50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-01-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Patch
Õppematerjali autor
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA Majandusgeograafia kujunemine Eestis: - Kodu-uurimuslikud traditsioonid Maakondade kogudused (Tartumaa, Saaremaa) - Edgar Kant ja tema pärand ,,Tartu linnasüda" alus Eesti linnageograafiale Doktoritöö ,,Eesti rahvastik ja eluruum" E. Kant paguluses: Prof. Rootsis Teened TÜ ees Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s - Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu. - Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid. - Orienteeritus N. Liidu teadusele - Marksistlik/strukturalistlik paradigma (ruum kui tootmissuhete objekt) - Põhilsed teemad: sotsiaal-majanduslikud ruumsüsteemid, tootmise paiknemine ja inimtegevuse senise territoriaalse paiknemise ümberkujundamine.
*Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal *Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - - - *Miks vähenes E. rahvastiku arv peale 1990.a. - 1 Rahvastik Maret Vihman. - - 2.Eestlaste osakaal (%) rahvastikus
põllumajandus kasutab otseselt 42% EL-i maismaast põllumajanduse ja toiduainete sektor: 15% EL-i tööstuse kogutoodangust ja 2,5% EL-i SKTst põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15 miljoni töökoha) EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas Sotsialistliku põllumajanduse pärand. Põllumajanduse tootmismahtude pidev kasv: * Eesti roll N.Liidu tööjaotuses ja kvaliteet N.Liidu majandusruumis, * tootlikkuse tõus, * per capita tegija ka maailmas Madal tootlikkus, kõrge töömahukus ja põllumajanduse osakaal hõives võrrelduna lääneriikidega Kiire tootmise kontsentratsioon: kolhoosid ja sovhoosid (kollektiivmajandid); mastaabiökonoomika (sotsialistlik Fordism) Suured erinevused majandite palgatasemes, eelised linnalähedastes kohtades
toodetud kaupade ja teenuste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. (ingl. GNP) SKT elaniku kohta · SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. · SKT elaniku kohta arvestamiseks jagatakse sisemajanduse kogutoodang elanike arvuga. SKT võrdlus elaniku kohta (2009) Riik SKT ühe elaniku kohta Eesti 18 800 $ Läti 14 500 $ Leedu 15 000 $ Venemaa 15 200 $ Soome 34 900 $ Rootsi 36 800 $ Saksamaa 34 200 $
Jõgevamaal on 2007.a võrreldes 2006. aastaga registreeritud rohkem nii kergeid kui raskeid tööõnnetusi. Jõgevamaal on toimus 2 surmaga lõppenud tööõnnetust. Märkimisväärselt on langenud Hiiumaal tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta, ligi poole võrra. Kuigi Hiiumaal kasvas hõivatute arv 6% on tööõnnetusi registreeritud 11 (2006. a 20). Väljaspool Eesti Vabariiki toimunud tööõnnetusi registreeriti 104. Enim neist on toimunud Soome Vabariigis 40, 28 väljaspool EL riike ning 13 Rootsis. Eesti töötajatega rohkem kui üks tööõnnetust on toimunud veel Hollandis, Norras, Lätis, Poolas ja Leedus. Soomes on enim tööõnnetusi toimunud ehitajatega, personali otsingu ettevõtete töötajatega ning jae- ja hulgikaubanduse töötajatega. Väljaspool EL riike on enim tööõnnetusi registreeritud meie
teenustest kaugemal; vähem varustatud olmemugavustega. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006) MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maapiirkondade eristumise põhisuunad Enne II Maailmasõda olid maakohad üksteisega demograafiliselt (ja ilmselt ka majanduslikult) pigem sarnased; see ei sõltunud nii palju kui tänapäeval asendist (suuremate) linnade suhtes; Märgatav eristumine algas Eesti NSV perioodil pärast II Maailmasõda (mitte 1990ndatel Eesti taasiseseisvudes); Praeguseks on maakohad vägagi eristunud, sellel on kindel geograafiline (keskus-ääremaa) muster (ja loogika) Eristumine hõlmab väga palju erinevaid aspekte, sh ka nt põllumajandust (intensiivsem suurte linnade läheduses) see viitab üsna totaalsele eristumisele; Eristumine on pidevalt kasvanud ja kasvab ilmselt veelgi;
Teisele kohale jääks haridus, avalik haldus ning tervishoid. Ning kolmandale jääb teenindus. Tööstusharudest on Eestis kõike igal pool. Enamasti muidugi on ehitus ja ehitusmaterjalitööstused. Puhkemajanduseset nii palju, et enamik välisturiste saabub Eestisse naaberriikidest: üle 50 % Soomest, vähem Lätist, Venemaalt ja Rootsist. Kruiisireisijad veedavad Eestis keskmiselt 5 tundi ja kulutavad enamiku ajast sisseostudele. 1996. aastal sai Eesti 25 miljonit sellest tulu. Üle 70 % turiste saabub meritsi, ligikaudu, 20 % maanteetranspordiga, vähem lennuki 5 % ja rongiga 3 %. Kõige enam külastavad turistid Tallinna ja selle lähiümbrust, samuti Pärnut, Tartut, Lääne-Eesti saari, populaarsust kogub Lõuna-Eesti. Viimastel aastatel on hoogustunud siseturism, mille käigus õpitakse tundma Eesti kauneid paiku. Keemiatööstuse kohapealne tooraine on eelkõige põlevkivi, kõik muu tuleb sisse vedada.(Kirde-Estis). Keemiatööstus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid