on riigi huvide esindamine maakonnas ning samas maakonna elanikkonna ühishuvide esindamine. Teisalt aga maakondlik omavalitsusliit, mis on omavalitsuste vabatahtlikule koostööle tuginev institutsioon, mis tegeleb samuti maakonna tasakaalustatud arenguga. See toimib läbi omavalitsuste koostöö – vallad ja linnad saavad ühiselt täita kohustusi, neid edasi volitada jms. Koostöö vormideks on AS, SA, MTÜ ja toimub eelkõige jäätmehoolduse, ühistranspordi ja tervishoiu valdkonnas. d) Probleemvaldkonnad ja regioonihalduse korrastamise eesmärk Probleemvaldkonnad: Regionaalpoliitika nõrkus - erinevuste kasv maakondade vahel ning ka pealinna regiooni ning ülejäänud Eesti vahel; Eesti maavanem/maavalitsus ei ole regionaalpoliitika subjekt selle euroopalikus mõistes. See mõjutab ka finantse!
Parrest Halduslepingu saab sõlmida üksnes juhul, kui seaduses on sõnaselge volitusnorm. Kui volitusnorm puudub, saab sõlmida eraõigusliku lepingu. Seejuures tuleb silmas pidada, et täidetud oleksid HKS § 3 lõikes 4 sätestatud tingimused. Halduslepingu sõlmimiseks peab olema seaduslik alus; HKS § 3 lõiked 1 ja 2: „Kohaliku omavalitsuse üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku […] või füüsilise isiku võib volitada riigi haldusülesannet täitma seadusega, seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga.” „Kohalik omavalitsus võib talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga.”
nõrgem kui vabadusõ puhul, sest vastavas konfliktis on juriidiliselt võrdsed subjektid. Riik ei sekku aga kaitseõ tagatakse kohtu kaudu. Av ül üleandmise õiguslik alus PS § 3 lg 1 range legaalsusprintsiip, mille kohaselt riigivõimu (sh h võimu) teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega üleandmine nõuab formaalset seaduse volitust. Halduskoostööseadus KOV üksuse, muu av õig jur isiku, eraõig jur isiku või füüs isiku võib volitada riigihaldus ül täitma seaduse alusel antud h aktiga peab olema seaduslik volitus, ei saa volitada näiteks määrusega. Mudelid: · Av võimu pädevusega ül üleandmine eraõig isikutele eraõig isikud teostavad võimuvolitustega funktsioone, mis võivad piirata õigusi või panna peale täiendavaid kohustusi. Peab toimuma av õ n alusel. Selle võib ette näha seadusega, h akti või h lepinguga.
Nõukogul pole õigusi lepinguid allkirjastada. Juhatuse pädevust ei saa edasi anda. Tehing on kehtetu Esindamine - tegutsemine kellegi teise nimel 1) esindus võib olla tehinguline ehk tahteavaldusega (volitus) 2) tulenevalt seadusest (paragrahv - eestkostja, juhatus, likvideerija) volituse andmine - toimub tahteavalduse tegemisega (saab ka kaudselt või vaikimisi (kui tuleneb seadusest, tavast)) EKSAMIKÜSIMUS: edasivolitus - võib edasi volitada, kui volikirjas on sedasi sätestatud volikiri vs volitus - volikiri on paberil (vormierinevus) esindus vs volitus - esindus võib tuleneda seadusest Miks on PS kõige tähtsam - Vastu võetud rahvahääletusel Esindusõiguse ulatus (prghv 120) määrab seadus või volitus Esindusõiguseta tehingu tegemine (128/129) 1) ühepoolne tehing on tühine 2) mitmepoolne tehing on tühine, kui isik seda just heaks ei kiida (2 ndl jooksul)
Salaiga. "Cavallo" jäi taaskord püstitamata. Igavene linn · Kui Leonardo oli 61-aastane, kutsus Giuliano de Medici ta Rooma. · Michelangelo 5 aastat kestnud Sixtuse kabeli laemaalide maalimine lõpes 1512. aastal · Giuliano oli vilets väepealik, kuid huvitus tumedatest teadusaladest ning oli andunud akeemilistele nõidustele. · Leonardo sao endale toa Belvedere lossis. · Paavsti vend kutsus Medici enda juurde ja rääkis, et on otsustanud volitada Leonardot, et too teeks valmis hobusetalli 300-le hobusele. · Vatikanisse tuli projekteerida ka rahapada, kus hakatakse paavstiriigi münte vermima. · Leo X tellis Leonardolt portree, mille jaoks kunstnik tahtis leiutada uusi värve. Kuna töö venis pikale, loobus Leo X tellimusest. · Leonardo märkmetest taevakehade kohta: "Päike ei liigu." · Roomas maalis Leonardo oma viimase suure maali - "Ristija Johannese", seda ei tellinud temalt keegi.
1 1 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849727 18 4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused Hääletamise korraldamiseks moodustatakse valimisringkonna territooriumil valimisjaoskonnad. Valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Erakond võib volitada vallas või linnas ennast esindama kuni kaks isikut. Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimis- ringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjamandaatidena nende erakondade ja valimisliitude vahel, kelle kandidaadid
dokument, mis tõendab vedaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit nimetatud tegevusloaga lubatud sõitjateveol 9.05.2010 Transport ETV0120 102 51 Tegevuslubade, sõidukikaardi ja liiniloa andjad (2) Ühistranspordiloa ja selle alusel sõidukikaardi andmise võib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel volitada mittetulundusühingule (nt ERAA Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon) Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale tema registreerimiskoha järgne valla- või linnavalitsus Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi andmise võib valla- või linnavolikogu otsuse alusel volitada mittetulundusühingule 9.05.2010 Transport ETV0120 103 Euroopa Ühenduse veoluba (1) · Alates 1. maist 2004 kehtib Eesti vedajate
spetsialiseerunud osatöö (eritöö) tegija. Peatöövõtja (main contracotr, general contractor) on tellija poolt valitud ja lepingu alusel volitatud juriidiline või füüsiline isik, kes teeb tööd ise või jaotab töö teistele ettevõtjatele (alltöövõtjatele – subcontractor), vastutades tellija ees ka nende töö eest. Kõrvuti peatöövõtjaga võib tellija valida ja volitada osa töö tegemiseks otse(kaas)töövõtja (prime contractor), kes vastutab oma töö eest tellija ees ise. Otsetöövõtja vahekord ehituse tellija ja peatöövõtjaga määratakse nendevahelistes lepingutes. Ehitusettevõtja peab olema registreeritud Majandustegevuse registris (mtr.mkm.ee). - Projekteerija (Designer, konsultant) – tähendab ehituse tellija jaoks üldjuhul projekteerimistööde
Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Juriidilise isiku organid = juriidilise isiku juhtimisorganid · Juhtorganid juhatus või seda asendav organ ja nõukogu. Juhtorgani liige vastutab. Peab ise oma kohustusi täitma, ei saa neid delegeerida. Peab olema teovõimeline. Juriidilise isiku tegevus väljendub tema organite ja töötajate õigusvastase käitumise korral. · Muud juhtimisorganid üldkoosolek. Liige saab volitada teisi enda eest midagi tegema. §31. Juriidilise isiku organid (1) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. (3) Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga.
Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Juriidilise isiku organid = juriidilise isiku juhtimisorganid · Juhtorganid juhatus või seda asendav organ ja nõukogu. Juhtorgani liige vastutab. Peab ise oma kohustusi täitma, ei saa neid delegeerida. Peab olema teovõimeline. Juriidilise isiku tegevus väljendub tema organite ja töötajate õigusvastase käitumise korral. · Muud juhtimisorganid üldkoosolek. Liige saab volitada teisi enda eest midagi tegema. 21 §31. Juriidilise isiku organid (1) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.
Leonardo sai endale toa Belvedere lossis, Vatikanist kõrgemal asuval mäel. Ta polnud kunagi nii kenas korteris elanud. Juba eemalt võis näha, kuidas püstitatakse katedraali. Leonardol polnud aga jõudu, et sellesse möllu söösta. Ta jääb Roomas ainult üksiklasest jalakäijaks. Sixtuse kabeli laemaali oli maalinud tema ammune rivaal Michelangelo. Ta vaatab ka Raffaeli maale. Ühel päeval laseb Giuliano de' Medici aga volitada Leonardo hoonet ehitama. See pidi olema hobusetall, suur, kolmesajale hobusele. Ta teadis kui väga Leonardo hobuseid armastas. Pärast talli ehitamist tuli tal projekteerida Vatikanisse rahapada, kus hakatakse paavstiriigi münte vermima. Lõpuks tellib Leonardolt oma portree paavst Leo X. Just Roomas maalib kunstnik oma viimase suure pildi. Seda pilti polnud keegi tellinud. Ei saa aru, kas on see mees või naine. Tema meelelisus kutsub temaga kaasa
i) Sisuline pädevus rahndusministeeriumil on selle valdkonna pädevus (a) avaliku halduse kandja (b) haldusorgan ii) Territoriaalne pädevus b) Sisepädevus: Haldusorgani nimel tegutsenud isiku volitus (HMS § 8 lg 2) lubab asutuse sees edasi volitada, HMS § 8 lg 2 alusel on asutuse siseselt volitatud tegutsema haldusorgani nimel. Seega tegemist on haldusaktiga ning pädevus on olemas. 6 3. Audiitortegevuse seaduse kohaselt antakse vandeaudiitori kutse kutseeksami sooritanud vandeaudiitori kutse taotlejale Audiitorkogu ettepanekul rahandusministri otsusega.
Valimisi korraldatakse regulaarselt, sest vastasel korral hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste põhimõtted /-tunnused: · Üldised valida võivad kõik täisealised hääleõiguslikud kodanikud. Piirangud: vanuse-, paiksus- ja kodakondsustsensus) · Ühetaolised e võrdsed kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks · Otsesed hääletamisõigust ei tohi volitada teisele. Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale · Hääletamine on salajane valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada · Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Hääletajaid ei tohi sedeli täitmise ajal mõjutada. Valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Riigi ül valimiste ettevalmistamisel:
Valimisi korraldatakse regulaarselt, sest vastasel korral hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste põhimõtted /-tunnused: Üldised – valida võivad kõik täisealised hääleõiguslikud kodanikud. Piirangud: vanuse-, paiksus- ja kodakondsustsensus) Ühetaolised e võrdsed – kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks Otsesed – hääletamisõigust ei tohi volitada teisele. Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale Hääletamine on salajane – valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada Vabad – iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Hääletajaid ei tohi sedeli täitmise ajal mõjutada. Valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Riigi ül valimiste ettevalmistamisel:
-esindusõigus seaduse järgi juhatusel.kõik juhatuseliikmed on kantud äriregistrisse.. TÜ ja UÜ ei olegi juhatust. (2) Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. (3) Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 1.Kas on õigus nõuda viivist ?
Firmal on alust arvata, et volitus on olemas ja tellimus täidetakse ning saadetakse arve. Ettevõte tasub arve ja avastab alles hiljem, et isikul ei olnud volitust seda tehingut teha ning viiakse kaup tagasi, nõudega ka raha tagasi saada. Sellisel juhul seadus kaitseb kolmandat isikut. Esindatav ise vastutab, et laseb kolmandal isikul arvata nagu oleks volitus olemas. 3) edasivolitus esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Ei saa volitada pädevust (juhatuse liige), küll aga tehingute tegemist. Kui on tegu juba seadusliku esindajaga, võib ta omakorda anda volituse. Reegel: kui on antud volitus ja seal ei ole edasivolitust ette nähtud, võib edasi volitada vaid siis, kui volituse andmisel on ilmne, et esindaja ei suuda isiklikult oma kohustust täita. Sel juhul tuleb eeldada, et tal on edasivolitusõigus. Tehingulise esindaja edasivolitamise õigus on piiratum. Üldreeglina võib edasi volitada, kui see tuleneb volitusest
Äriühing saab anda õiguse füüsilisele isikule, mis kantakse B-kaardile, ei pea väljastama volitust. Prokuristile kinnisvaratehingu tegemiseks peab olema sõnaselgelt välja toodud B- kaardil. Prokuristiks saab olla ainult füüsiline isik. Ta ei tohi olla audiitor, nõukogu liige ega äriühingu liige. Kui annad volikirja, siis tuleks kirjutada, et näiteks volitatud ainult selle auto müümiseks jne. Mitte anda üldist. Volitusi tohib edasi volitada, kui see on volikirjas selgelt kirjas. Kinnisvara büroo antakse firmale volitus, ja siis firma annab selle edais maaklerile. Volikirja saab igal hetkel tagasi võtta. Volitus lõppebki tagasi andmisega. Tuleb ametlikesse teadaannetesse kirja panna. Prokuura: · volitus, mis annab prokuristile (volitatud esindajale) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel · saab anda ainult füüsilisele isikule
territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel. (3) Veoloa andmisel ja kasutamisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Veoloa taotlemise ja andmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. (5) Veoloa taotleja peab tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumentide andja on mittetulundusühing. (7) Veoloa annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse korralduse alusel võib veolubasid andma volitada mittetulundusühingu. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud veolubasid andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta veoloa väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt veoloa väljastamise eest võetavat riigilõivu määra. (9) Veoloa andja võib veoloa andmisest keelduda, selle ära võtta või kehtetuks tunnistada, kui vedaja:
Väiksemaid summasid saadi üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24. veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja, mille koostas Juhan Kukk ja Mihkel Pung. Seejuures võeti eeskujuks Saksa Riigipanga ja Prantsuse Panga põhikirjad. 7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus moodustada eeltööde tegemiseks ja panga juhtimiseks kuni täiskogu kokkukutsumiseni kolmeliikmelise komitee, kanda Riigikassa summadest Eesti Panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ning volitada ajutist juhatust korraldama panga aktsiate müüki eraisikutele ja asutustele. Põhikapitali Eesti Panga arvele kandmise päeva ehk 3. maid hakati tähistama Eesti Panga aastapäevana. 7. märtsil määras Ajutine Valitsus Eesti Panga juhatusse ajutiselt Eduard Aule, Mihkel Punga ning Johan Sihveri. 25. märtsil, juhatuse esimesel ametlikul koosolekul, otsustati esitada panga presidendiks Mihkel Pung, kelle lahkumise järel 2.augustil määrati sellele kohale Eduard Aule
Osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnistamine kuulub volikogu ainupädevusse. Osavallal ja linnaosal on oma põhimäärus, milles sätestatakse nt Piiride kirjeldus, Valitsuse moodustamise kord, valitsus ja vanema volitudes ja nende teostamiseks vajalikud antud valla või linna eelarvelised vahendid jm. KOV ülesannete sisepädevuse volitamine osavalla või linnaosale toimub põhimäärusega. Nende valitsusele ei tohi volitada üldakti andmise(määruste andmise) õigust. HMS § 8 lg 2 –haldusakti andmise volituse võib anda ükskõik millisele osavalla või linnaosa ja selle valitsuse allüksusele. Käesoleval ajal on linnaosad Tallinnas(8) ja Kohtla-Järves linnades, osavallad Vinni ja Väike-Maarja valdades. Osavallavanem ja linnaosavanem on vastavalt osavallavalitsuse ja linnaosavalitsuse kui KOV ametiasutuse juhiks. Neid nimetab ametisse ja vabastab ametist valla-või linnavalitsus
Prokurist Advokaat – advokatuuriliige. Seaduslik esindaja – (JUHATUS, LAPSEVANEMAD, EESTKOSTJAD, TÄISOSANIKUD ja LIKVIDEERIJAD). Juriidilise isiku puhul juhatus või seda asendav organ. (pole sama mis TEOVÕIME juures X2) UÜ ja TÜ puudub juhatus järelikult täisosanikud saavad juhtida, nad on juhatust asendavad. Juriidilise isiku seaduslikud esindajad on juhatuse liikmed või seda asendav organ, täisosanikud. Ühine esindusõigus – esindatakse korraga ja võib volitada ühte või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Kolmandate isikute suhtes kehtib see ainult, siis kui see on kantud registrisse. Äriregistris pannakse kirja see muidu ei kehti see kolmandate isikute suhtes. Ühine esindusõigus on ainus piirav, äriregistrisse kantud § 34 p2 on seotud sisesuhetega. Näiteks saab ainult ühe juhatuse liikme vastutusele võtta. § 33 p3 sätestab, et tühistatud häälega saab tühistada otsuse kui see mõjutab
Korraldusi annab aga valitsus - kollegiaalorgan, mitte ametiasutus. Kui haldusorganiks on valitsus kui kollegiaalorgan, ei ole otsustamist enam võimalik kellelegi delegeerida, ka mitte ühele või osale valitsuse liikmetest ega valla- või linnavalitsuse ametnikele. Seevastu, kui välispädevust reguleerivas seaduses või määruses mõeldi pädeva linna- või vallavalitsuse all kogu ametiasutust, võib ametiasutuse juht (linnapea või vallavanem) volitada täiendavalt kedagi (struktuuriüksust, linna- või vallavalitsuse komisjoni, konkreetset ametnikku või ka valitsust-kollegiaalorganit) otsust tegema või reserveerima vastava volituse ainult endale. Demokraatia põhimõttest ja KOV enesekorraldusõigusest tulenevalt võib säärastes olukordades linna- (valla-) valitsuse sisepädevust linnapea (vallavanema) asemel jaotada ka volikogu. Küll aga ei saa volikogu ei valitsusele kui kogule ega ka
Otsuse tegemisel tuleb arvestada tegelikke valitsevaid tingimusi ja otsusetegijate kalduvusi. Selle põhjal võib tunduda, et heaks keskteeks oleks mõistlik kokkulepe selline, kus kaks kolmandikku (65%) läheb kasutajatele ja üks kolmandik andjatele (35%). Seda arvestades oleks üks äärmus see, kus kumbki pool saab 50% ja teine ekstreemsus see, kus andja saab neljandiku ja kapitali kasutaja kolm neljandikku. Siiski võib riigi keskpanka volitada, et ta kehtestaks vastavalt üleüldisele majanduslikule olukorrale ja keskpanga ekspansiivsele või kitsendavale poliitikale aeg-ajalt tingimuste üksikasjades väikseid muudatusi, mida ta riigi üleüldise majandusliku heaolu huvides taotleb. See volitatus oleks praeguses süsteemis analoogne volitusega muuta intressimäära. (Ahmad 1980:46-48) Intressivabas süsteemis jäävad lisateenused endiseks. Need lisateenused, mis ei ole pankade
§ 79. Kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamine (1) Kui kaabellevivõrgu kaudu taasedastamise õiguse teostamiseks ei ole õiguse omaja sõlminud lepingut kollektiivse esindamise organisatsiooniga, on õiguste omajat volitatud esindama organisatsioon, kes esindab sama kategooria õiguste omajaid. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kollektiivse esindamise organisatsioone on mitu, võib õiguste omaja valida, keda neist volitada ennast esindama. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel esindataval õiguste omajal on samad õigused ning kohustused kui sellel õiguste omajal, keda kollektiivse esindamise organisatsioon liikme- või muu vastava lepingu alusel esindab. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel esindatav õiguste omaja võib nõuda kollektiivse esindamise organisatsiooni ja kaabellevi operaatori vahelisest lepingust tulenevate õiguste
Ühise esindus õiguse puhul võib esindajat piirata ka suhetes kolmandate isikutega. · Tehinguline esindusõigus e volitus. See on ANTUD esingusõigus. Esindatav volituse puhul ise määrab esindusõiguse mahu. Ei ole ette nähtud eraldi vorminõuet, küll aga pg 118 lg reegel et kui volitus on antud sellise tehingu tegemiseks, mille jaosk on seaduses ette nähtud kohustuslik vorm, siis volitus peab olema samas vormis. Kas esindaja võib edasi volitada? · Kui on seadusjärgne esindaja, siis tema võib omakorda kedagi volitada. Pg 119 lg 2 tuleneb see. · Aga volitatud esindaja reeglina ei või edasi volitada. Va 2 erandit: o Kui esialgses volikirjad (volituses) on see õigus antud. o Kui asjaolud seda nõuavad. (nt esindaja on haiglas, aga onvaja tegutseda vmt) Teatud juhtudel eeldatakse volituse olemasolu (teatud tegevuseks). Vt pg 121. Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku esindamise erisused
annaabi.ee 
