Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erakonnad (0)

1 Hindamata
Punktid
Kellele: Urmas Lehtsalu
Teema: Erakonnad
Kellelt: Vahur Sepp AL 22
Olen kogu oma teadliku elu elanud maal ja sellepärast arvan, et minu erakonna valikut on see mõjutanud tugevalt, nimelt meeldib mulle praegustest Eestis tegutsevatest
(Eesti Demokraatlik Partei, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Keskerakond , Eesti Kristlikud Demokraadid, Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Vasakpartei, Isamaa ja Res Publica Liit, Konstitutioonierakond, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Vabariiklik Partei, Vene Erakond Eestis)
neljateistkümnest erakonnast kõige enam Erakond Eestimaa Rohelised(EER).
Miks see erakond mulle meeldib, aga sellepärast, et:
Esiteks nad keskenduvad esiteks looduse hoidmisele, nende arvates tuleb alustada laialdast üleminekut taastuvatele energiaallikatele, tänasel päeval kulutavad eestlesed iga aasta 10 miljardi krooni eest looduse ressursse.
Teiseks väärtustab tervet ja arukat rahvast, soovivad anda hüvitisi peredele , kes rajavad energiasäästlike kodusid, annavad tervise edendamisele keskse ja majanduslikult toetatud rolli, teevad kõrg- ja erihariduse kõigile võimekaile kättesaadavaks.
Kolmandaks hakkab EER rakendama otsedemokraatiat, see tähendab omavalitsuste ja riigitasemel rahvaalgatuslike referendumite seadustamise.
Erakonna Eestimaa Rohelised programm kirjutati kokku entusiastide poolt ning see pole mitte halvem võrreldes teiste erakondade programmiga, loomulikult on ka neil vastuolusid põhikirjas, kus on seatud eesmärgiks „vähendada inimeste põhjustavat mõju loodusele “, see tähendab loomade kiibistamise, lindude rõngastamise, loomaaedade tegevuse jms. lõpetamise.
Erakonna arvates aitaks kõige kiiremini seda lubadust täita neutronpomm , mis lõpetaks kõik inimesed ja inimtegevuse mõju keskkonnale, üldiselt leiti, et oleks vaja korraldada programmi arutelu erakonna liikmete laiemal osavõtul.
EER liikmete arutelul on teemaks olnud erakonna sisemine areng, arutati, kas on vajalik taotleda jagatud arusaama ja ühisosa vaid osa erakonna liikmete poolt tingimustes, kus teised erakonna liikmed sellest jagatud arusaamast ja ühisosast ei hooli. Leiti, et selline ühisosa on siiski vajalik, sest see lisab indu edasiseks tegevuseks. Toodi välja ka see, et ühisosa saab tugineda vaid ühisele tegevusele ja selle tegevuse analüüsile. See tähendab, et on raske saada ühisosa inimestega, kes hoiduvad kõrvale. Näiteks, kui oled teistega koos ettevalmistanud koosoleku, laulnud koos, käinud matkal, koristanud prügi jms., siis oled valmis neid rohkem usaldama ja nendega jagama, see ongi jagatud arusaama kujunemise alus. Nii on iga erakonnaliikme otsustada, kas EER peaks olema nagu teised erakonnad, kus erakonna poliitikat kujundab eliit ja avalik arvamus või, et poliitika peaks kujunema erakonna liikmete jagatud arusaama ja ühishuvi alusel. Selle otsuse viivad erakonnaliikmed ellu ise, kui nad osalevad või ei osale ühisosa kujunemises või kui nad valivad keda volitada või keda valida järgmisel üldkoosolekul.
Mulle tundub, et EER liikmed koosnevad teotahtelistest ja arukatest inimestest, nad soovivad senisest rohkem võtta kasutusele taastuvaid energiaallikaid ning soosivad igati energiasäästliku eluviisi, mis on kindlasti tulevastele põlvedele mõeldes arukas tegu.
Selline arusaam on mul tekkinud vist maal elamise tõttu, ka meediast on ühtteist läbi tulnud aga kõige suurem mõjutaja olen siiski ise, sest sisetunne ütleb, mis on õige, mis mitte.
Selle väikese Eesti Vabariigi kohta on minu arvates üldse liiga palju erakondi, piisaks täiesti kolmest, neljast suuremast erakonnast, sest väikesed ei pääse võimule nagunii.
Ebameeldivat erakonda kohe nagu otseselt ei olegi, sest eks neil kõigil on oma programmides mõeldud inimeste ja tulevaste põlvede peale, iseasi , kas nad ka oma programmi järgi elavad ja tegutsevad, sest tihti on kõige populaarsem see erakond, kes kõige rohkem lubab ja kelle programmis on kõige kõlavamad sõnad.
Eks meedia kanalid võimendavad ka tihti erakondade apsusid ja nagu ma eespool mainisin paljud erakonnad ei pääse võimulegi ja seda enam ei tea, kuidas nad tegelikult käituksid.
Eks kõikidel erakondadel on oma head ja vead aga kõige normaalsem tundub tänase päeva seisuga Erakond Eestimaa Rohelised.
Erakonnad #1 Erakonnad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DamnedDaemon Õppematerjali autor
Memo

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonnaõpetus II kursusele
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus ­ tsentrism ­ vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism)

Ühiskond
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta

Politoloogia
Politoloogia konspekt
126
doc

Politoloogia konspekt

1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut

Politoloogia
Kodanikuõpetuse kursus
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon ­ vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe.

Ühiskonnaõpetus
Riigiõigus
72
doc

Riigiõigus

KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,

Õigus
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

reageerimine üle-Venemaalistele poliitilistele sündmustele. Maanõukogu tähtsamaks otsuseks oli 23. juulil langetatud otsus luua Maavalitsus. Selles on nähtud Eesti tulevaste valitsuste eelkäijat ja Maanõukogus tulevat parlamenti?. Maavalitsuse esimeheks valiti Jaan Raamot. Linnavolikogude valimise toimusid augustis, septebris hakkas Maanõukogusse lisanduma saadikuid - oktoobriks 62 liiget Maanõukogus. Alates oktoobrist tekkisid Maanõukogus erakondlikud fraktsioonid. Vasakpoolsed erakonnad tegutsesid omaette rühmana, kõige edukam neist Tööerakond, sai 11 kohta, vähemlased 9, esseerid 8 ja enamlased 5. Lisaks neile oli veel 3 Maanõukogu saadikud, kes ei kuulunud erakonda. Kuna Maanõukogu oli end täiendanud ka linnade esindajatega, siis ei saanud oktoobris edasi minna enam vana juhatusega, Artur Valmeri asemel valiti Maanõukogu esimeheks Otto Strandmann Tööerakonnast. Valiti ümber ka Maavalitsus, etteotsa tõusid Konstantin Päts. Maanõukogu kokkutulek 1

20. sajandi euroopa ajalugu
Võrdleva Poliitika kodutööd
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi ­ Kansase ja Arizona ­ kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag

Politoloogia
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. 2. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse poolt antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse poolt välja töötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib läbi viia valitsuse suhtes umbusaldushääletust. 3. Täidesaatev võim e valitsus e ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendid vastu võetud seadused ­ praktiliselt juhib riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel juhtub tõsine konflikt, võib see endaga kaasa tuua valitsuse vahetuse või isegi uued parlamendi

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun