Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine Tänapäevases maailmas suhtluskäitumine mängib väga suurt rolli. Eriti multikultuurses ühiskonnas. Tähtis on teistest kultuurist lugupidamine ning suhtlus vahendite sobiv kasutamine. Selles töös tahan oma kogemuste abil vaadelda sellist probleemi nagu pöördsõna valimine eestlaste ja venelastega suhtlusel. Küll me teame, et Eestis elab palju venelasi ning eestlaste ja venelaste kultuurid mingil määral on ikkagi erinevad. Kuid aga sellises nö multikultuurses ühiskonnas peavad säilima traditisioonid ja lugupidamine. Tahan keskenduda sinatamise ja teietamise teemal, kuna minu jaoks see teema on aktuaalne ja mitu korda on probleeme tekitanud. Oma elus olen elanud nii venelaste kui ka eestlaste seas ning kultuuridevaheline erinevus just suhtluskäitumise küsimuses on ilmselge. Vene keskkonna eest võtame Ida-Virumaad ja eesti Tartumaad.
· enneolematu sõjavaimustus Landeswehri purustamises nähti jäädavat vabanemist Saksa ordurüütlite sajanditepikkusest nn penirüütlite orjusest ning aitab tasuda ülekohtu ja alandusete eest · hiljem hakati selle auks tähistama 23. juunit võidupühana Sõja lõpp: · sakslaste lõpliku purustamise peatas Antant, kelle survel sõlmiti 3. juulil vaherahu Tartu rahukonverents: · Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska · vaidlused piiriküsimuste osas - Venemaa nõudis endale Virumaad, kuid ebaõnn Narva all muutis venelased järeleandlikuks · üle 5000 ohvri nõudnud sõda oli lõppenud · rahukõnelused jätkusid veel majandusküsimustes · Tartu rahu 3 jaanuar 1920: · Venemaa tunnustas Eesti rippumatust ja iseseisvust · määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir (Narva-tagune ja .................) · Eesti vabanes Vene välisvõlgade tasumisest ja sai 15 milj. kuldrubla Vene kullavarudest · Venemaa kohustus tagastama iseseisvuse
põhjustades seal päikeselt tuleva soojuse neeldumist ning seega ka globaalset soojenemist. Samuti on põlevkivi tuhasus väga suur, ning pool sellest, mis ahju visatakse, tuleb sealt välja tuhana. See tuhk kuhjatakse suurtesse tuhamägedesse. Sealt alt satuvad jällegi ohtlikud kemikaalid keskkonda ning praeguseks on juba märkimisväärne osa Ida-Virumaast ilma jäänud oma põhjaveest, kuna need kemikaalid on selle lihtsalt kasutuskõlbmatuks muutnud. Teisalt ähvardab Ida-Virumaad põhjavee sooldumine merevee sissetungi tõttu, kuna kaevandustest pumbatakse välja niivõrd suur hulk põhjavett. See süvendaks veelgi põhjavee probleemi ning varsti tuleks Ida-Virumaale, mis saastamata looduse korral võiks põhjavett vabalt eksportida ilma puudujääki kartmata, hakata puhast vett sisse vedama, kuna inimestel ei ole lihsalt enam puhast vett. Kuna pealmised kihid põlevkivi on juba välja kaevatud, peab
talukohad. Loodusrajalt võib leida mustikaid, pohli ja seeni. VIRU RABA ÕPPERADA Viru raba, olgugi, et üks väiksemaid laugastikuga rabasid Lahemaa rahvuspargis, meelitab oma salapäraga sinna ikka ja jälle matkamarsruutidest osavõtjaid. Matkajale mõeldud 3.5 km pikkune õpperada kulgeb läbi raba piki laudtee. Rada algab männiku-loksa teelt ning lõppeb vanal Narva maanteel, selle läbimiseks kulub aega 1-2h. Viru raba paikneb ajsloolise Harju maakonna idaosas vastu Virumaad. Enne rabasse jõudmist ääristavad õpperada rabaäärsetel sanduritel kasvavad nõmmemetsad. Parema ülevaate rabast saamiseks on rajatud ka vaatetorn. PAUKJÄRVE LOODUSRADA Loodusrada kulgeb mööda Paukjärve äärseid voori ning voorte vahelisi orgusid. Vahelduvad erinevad metsatüübid - niiske ja hämar laanemets ning valguseküllane männi- palumets. Matkates võib leida raja äärest kukeseeni, pohli ning musitkaid.
haarata Pavel Bermont-Avalov RAHULÄBIRÄÄKIMISED Vajadus: kurnatus sõjast, enamlaste üha tugevnev surve Sügis1919 rahuläbirääkimised ebaõnnestusid Detsember 1919 Tartus algasid uued läbirääkimised (Jaan Poska ja Adolf Joffe) Tartu läbirääkimised Vene pool : Eesti pool: Algselt nõuti kogu Lähtus rindel kujunenud Petserimaad ja poolt olukorrast Eesti väed Virumaad asusid Narva jõe taga Vene vägede pealetungid Rahuläbirääkimisi suudeti tagasi lüüa toetasid pealetungid rindel 2. veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine 3. jaanuar 1920 - relvarahu Tartu rahu 2.02. 1920 Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust "loobude vabatahtlikult ja igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva
31. dets 1919. a lõpetas Punaarmee rünnakud(väsis ära). Tartu rahu - Novembris (1919) alustas Eesti ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Venemaaga. - Venemaa nõustus separaatlepingu sõlmimisega. - Jaan Poska juhtis Eesti delegatsiooni läbirääkimistel, venelaste oma Adolf Joffe. - Läbirääkimiste 1. etapi eesmärk(dets 1919) oli vaherahu sõlmimine. - Suured vaidlused piiri üle: venelased tahtsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. Venelased loobusid, kui neil nurjus Narva rindel pealetung. - 31. dets(1919) kirjutati alla vaherahulepingule, see jõustus 3. jaanuar(1920) kell 10.30. - Kuu aega vaieldi. - 1920. aasta 2. veebruaril kirjutati alla rahulepingule. Eesti sai normaalse piiri, venelased tunnustasid iseseisvust, Venemaal olnud eestlased võisid koju tagasi tulla.
aastat tagasi. Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas on kõikumine väiksem kuid töötajate osatähtsus on suurim üle 40-aastaste hulgas. Vananev töötajaskond mõjutab regioone sest töökätest võib puudust tulla. Põllumajanduses hõivatute vananemine seab juba lähiaastatel löögi alla maamajanduse, samuti on raske maal ja väiksemates maakondades asendada õpetajaid, perearste, hooldustöötajaid. Mäetööstuses hõivatute vananemine mõjutab põhiliselt Ida-Virumaad. 8. Milline on olnud Eestis viimasel poolsajandil eri perioodidel linnade kasv linnatüüpide lõikes? Eesti NSV perioodil kasvas kõikide linnatüüpide rahvastik. 1990ndatel ja 2000ndatel aastatel on rahvastik vähenenud kõikides linnatüüpides, v.a. eeslinnad. 9. Kuidas iseloomustada rahvusliku koosseisu geograafilist paigutust Eestis? Eestlaste osatähtsus on alla alla 20% vaid Ida-Virumaal. Kõrgeim on eestlaste osatähtsus saartel, nii Saare- kui Hiiumaal. 10
31. dets 1919. a lõpetas Punaarmee rünnakud(väsis ära). - Tartu rahu - Novembris (1919) alustas Eesti ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Venemaaga. - Venemaa nõustus separaatlepingu sõlmimisega. - Jaan Poska juhtis Eesti delegatsiooni läbirääkimistel, venelaste oma Adolf Joffe. - Läbirääkimiste 1. etapi eesmärk(dets 1919) oli vaherahu sõlmimine. - Suured vaidlused piiri üle: venelased tahtsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. Venelased loobusid, kui neil nurjus Narva rindel pealetung. - 31. dets(1919) kirjutati alla vaherahulepingule, see jõustus 3. jaanuar(1920) kell 10.30. - Kuu aega vaieldi. - 1920. aasta 2. veebruaril kirjutati alla rahulepingule. Eesti sai normaalse piiri, venelased tunnustasid iseseisvust, Venemaal olnud eestlased võisid koju tagasi tulla. -
Samas vanusrühmas märgiti nii noormeeste kui ka tütarlaste grupis, et suurem on hirm nakatuda HIV-i kui suguhaigustesse. Kuid leidus ka vastupidist arvamust – et teistesse STLI-desse (mis ei ole HIV), on kergem nakatuda ja neid nakkusi on rohkesti. 19-24-aastaste Lõuna-Eesti naiste grupis leiti, et kuna HIV on Põhja-Eestis rohkem levinud, on Lõuna-Eestis turvalisem. Ka nooremate tütarlaste grupis mainiti nii Põhja-Eestit kui ka Ida-Virumaad suurema ohuga piirkondadena. Veel kord räägitakse ka eelnevalt esiletulnud teemast, et noored kardavad enam võimaliku rasestumise kui nakatumise ohu pärast Heameelt tekitas asjaolu, et 16-18-aastaste noormeeste seas tuntakse mõningast hirmu nakatumise ees – see puudutab aga eelkõige juhusuhteid. Muige tõi näole, et teises samas vanuses noormeeste fookusgrupis märgiti, et probleemiks võib osutuda võimalus kellegi käest tappa saada.
Juunis puhkeb relvakonflikt Võnnu ruumis. 23.juunil vallutasid eestl Võnnu ja see päev on nim võidupühaks. Punaarmee alust uut pealetungi. Sõjategevus toimub peam Narva all. Dets algavad rahu- läbirääkimised. TARTU RAHU (02veebr1920 Tartus): EV nõudmised: riigipiir pidi olema Petrogradi külje all, Petserimaa sai EV-le ja piir kulges 8-12 km Narva jõest idas. EV nõudis 75milj kuldrbl, sai aga 15milj. EV vabastas 10 000 vangi. NVM nõudmised: nõuti poolt Virumaad ja Petserimaad, NVM pakkus 5 milj kuldrbl ja vabastas 1000 vangi. NVM tunnust maailmas esimesena EV iseseisvust. 5. RIIGI ÜLESEHITUS Oluline oli EV majanduse tervendamine, EV aitasid välisriigid. Otsust kokku kutsuda Asutav Kogu. Esimene AK istung oli 23apr 1919. Esimeheks sai August Rei. Asutav Kogu töötas välja ja võttis vastu esimese Maaseaduse. Selle seaduse tulemusel tekkis tugev Eesti küla. 1920 võeti vastu EV esimene põhiseadus. 1921 võeti EV Rahvaste Liitu. 6.FAKTOLOOGIA
mai Iseseisvusdeklaratsioon, 10. okt. Maaseadus.) 5. juuni 1919 algas Landeswehri sõda. Lääneriikide survel sõlmiti ajutine vaherahu. 19.juuni jätkus sõjateg. Landeswehri ja eestlaste vahel. 23. juuni võeti sakslastelt Võnnu (Võidupäev). 1919 august sõjateg. idarindel, oktoobris läksid eestlased lätile appi. Algasid rahuläbirääkimised Bolsevike Venemaa ja Eesti vahel. 3.jaan. 1920 kuulut. välja relvarahu. Vene pool nõudis Petserimaad ja Ida-Virumaad, Eesti pool omakorda nõudis suurt osa Narva Taguseid alasid ja piiri Pihkva all. *2. veebr. 1920 Tartu Rahu 1. pandi paika piir- Eesti sai 8 km ulatuses Narva taguseid alasid ja suure osa Petserimaast. 2. Eesti sai Tsaari Venemaalt 15 mil. kuldrubla. 3. lepiti kokku vangide vahetus. 4. lepiti kokku hilisem repatreerumine. Vene poolt kirjutas alla Joffe, eestlaste poolt Poska. Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust. Tagajärjed: 3588 langenut, 14k haavatud
Oma lastel õnne tooma, Eesti põlve uueks looma." Wikipedia (Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas. 302-321). Kalevipoeg kutsus inimesed sõtta ja palus varanduse ära peita(302-306). Sulevipoeg sai viga(306), kui Kalevipoeg läks jooma, jõi ta järve tilgatumaks(307). Sulevipoeg suri(308). Jooma minnes uppus Alevipoeg(309). Kalevipoeg palus Olevit, et see edasi Virumaad valitseks(310). Põrgupojad tahtsid Kalevipoja ära tappa, kuid Kalevipoeg nägi seda vee peegeldusest(313-314). Kalevipojale ei meeldinud teda tülitavad inimesed ning rännates jõudis Kääpa jõe äärde, proovis, kas mõõgale pandud needus töötab ning mõõk võttiski jalad maha(317-319) ja Kalevipoeg suri. Taevas otsustati, et Kalevipoeg läheb Allilma valvama, jalgade puudumisel anti talle hobuse keha ning käe lõi ta kaljusse kammitsasse(320).
parajasti menetlus käimas, pankrotivõlgnik, tegevjuristid ning isikud, kes töötavad juriidilises valdkonnas (politseinikud jne). Rahvakohtunik nimetatakse ametisse 4 aastaks ning saab tagasi nimetada veel 1 ametiajaks. Saavad nad ka töötasu 38.- tunnis. Halduskohtutes arutatakse haldusasju (teiseks pooleks on riik v kohalik omavalitsus). Neid on Eestis 2. Kohtu tööpiirkonnad on jaotatud kaheks.. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad. Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel. II astme kohtud Ringkonnakohtud (Tallinn ja Tartu). Ringkonnakohtusse saab kaebuse esitada apellatsiooni korras. Apellant on kaebuse esitaja. Riigikohtu poole kaebuse esitamine on kassatsioon. Seal arutatakse asju koleegiumite kaupa, st et seal pole ühe kohtuniku poolt asja läbi vaatamist või rahvakohtunikke. Kolleegiume (vähemalt 3 liiget) on 3 tsiviil, kriminaal, haldus
"Moskoviitide äramineku järel aprillkuus anti Tallinnas kõigile sõjameestele, nimelt mõisameestele, tingisõduritele, linnakodanikele ja vabadikele vaba voli venelase alla kuuluvaid Liivimaa maid rüüstata. Siis läksid teistega koos välja ka tänavasandid, lombakad ja vigased, kes ei saanud käia ja kellel ei olnud jalgugi ja keda pidi hobustele kantama ja tõstetama, ja rüüstasid ning riisusid Läänemaad, Järvat, Virumaad, tervet Tartu piiskopkonda ja üldse kõiki eesti maid vahet pidamata /.../ Talupoegadel oli aga selle röövimise juures parem olukord kui saksa mõisameestel ja palgasõduritel, sest nad olid maal sündinud ja kasvanud ja teadsid kõiki maa ja talupoegade olukordi, peale selle kõiki salajasi radasid ja teid läbi heinamaade, tihnikute, võsastikkude ja soode. Ja paljud neist olid elanud ja teeninud venelaste all ja teadsid, kus venelased
Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, hakates linna pommitama ning suur ratsaväesalk rüüstas Virumaad kuni Rakvereni. Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi
Hiiumaa ja väikesaarte keel on lähtunud enim Saaremaalt. Läänemurde ala keskused jäid ühe maakonna, Läänemaa piiridesse. Läänepoolne Rävala, Harjumaa ning sellest lõunas paiknenud Alempois olid läänemurdele sarnase keelega. Kesk-Eesti väikemaakonnad Nurmekund ja Mõhu võisid olla juba muinasaja lõpul siirdemurdelised alad suuremate murdealade vahel. Idamurde ala kattub suuresti Vaiga maakonnaga. Muistset Virumaad on oletatud põhiliselt kirderannikumurrete alaks ja oli sellele lähedane ka Järvamaa keel. Rannamurre ulatus läänes ka Rävala aladele. · 13.-17. sajandil toimunud piiritõmbamised. Eesti ala on jagunenud alates 13. sajandist põhja- ja lõunapoolseks osaks. Pärast vabadusvõistluse lõppu jagunes lõunapoolne Eesti ala kahe valitseja vahel: 1) Sakala kuulus Liivi ordule ja ordu sai suure osa väikemaakondadest.
aprillil. 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes. 1268 Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. 1501 Moskoviidid tungivad röövides ja rüüstates Tartu Piiskopkonna ja Eestimaa aladele. Kuuenädalase rüüstamise järele hävib palju majapidamisi ja väheneb kohutavalt rahvastiku arv. 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 80 000mehelise väega. Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse
Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m ja Ontika lähistel asub kõrgeim koht - 55,6 m. Energeetika Väga palju Ida-Virumaa elanikkonmast seob energeetikaga põlevkivi. Narvas lükati käima esimene energia tootmise vesiratas 19.sajandil. Tänapäeval tuleb sealt valgus peaaegu tervele Eestile. Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja Jõhvist Väike-Pungerjani. Majandus Ida-Virumaad iseloomustab pikaajaline tööstustraditsioon ning maakonna suurte tootmisettevõtete rohkus. Ida-Viru maakonna kaks põhilist töökohta on põlevkivitootmise- ja elektroenergeetikakompleks. Viru suuremad tööstused on: Narva Elektrijaam AS, Eesti Põlevkivi AS, Nitrofert AS, Viru Keemia Grupp AS, Silmet AS, Kreenholmi Valduse AS jpt. Tööstus Keemiatööstus Kõige suurem tööstusettevõte on Kohtla-Järvel asuv Viru Keemia Grupp. See toodab ja turustab põlevkiviõlisid
eemaldatakse). 2.2. Uuri diagrammist andmeid ning vasta selle põhjal järgnevatele küsimustele . NB! Uuendusraie= lageraie+ turberaie Hooldusraie= valgustusraie+ sanitaarraie+ harvendusraie https://docs.google.com/spreadsheets/d/e/2PACX-1vQR-g6sHJyUkBBg- Y0csPz0YGYgxavTJWweAaYfihpGd90v4iIRNKCC8abBk0Bjrsywn5AuX91t-Dau/ pubchart?oid=1969755543&format=interactive 2.2.1. Võrdle Pärnumaad ning Ida-Virumaad. Vasta täislausega. Millise metsamaa raiepindala oli Pärnumaal kõige suurem, kui suur? Millline kõige väiksem, kui väike? Kui suur on nende vahe ruutmeetrites? Pärnumaal on kõige suurem riigimetsa hooldusraie osakaal, mis katab 5469 ha maad. Kõige väiksem on riigimetsa uuendusraie 1283 hektariga. Suurima ja väikeseima vahe on 5469 ha -1283 ha = 4186 ha ehk 41 860 000 m² . Kuna 1 ha = 10 000 m² 2.2.2
See ei õnnestusnud. Vene valgekaartlased purustati. Eestlased taganesid Narva alla. Siin tõrjus Eesti sõjavägi tagasi kõik Punaarmee katsed tungida uuesti Eestisse. TARTU RAHU Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 6 Rahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel jätkusid Tartus 1919.a detsembris. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimisi JAAN POSKA. Rahuläbirääkimiste algul nõudis Venemaa endale Ida-Virumaad ja kogu Petserimaad. Eesti ei olnud sellega nõus ja nõudis omakorda alasid Narva jõe ja Peipsi järve taga. Et sundida eestlasi järelandmisi tegema, alustas Punaarmee Narva rindel suurte jõududega pealetungi. Selle aga lõid Eesti väed tagasi. Nüüd oli Vene delegatsioon sunnitud loobuma paljudest oma nõudmistest. 1920.a 3.jaanuaril kehtestati vaherahu. Sõjategvus rinnetel lõpetati. Pärast vaherahu sõlmimist jätkus töö rahulepingu tekstiga. 2. veebruaril 1920.a
Pärast seda suurt omavahelist võitlust sakslaste ja eestlase vahel toimus siiski sakslaste taganemine 23.juunil mida meie nimetame ,,Rahva võidupühaks" 5) Esimene rahukõnelus toimus tulemusteta, kuna väike riigid ei tahtnud väljuda sõjast. Ka teine kõnelus kujunes pingeliseks, mida juhtis J.Poska, mille esimene etap oli sõlmida vaherahu. Kuid siis osutusid piirküsimuste näol vaidlused enmalased nõutsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. 31.dets.1919 kirjutati alla vaherahule ja aasta pärast jätkus rahvuskonverents, mille probleemiks oli majandus. Eesti võlad Venemaa ees tunnustati olematuteks ja maksti eestile 11.5 tonni kulda mis soodustasid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 1920.a.02.veeb. esimesel tunnil. ÜRO, NATO ja EL rahvusvaheliste koostöösuhete kujundajatena. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(asutati. 1945).Ülesanded olid 1)säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek
tarkused Varrakule(291-300).Kalevipoeg on ehmunud, et sõda juba linnas ja isalt abi otsides läheb hauale(300-301) Kahekümnes lugu (Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas. 302-321). Kalevipoeg kutsus inimesed sõtta ja palus varanduse ära peita(302-306). Sulevipoeg sai viga(306), kui Kalevipoeg läks jooma, jõi ta järve tilgatumaks(307). Sulevipoeg suri(308). Jooma minnes uppus Alevipoeg(309). Kalevipoeg palus Olevit, et see edasi Virumaad valitseks(310). Põrgupojad tahtsid Kalevipoja ära tappa, kuid Kalevipoeg nägi seda vee peegeldusest(313-314). Kalevipojale ei meeldinud teda tülitavad inimesed ning rännates jõudis Kääpa jõe äärde, proovis, kas mõõgale pandud needus töötab ning mõõk võttiski jalad maha(317-319) ja Kalevipoeg suri. Taevas otsustati, et Kalevipoeg läheb Allilma valvama, jalgade puudumisel anti talle hobuse keha ning käe lõi ta kaljusse kammitsasse(320)
pealetungioperatsiooni Narva vallutamiseks. Oht õnnestus siiski kõrvaldada. Tartu rahuläbirääkimised Eesti valitsus alustas novembris ettevalmistusi rahukõneluste jätkamiseks Moskvaga. Eesti otsustas minna separaatlepingu sõlmimisele. Nõukogude Venemaa nõustus. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimisel Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe. Eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine. Enamlased nõudsid endale Petserimaad ja poolt Virumaad, kuid hiljem anti nõudmistes järele. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 03.01 kell 10.30. Rahukonverents jätkus uuel aastal, kus kujunesid põhilisteks teemadeks majandusprobleemid. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel tunnistati olematuiks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest, lubati tagastada väljaveetud kultuurivarad ning tõotati soodsaid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril 1920.
· 1267 - Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. Laastatakse laialt maad. · 1268 - Jaanuaris tuleb mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud maalasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Novgorodlased saavad lüüa. Novgorodi vürst Dowmont rüüstab tagasiteel Virumaad. · 1269 Ordu vastulöök Pihkvale, Irboska ajutiselt Ordu käes. · 1278 Novgorodi suurvürst Dimitri röövretk Karjalasse. · 1294 Novgorodlased põletavad Narva. · 1296 Novgorod vallutab Käkisalmi ja nimetab selle Korelaks. · 1322 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse, Irboska tehakse maatasa. · 1329 Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvasse. · 1341 Novgorodlased põletavad teist korda Narva asula.
· 1267 - Kurelased alistusid lõplikult ordule. Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. · 1268 - Jaanuaris tulevad suured Novgorodi väed (kuni 30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. · 1269 - Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. · 1270 - leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. · 1271 - esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. · 1290 - semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad.
3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega." Üheks suureks metsasaaste teguriks on kindlasti metsapõlengud. Viimastel aastatel on olnud tohutuid katastroofe, kus tuld kustutatakse nädalaid, kuid sellest hoolimata ei suudeta sellele piiri panna. Näiteks hõlmasid metsatulekahjud möödunud suvel rohkem Ida-Virumaad, kus tules sai kannatada ligi 200 ha metsa. Metsatulekahjud ei ole kahjulikud mitte üksnes metsade hävimise näol, vaid see saastab ka tohutul hulgal õhku. Põlemisel eraldub palju erinevaid gaase, mis kõik on suuremal või vähemal määral mürgised. Need õhku paiskuvad gaasid on ka ühe aktuaalse globaalprobleemi- kasvuhooneefekti põhjustajateks. Siit võib järeldada, et metsi kaitsta, tuleb neid nii palju, kui inimmõistus ja -võimed seda lubavad põlengutest säästa
Alates 8. septembrist 2013 liitus VKG Rahvusooper Estonia peatoetajatega; Jne. 5.3.2 Kaljo Kiisa nimeline stipendium Jõhvi Kontserdimaja kino Amadeus, Viru Keemia Grupp AS, Jõhvi Vallavalitsus ja Eesti Filmi Instituut (EFI) kuulutavad taas välja KALJO KIISA nimelise Noore filmitegija stipendiumi konkursi. 8 Stipendiumi eesmärgiks on toetada noori filmitegijaid, kes on kasutanud oma loomingus Ida-Virumaad. Soovime sellega innustada noori filmitegijaid avastama Ida-Virumaa mitmekesist visuaalset rikkust ja seda filmilindile jäädvustama. Stipendiumi suurus on 2 500 eurot. Lisaauhinnaks on 40 tundi Amadeuse kinosaali kasutamist sobival ajal ja valik EESTI FILMIKLASSIKAT. Kokkuvõttes on väga hästi näha, et lisa reklaami ettevõttele ei ole kindlasti vaja. Oma piirkonnas, kus Grupp tegutseb iga inimene teab ja austab firmat. Muidu olemas ka väike tutvustav film, tehtud VKG Gruppi poolt.
ekspordist 22,3%. linnadesse. põlevkiviõli ka retortides, valmistamiseks, sealjuures ka samas Kohtla-Järvel. Praegu milles soojuse üleandjaks Väljaspool Ida-Virumaad, 1962. aastal toodeti Kohtla- (soojuskandjaks) on kuum Tallinnas ja mujalgi Eestis, töötatakse metanoolitehase Järvel gaasi puhastamisel projekti kallal, mis peaks põlevkivituhk. Vastandina
Krivasoo ja Vääska all kujunest ohtlik olukord rindest läbi murdnud enamlased ähvardasid Narva-Tallinna ühendused läbi lõigatasuurte kaotustega oht likvideeriti. 31.dets 1919.a lõpetasid verest tühjaks jooksnud Punaarmee rünnakud Narvale. Tartu Rahuläbirääkimised. NV nõustus Eesti ettepanekuga. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. Pooled pidid tunnustama teineteist ning määrama piirjoone. Tekkisid enamlastega vaidlused, sest nad tahtsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad punaarmee pealtungi nurjumine Narvas sundis neid järele andma. 31.dets kirjutati vaherahule alla. Järgmised maj probleemid: Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus. Eestlased pidid maksma 15 milj kuldrubla Vene kullavarudest, Eestile lubati tagastada kultuurivarad. Rahulepingule kirj alla 1920. a. 2. veebruaril venemaa tunnistas Eesti vabariiki ning lubas Venemaal viibivatel eestlastel koju minna
kindlust. Suurtükituli ei olnud tõhus, sest piiramise ettevalmistamisel oli tehtud vigu. Pealegi olid relvad ja püssirohi halva kvaliteediga. Kindluse seinu ei õnnestunud lõhkuda. Siis sai neil laskemoon otsa, suurtükid vaikisid ning nad pidid abi ootama. Varem tugevdatud Rootsi garnison Narvas, mida juhtis kindralmajor Henning Rudolf Horn, koosnes 3000 jalaväelasest, 200 ratsaväelasest ja 400 relvastatud tsiviilisikust. Vene kasakad laastasid vahepeal Virumaad. Karl XII otsustas Rootsi vägede eesotsas Liivimaale suunduda. Koos 8140-mehelise sõjaväega ja 10 suurtükiga maabus ta 16. oktoobril Pärnus. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral Carl Gustav Rehnskiöld. Venelastele saabus korraga kaks ärevat uudist: August II Tugev oli Liivimaalt lahkunud ning oma vägedega Kuramaale talvekorterisse läinud ning Pärnus maabunud Rootsi armee oli teel Narva.
Rootsi oli 1697. aastal kaotanud oma tugeva kuninga Karl XI ning troonile oli tõusnud kõigest viieteistkümneaastane Karl XII. Aeg oli küps ja Saksi kuurvürst, Poola kuningaks valitud August II Tugev ning Vene tsaar Peeter I sõlmisid koos Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. 12. veebruaril ründasid saksilased Riiat, mida nad ei suutnud vallutada. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, hakates linna pommitama ning suur ratsaväesalk rüüstas Virumaad kuni Rakvereni. Kuningas Karl XII vägi maabus Pärnusse ja otsustanud alustada venelaste tagasilöömisest, liikus kuningas Rakvere kaudu Narva alla. Narva lahing peeti 19. novembril ja see lõppes rootslaste täieliku võiduga. Rootsi vägi jäi talvituma Laiusele. 1710-Rootsi võimu lõpp. Liivi- ja Eestimaa kapituleerusid. Rootsi peaväe purustamisega oli Peeter I kindlustanud endale ülemvõimu Rootsi Balti provintsides. Suure Vene väe ees kapituleerusid 1710
Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu kaks armeed kokku kuni 60 000 mehega. Eesti pani välja umbes 20 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a lõpuks oli sunnitud vaherahuga leppima. Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Nõukogude Venemaa poolt Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid ägedad vaidlused, kuna Nõukogude esindajad nõudsid enestele kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning 31. detsembril kirjutati alla vaharahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel kuulutati olematuks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit 5 kuldrubla Vene kullavarudest. Rahulepingule kirjutati alla 2
Rootsis oli 1695-97 suur näljahäda ja suri vana kuningas. Troonil kogenematu 15-a. Karl XI osa Eesti ja Liivi aadlist polnud Rootsi ülemvõimuga rahul konflikti kronoloogia: 1699. Poola-Vene-Taani (vastavalt August II Tugev, Peeter I ja Frederik IV) ühiskokkulepe koostööks Rootsi vastu. 1700. 12.veebr. ründasid Poola väed Riia linna algas Põhjasõda 1700. sügisel koondusid vene väed Narva alla, B. Seremetjev laastas 5000 ratsanikuga Virumaad. 1700. 19. novembril jõudsid Rootsi väed Narvale appi, Vene väed purustati. 1701. sept. B. Seremetjevi vene vägi uuesti Eestisse, löödi Rootslaste poolt tagasi. 1701. dets. jälle venelased Eestis, Erastvere lahingus esimene suurem võit. 1702. Hummuli lahingus said rootslased uuesti peksa. 1704. hävitati Kastres Rootsi Peipsi järve laevastik. 1704. juunis langesid venelastele Narva ja Tartu 1708. Vinni lahingus said Rootsi väed jälle venelaste käest kitli peale. 1709
valitsemise alla. 2. Sõjategevus Põhjasõja ajal: - Põhjasõda algas 1700 talvel, kui Saksi väed alustasid üle aasta kestnud edutut Riia linna piiramist. 1700 suveks sundis Rootsi vägede edu sõjast välja astuma Taani. - 1700 sügisel jõudis sõjategevus ka Eesti pinnale. Oktoobris alustati Vene vägede poolt Narva linna piiramist ning rüüstati Virumaad. Sellises olukorras maabus Rootsi kuningas oma ~10tuhande mehelise armeega Pärnus ning liikus pärast lühikest luureretke Riia alla päästma piramisrõngast suuremas ohus olevat Narva linna. - 19.novembril 1700 toimus Narva linna all Rootsi ja Vene vägede vahel Narva lahing, milles 3 korda väiksem Karl XII armee lõi ~30tuhande mehelist Vene väge. Rootslaste kätte langes peaaegu kogu Vene
Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%. Uimasteid hakatakse tarbima üha nooremalt. Noored ise sellest tulenevat ohtu enamasti ei teadvusta: tahetakse vaid põgeneda meeldivamasse "tegelikkusesse", arvates, et sõltuvust ei teki. Sageli ei olda teadlikud ühe või teise uimasti tarbimise tagajärgedest. Erilist ohtu tekitab
taanlastest sissetungijate vastu. Pärast Saksa Orduriigi lõppu ründasid eestlaste, liivlaste ja lätlaste alasid korduvalt Vene, Poola ning Rootsi väed ning pärast Altmarki rahu sõlmimist läksid Eesti alad Rootsi võimu alla. Siis saabus pikem rahuaeg, mida rahvasuus hakati hüüdma kui " heaks Rootsi ajaks". See aeg kestis kuni 1700. aastani, mil algas eestlastele saatuslik Põhjasõda. Venelased, alustasid Narva piiramist ja rüüstasid samal ajal Virumaad ning põletasid külasid, tappes ja piinates inimesi. Kuigi Rootsi kuningas Karl XII võitis Peeter I väed, kaldus sõjaõnn siiski venelaste poolele üle ja nad vallutasid Tartu ning Pärnu. Eriti rängalt sai kannatada Tartu, kust küüditati välja kõik linnakodanikud. 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga läksid Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa Vene riigi koosseisu. Venemaaga ühendati ka Soome. Vallutatud aladel said
ka tänapäeval turuliidri koha. (Liviko koduleht: http://www.liviko.ee/?id=1890) 2. FARMI Rakvere tootmistsehh. Rakveres asuv Maag Piimatööstuse tootmistsehh on Eesti vanim piimatööstus, millel ajalugu ulatub pooleteise sajandi taha aastasse 1850, kui hakkas tööle Kunda Virumaal tekkis arvukalt meiereisid (Ubja, Selja, Karitsa jt.) Kohupiima, hapukoore ja 3 võiga varustati põhiliselt Virumaad ja Peterburgi, kuid kaup jõudis ka Inglismaale ja Taani. Rakvere linna jõudis piimatööstus aastal 1893. Eestlaste ühispiimatalituste loomise aegu asutati 1921. aastal ka Rakvere Piimaühing. Viisteist aastat hiljem ehitasid nad endale uue ja moodsa meierei, mis on nüüd praeguse piimatööstuse osa. Nõukogude ajal toodeti meiereis kohupiima, hapukoort ning võid, mida turustati Põhja-Eestis ning Peterburis. 1950.a sügiseni eksisteerisid põllumajanduslikud
Eestlased asusid koguma allkirju kaevanduste loomise vastu. Tartu üliõpilased avaldasid aulakoosolekul umbusaldust venemeelse Eesti kommunistliku partei 1.sekretäri ehk valitsusjuhi Karl Vaino vastu. 1.mai demonstratsioonile tulid Tartu üliõpilased fosforiidivastaste loosungitega. Pisut hiljem levisid kollased särgid tekstiga: „Fosforiit? Tänan, ei!“ Levimuusiku Alo Mattisen`i laulus „Ei ole üksi ükski maa“ lubati Virumaad mitte hätta jätta. Noorteliikumine „Noor-Tartu“ Tartu ülikooli juures uuris ja avalikustas Eesti ajaloos mahavaikitud fakte. Baltikumi koloniseerimisküsimus tõusis USA poolt toetatuna üles Euroopa julgeoleku konverentsiistungitel just tänu eesti pagulaste tõttu. 25.03.1987 esitas Eesti NSV Teaduste Akadeemia avaliku pöördumise fosforiidikaevanduste vastu Eestis. 20.04.1987. toimus NSV Ministrite Nõukogus nõupidamine, kus otsustati kaevanduste rajamise
jätkamiseks Moskvaga. Kuna teised Balti riigid ei olnud nõus ühiseid rahukõnelusi avama, otsustas Eesti minna separaatlepingu sõlmimisele. Nõukogude Venemaa nõustus Eesti ettepanekuga. Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, vene oma Adolf Joffe. Kõige suuremad vaidlused puhkesid piiriküsimuses, kuna enamlased nõudsid enda valdusesse kogu Petserimaad ning poolt Virumaad. Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30. Rahukonverents jätkus uuel aastal. Seekord kujunesid põhilisteks mitmesugused majandusprobleemid. Terve kuu kestnud vaidluse tulemusena saavutas Eesti delegatsioon nii mõndagi. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel tunnistati olematuiks, Eestile
metsamajanduses oli väga vähe end tööalaselt edukaks pidanuid.(Saar, 2002). Kui põllu- ja metsamajandus on maalähedased valdkonnad, siis finantssfäär, ärindus, teadus, meedia ja kultuur on pigem seotud suuremate linnadega. Lisaks oli 2003. aastal kolmes maakonnas (Ida- Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa) töötuse määr suurem kui 135% Eesti keskmisest. (Siseministeerium, 2005). Kui mitte arvestada Ida-Virumaad, siis teises kahes maakonnas ei ole Eesti mõistes suurlinnu ning domineerivad väiksemad külad ja alevikud. Teisest küljest, kuigi edukate hulgas oli rohkem Tallinna elanikke ja ebaedukate seas alevi ja väikelinna elanikke, ei mõjutanud elukoht otseselt vastanute enesehinnangut.(Saar, 2002). Siin tekib väike vastuolu ja tekib küsimus, kas inimesed ei taha tunnistada, et nende rahulolu ja toimetulek sõltub elukohast või et rahvastik ei pea tööalaselt edukaks olemist oluliseks?
Eestlased vabastasid järjest Valga, Võru ja Petseri. Vasteliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Tartu rahu Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid kõige ägedamad vaidlused, kuna enamlased nõudsid enestele kogu Petserimaad ja Virumaad (kuni Kundani). Rahulepingule kirjutati alla 1920. a. 2. Veebruari esimesel tunnil. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. V Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel Demokraatia tunnused Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seaduse) Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud
esmamaining linnana. 1267 Kurelased alistusid lõplikult ordule. Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse. 1268 Jaanuaris tulevad suured Novgorodi väed (kuni 30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad. 1269 Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada. 1270 leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes. 1271 esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme. 1290 semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus.
Nõukogude Venemaa nõustus Eesti ettepanekuga. Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska (Vt. Lisa 3), Vene oma Adolf Joffe. Konverentsi esimese etapi (detsember 1919) eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine. Lahingutegevuse lõpetamise kõrval pidi see andma poolte vastastikuse tunnustuse ja määrama kindlaks tulevase piirijoone. Piiriküsimuses puhkesid kõige ägedamad vaidlused, kuna enamlased nõustusid enestele kogu Petserimaad ja poolt Virumaad (kuni lundani). Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaatide järeleandlikkusele ning 31. detsembrl kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril hommikul kell 10.30. Rahvuskonverents jätkus uuel aastal. Seekord kujunesid põhilisteks mitmesugused majandusprobleemid: Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine Venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus jne. Terve kuu kestnud vaidluste tulemusena
Ühelt poolt, et linnas on tulekahju ja oht vallutusele, teisalt aga, et tulekahju on möödas ja ohtu pole. Tõi mängu Narva raehärra, kes oli saatnud oma teenja, et öelda, et oht on möödas. See sama raehärra oli enne Narva langemist saatnud oma pere ja vara Tallinnasse, justkui oleks midagi ette arvanud/teadnud. Samas uurimisel tuli välja, et tema oli tol päeval linnas, väravad olid kinni, aga teenja oli väljaspool. Vene pool sai Narva langemisega indu juurde, edasi hakati Virumaad enda kontrolli alla püüdma. Vasknarva oli järgmine. Mai lõpus jõudsid venelased sinna ning piirasid ümber. Narva langemise märgi all on kaitsjad üsnagi arad, vaikselt hakkab kaitsemeeskond põgenema. Kohaliku foogti sõnul lahkusid kõik peale nende, kellel haigus takistas lahkumast. Kindlusesse oli jäänud ca 30 kaitsjat. 6. juunil 1558 anti Vasknarva kindlus üle. Sisuliselt antakse järjest käest ära tugipunkte. Kagu-Eestis täpselt sama moodi
tarkused Varrakule(291-300). Kalevipoeg on ehmunud, et sõda juba linnas ja isalt abi otsides läheb hauale(300-301) Kahekümnes lugu (Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas. 302-321). Kalevipoeg kutsus inimesed sõtta ja palus varanduse ära peita(302-306). Sulevipoeg sai viga(306), kui Kalevipoeg läks jooma, jõi ta järve tilgatumaks(307). Sulevipoeg suri(308). Jooma minnes uppus Alevipoeg(309). Kalevipoeg palus Olevit, et see edasi Virumaad valitseks(310). Põrgupojad tahtsid Kalevipoja ära tappa, kuid Kalevipoeg nägi seda vee peegeldusest(313-314). Kalevipojale ei meeldinud teda tülitavad inimesed ning rännates jõudis Kääpa jõe äärde, proovis, kas mõõgale pandud needus töötab ning mõõk võttiski jalad maha(317-319) ja Kalevipoeg suri. Taevas otsustati, et Kalevipoeg läheb Allilma valvama, jalgade puudumisel anti talle hobuse keha ning käe lõi ta kaljusse kammitsasse(320)
kujutavad endast majanduslikke ja ühiskondlikke tervikuid - eriti kui nende halduspiire kohati veidi parandada. Ent mitmed maakonnad on omavahel üsna sarnased ja ei sobi hästi meie eesmärkidel, sest sarnaste maakondade kirjeldamisel tekib palju kordusi. Otstarbeka kirjelduse andmiseks oleks tarvis maakondi rühmitada. Kuid üldlevinud rühmitusviisi pole veel kujunenud. Alljärgnevalt kirjeldame eraldi nelja maakondlikku regiooni. Tallinna regiooni ja tööstuslikku Ida-Virumaad käsitleme halduslikust maakonnast mõnevõrra suuremana, Tartu regiooni Tartu- ja Jõgevamaa ja Pärnu regiooni vastava maakonna piirides. Nende nelja regiooni vahepealse ala ühendame Kesk-Eestiks. Üle jäävad veel Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti maakonnarühmad. Kahtlemata on tähtsaim ja arenenuim Tallinna regioon, kus elab umbes 40% Eesti rahvastikust, kus luuakse umbes 60% kogu Eesti rahvatulust (firmade kogukäive isegi üle 2/3 Eesti kogusummast, samuti tehakse sinna 2/3
Eesti delegatsioon Välisminister J. Poska, sõjaminister A.Piip, kindralstaabi ülem J. Soots jt Vene delegatsioon Joffe, kindral Kostjajev jt Rahuläbirääkimiste tulemused veeb 1920 alla kirjutatud rahuleping sätestas 1) Riikide vastastikune tunnustamine Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. 2) Määratleti riigipiirid Venelased nõudsid Ida-Virumaad ja Petserimaad, aga läbirääkimiste käigus andsid järele. Eesti sai u 10-12 km Narva jõe tagust ala ja Petserimaa koos Petseri linnaga. 3) Varade küsimus Riigivara jaotati põhimõttel, et kummagi riigi varad jäävad antud territooriumi valdaja omandisse (E sai Vene sõjasadamad ja kindlused) I maailmasõja ajal Venemaale evakueeritud vara tagastatakse/Tartu Ülikooli varade küsimus lahendamata
Oma magistritöös on ta nõustunud Johan Spuhli jaotusega (lk 656, ma ei hakanud seda välja kirjutama), mis on sama, ainult et pikemalt lahti seletatud. Ariste ei mainis laenuallikana Ojamaad (sarnaselt Wilhelm Wigetiga). Vanarootsi – see periood algas umbes aastal 800 pKr. ja lõppes umbkaudu 1526 ning hõlmab seega viikingiaega ja keskaega. Eesti ja Rootsi suhetest annavad kirjalikku tunnistust need Rootsi ruunikirjad, kus on mainitud Eestit, Virumaad, Saaremaad, Ruhnut või mõnda Eestisse sõitjat. Viikingiajal olid eestlaste ja rootslaste suhted sõjalised ja kaubanduslikud. Keskaegsed kontaktid olid juba palju mitmetahulisemad. Rootsi piiskopid tegid misjonitegevust Läänemere idakalda paganate hulgas. Sellest ajast on tekkinud palju sselleteemalist sõnavara. Rootslane oli eestlasele palju lähedasem kui sakslane ja see lähedus võis soodustada rootsi keelest eesti keelde laenamist. Vanarootsi laensõnade puhul on probleemiks
Eesti lauljad Dave Benton ja Tanel Padar saavutasid Kopenhaagenis 46. Eurovision'i 12. mai lauluvõistlusel lauluga „Everybody” esikoha. 31. mai Tartus avati Jaan Tõnissoni mälestussammas. 2. juuli Haridusministeerium hakkas tegutsema Tartus. Eestit tabanud keeristormid ja äikesehood nõudsid kaks inimelu ning laastasid 16.–17. juuli kümnete hektarite kaupa metsi; eriti räsis torm Lääne-Virumaad. Tartu Linnamuuseum avas külastajatele uksed Narva maanteel uutes ruumides. Kuu aega hiljem, 1. oktoobril, said Tartus Rüütli tänaval kunagises postimajas uued 31. august ruumid ka Eesti Spordimuuseum ja Eesti Postimuuseum. Avati ka Tartu veekeskus (Aura Keskus). Maailma vapustasid New Yorki ja Washingtoni tabanud terrorirünnakud. Eestis 11.
Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920, kell 10. 30 hommikul. 22. a)1919. a. detsembri algusest toimusid Tartus kõnelused vaherahu tegemiseks ning rahulepingu allakirjutamiseks. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. Vaieldi üle piiride, kuna Venemaa nõudis endale poolt Virumaad ja tervet Petserimaad- see olevat olnud vajaik Nõukogude Venemaa kaitse huvides. b)Tartu rahu sõlmimisega lõpetati sõjategevus ja lepiti mitmes asjas kokku. Poliitilisele kaardile tekkisid juurde uute riikidena Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria ning Jugoslaavia. c)Tartu rahulepingule kirjutati alla 1920. a. 2. veebruaril - sõda oli lõppenud ning Eesti riigi säilumine kindlustati soodsa rahuga. 23. Lepiti kokku, et:
annaabi.ee 
