Eesti probleem: põlevkivi kaevandamine (0)

Eesti probleem: põlevkivi kaevandamine
Eesti kasutab elektrienergia saamiseks põlevkivi. Seda maavara kaevandatakse nii karjäärides kui ka maa alustes kaevandustes. Põlevkivi põletatakse ahjudes, tootes sellest elektrienergiat, kuid tundub, et tagajärgedele üldiselt ei mõelda. Põlevkivi sisaldab suhteliselt palju erinevaid väävli ning lämmastikuühendeid, mis põletamisel sattuvad atmosfääri, põhjustades seal päikeselt tuleva soojuse neeldumist ning seega ka globaalset soojenemist. Samuti on põlevkivi tuhasus väga suur, ning pool sellest, mis ahju visatakse, tuleb sealt välja tuhana. See tuhk kuhjatakse suurtesse tuhamägedesse. Sealt alt satuvad jällegi ohtlikud kemikaalid keskkonda ning praeguseks on juba märkimisväärne osa Ida-Virumaast ilma jäänud oma põhjaveest, kuna need kemikaalid on selle lihtsalt kasutuskõlbmatuks muutnud. Teisalt ähvardab Ida-Virumaad põhjavee sooldumine merevee sissetungi tõttu, kuna kaevandustest pumbatakse välja niivõrd suur hulk põhjavett. See süvendaks veelgi põhjavee probleemi ning varsti tuleks Ida-Virumaale, mis saastamata looduse korral võiks põhjavett vabalt eksportida ilma puudujääki kartmata, hakata puhast vett sisse vedama, kuna inimestel ei ole lihsalt enam puhast vett. Kuna pealmised kihid põlevkivi on juba välja kaevatud, peab uue põlevkivi kaevandamiseks minema aina sügavamale ning seetõttu süveneb põhjavee probleem veelgi. Veelgi enam, põlevkivi ei saa põletada ahjudes väga efektiivselt, kuna osa soojusest läheb lihtsalt korstnast välja. Palju parem variant oleks kui suudetaks kasutada ülejäävat soojust kaugküttena, aga kuna pole selle tarbijaid siis see soojus läheb lihtsalt õhu kütmiseks.
Lahendused? Üks võimalus oleks vanade kaevanduste seinad muuta veekindlaks ning põlevkivi põletamisel tekkiv tuhk sinna ladustada, kuid see on kallis ning niikaua kui on odavam viis – ladustada see maa peale hunnikutesse - ei hakka suurettevõtted isegi sellest mõttest rääkimagi. Samuti parandaks vanade kaevanduste täitmine tuhaga maapinna kvaliteeti- oleks vähem vajumisi, murranguid jms. Põhjavee välja pumpamise saaks lõpetada sellega, kui Eesti lõpetaks põlevkivi kasutamise, ning investeeriks mõnda järkusuutlikumasse viisi, kuidas energiat toota. See kaotaks ka raisku läinud soojuse probleemi. Näiteks üheks võimaluseks oleks ehitada tuumaelektrijaam . Samuti oleks võimalik ehitada Läänemaale suured tuulepargid ning mõned pisemad elektrijaamad energia tootmise stabiliseerimiseks, kuid nii kaua kuni inimesed ise häält ei tõsta, ei hakata seda tegema, sest odavamalt saab läbi põlevkivi kaevandades ning seda põletades, kuigi ka sinna on vaja investeerida- aastaks 2014 väheneb elektrijaamade vananemise tõttu võimsus pea et poole võrra ning selleks ajaks on Eestil vaja juba midagi uut, millega energiat toota.