EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA EKSAM (0)

EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA EKSAM. EMÜ, PKI 8.juuni 2020.   1. Milline on Eesti geograafilise asendi mõju Eesti regioonidele? Eesti geograafilise asendi mõju Ida-Virumaal tuleneb Venemaa mõjust. ENSV ajal oli see 
majanduslikut tänu tööstustele soodsaim piirkond, kuid praeguseks on Ida-Virumaa 
ääremaastumas ja majanduslik eelis on kadunud. Eesti lähedus Soomele ja Rootsile on mõjutanud Tallinna ja kogu Harjumaa positsioon 
Eestis. Harjumaa edu tuleneb jagatava ressursi vähesusest ja soodsatest 
majandussidemetest Soome ja Rootsiga Läänemere mõjul. Rootsi on osaliselt ka mõjutanud Lääne-Eesti saarte avanemist ja majandusruumi 
sisenemist. Tartumaa arengut on mõjutanud Läti ja selle ajaloolised sidemed Riiaga.       2.   Millistest riikidest saabub Eestisse enim külastajaid ja miks? Number üks riik kust meile külastajaid saabub on Soome, sest Eesti on lähedal asuv 
reisisihtkoht ja ka võrdlemisi odav koht külastamiseks soomlastele. Teisel kohal on Venemaa mille turistide jaoks on näiteks Ida-Virumaa puhul oluline 
geograafiline lähedus ja rahvuslik koosseis (sugulased, pere, sõbrad ja üldine kultuuriruum) Kolmandal kohal on Läti. Näiteks käivad Läti kalurid kalal Peipsi järvel. Samuti hea sihtkoht 
turismireisiks geograafilise läheduse tõttu.   3. Milline on Eesti regioonide tüpoloogia OECD järgi? Milliseid regioonide tüpoloogiaid  veel Eestis eristatakse? Eesti maakonnad jaotatakse OECD järgi linnalisteks regioonideks (elanikest üle 80% 
linnades, näiteks Harjumaa ja da-Virumaa), vahepealseteks regioonideks (50-80% elanikest 
linnades, näiteks Tartumaa ja Pärnumaa) ning maalisteks regioonideks kus elab alla 50% 
elanikest linnades. Veel eristatakse regioone vastavalt eesmärgile näiteks kultuurilis-etnilistel alustel (Setumaa, 
Mulgimaa), ajaloolistel ja ka looduslikel ning asendilistel alustel.
  4. Milline on olnud ressursside mõju Eestis riigi/regioonide majandusele, rahvastikule,  asustusele? Olulisemaid ressursse mis on mõjutanud riigi/regiooni majandust on kindlasti põlevkivi, tänu 
millele Eesti NSV ajal oli Ida-Virumaa ja Eesti üks kiiremaid majanduskasvupiirkondi. 


Nüüdseks on kunagisel Ida-Virumaal vaid kiire rahvastiku vähenemine, stabiilselt suurim 
töötus ning kogu riigi madalaimad keskmised palgad. Rahvastikule ja asustusele on samuti mõju avaldanud põlevkivi tänu millele tekkisid enamus 
Kirde-Eesti linnad. Samuti on roll turbal, tänu millele on asustatud piirkonnad nagu 
Lavassaare, Tootsi ja Sangla. Lubjakivi tõttu on oluliseks piirkonnaks saanud Kunda, sinisavi
tõi asustust Aserisse ning diktüoneemakilt pani aluse Sillamäele. Kalavarudega piirkondades
on tekkinud ja arenenud erinevad kalurikülad.  5. Millised on olnud põhilised Eesti majanduse geograafiat kujundavad tegurid Eesti  Vabariigis? Majandusgeograafiat kujundavad tegurid Eesti Vabariigis on olnud majandusgeograafilised 
sidemed ja turud Põhja- ja Lääne-Euroopaga, tsükliline majanduskasv, erinevad 
majandusüksused nagu VKE-d, teenindussfäär, de-industrialiseerimine, kasvavad 
majandusharud (teenindussektor, kaubandus, turism ja erinevad tööstused), tehnoloogiline 
lihtsustumine ja töömahukas tootmine, regionaalpoliitika ning mitme-tasandiline 
ruumiplaneerimine. 6. Millised on kõrge ja millised madala põllumajandusliku tööhõivega riigid? Kus asub  selles osas Eesti? Kõrge põllumajandusliku tööhõivega riigid on näiteks Moldaavia, Rumeenia ja Türgi ning 
madala tööhõivega Suurbritannia, Luxembourg ja Malta. Eestis on põllumajandusliku 
tööhõive pigem madalama poolne kui võtta võrdluseks näiteks Moldaavia. 7. Mis suunas on muutunud töötajate vanus majandusharude lõikes? Millised on nende  muutuste mõjud piirkondade tööturgudele? Töötajate vanus on põllumajandus, metsamajandus ja kalapüügi majandusharus muutunud 
läbi aastate kasvavalt vanemaks, samuti ka haridusvaldkonnas. Mäetööstuses esineb veidi 
rohkem vanuselist kõikumist kuid siiski on hetkel üle 40-aastaste osakaal suurem kui 30 
aastat tagasi. Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas on kõikumine väiksem kuid  
töötajate osatähtsus on suurim üle 40-aastaste hulgas.  Vananev töötajaskond mõjutab regioone sest töökätest võib puudust tulla. Põllumajanduses 
hõivatute vananemine seab juba lähiaastatel löögi alla maamajanduse, samuti on raske 
maal ja väiksemates maakondades asendada õpetajaid, perearste, hooldustöötajaid. 
Mäetööstuses hõivatute vananemine mõjutab põhiliselt Ida-Virumaad. 8. Milline on olnud Eestis viimasel poolsajandil eri perioodidel linnade kasv linnatüüpide  lõikes?  Eesti NSV perioodil kasvas kõikide linnatüüpide rahvastik. 1990ndatel ja 2000ndatel 
aastatel on rahvastik vähenenud kõikides linnatüüpides, v.a. eeslinnad. 9. Kuidas iseloomustada rahvusliku koosseisu geograafilist paigutust Eestis? Eestlaste osatähtsus on alla alla 20% vaid Ida-Virumaal. Kõrgeim on eestlaste osatähtsus 
saartel, nii Saare- kui Hiiumaal.  10. Milline on viimaste aegade elamuehituse geograafilise paiknemise muster Eestis?


Ehitustegevust on valdavalt suuremates linnades ja nende ümbruskonnas. Mujal hajutatud ja
pigem juhuslik.