Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hormoonid, feromoonid, allelomoonid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida teevad kuidas töötavad?

Hormoonid,  feromoonidallelomoonid
Kaarel  Mattisen
12a
 
 
Hormoonid

Väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega 
essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste 
signaalmolekulide rühmad

Samuti  ka bioregulaatorid, millede struktuur ja funktsioonid 
mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide 
pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist
 
 
Mida teevad, kuidas töötavad?

Kehaomased  kemikaalid , mis aitavad reguleerida meie 
enesetunnet ja keha talitlust

Hormoone toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad 
hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad 
organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju 
signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite 
tegevust

Aitavad korraldada ainevahetust

Juhivad sootunnuste kujunemist, mõjutavad rasedust ja sündi
 
 
Hormoone iseloomustab

Hormoonid sünteesitakse spetsiaalsetes kudedes või 
näärmetes

Hormoonid eritatakse vereringesse ja seal kantakse 
nad toimekohtadesse

 Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite 
aktiivsust, millesse nad  toimivad  
 
 
Hormoonide tüübid

Amiinid  (katehoolamiinid,  epinefriin , norepinefriin, türoidhormoonid)

Prostaglandiinid (on tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped)

Steroidhormoonid  (näiteks  testosteroon , östrogeen) on kõik tsüklilised 
süsivesinikud, mis kõik sünteesitakse kolesteroolist

Peptiidid  ja proteiin hormoonid (näiteks  insuliin ) on suurimad ja enim 
kompleksed hormoonid
 
 
Adrenaliin
See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja 

ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes. 
Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas 
glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on 
immuunsussüsteemi nõrgendav mõju.
Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on 

katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, 
mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras.
 
 
Feromoonid

Feromoonid on loomade poolt keskkonda 
eritatavad bioaktiivsed ained, mis  samasse  
liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad  esile 
käitumuslikud, harvem füsioloogilised, 
muutused.
 
 
Mida teevad, kuidas töötavad?

Feromoonide eritamiseks on loomadel  spetsiaalsed  
näärmed, mis asuvad näiteks peas ja tiibadel, nende 
ainete vastuvõtmiseks on loomadel erilised 
retseptorid  ehk sensillid.

Põllumajanduses kasutatakse feromoone sageli 
taimekasvatuses seoses kahjurputukate tõrjega.
 
 
Suguferomoonid

Suguferomooid on sellised keemilised ühendid, mis meelitavad kohale sama liigi 
vastassoo  esindajaid. Reeglina on tegemist lenuvate ühenditega, seega tajutakse 
neid distantsilt. Suguferomoone võivad toota nii isased kui  emased  putukad. 
Isaseid  peibutavaid aineid toodavad näiteks paljud libikalised ja mardikalised.

Suguferomoone tootvad näärmed paiknevad enamasti tagakehas. Signaaliks 
feromoonide tootmise algusele on tavaliselt mitmesugused  keskkonnategurid
putuka vanus jms.
 
 
Agergatsiooniferomoonid

Agregatsiooniferomoonid põhjustavad sama 
liigi isendite (vastas- või  samast soost) 
kogunemist. Eriti hästi on selliste ainete 
omadused uuritud mardikalistel. Nendel 
putukatel kasutatakse agregatsiooniferomoone 
peamiselt selleks, et kutsuda teisi isendeid 
rohke toiduallika juurde.
 
 
Häireferomoonid

Neid kasutatakse  feromoone teistele sama liigi isenditele 
varitsevast ohust teadaandmiseks. Mitteühiselulistel putukatel 
stimuleerivad need feromoonid isendite hajumist. Ühiseluliste 
putukate puhul võib see samuti nii olla, aga seda peamiselt juhul, 
kui nad asuvad kolooniast kaugel. Koloonia ligiduses  algatab  selle 
feromooni  tajumine  putukate kogunemise lõhna allika suunas ja 
teinekord ka ründekäitumise.
 
 
Rajaferomoonid

Rajaferomoonid on ained, mis juhivad 
putukaid toidu juurde või aitavad säilitada 
liikuva rühma ühtsust. Tavaliselt eritatakse 
neid feromoone  pinnasele  (või mõnele muule 
tahkele ainele). Tuntud näide on sipelgate 
rajad.
 
 
Bioaktiivsed ained

Bioaktiivsed ained on ained, milledel on teatud mõju 
ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime 
metaboolsetele protsessidele

endogeensed ehk organismis sünteesitud (ensüümid 
ja hormoonid)

eksogeensed ehk kehavälised ( vitamiinid )
 
 
Allelomoonid

Keemilise informatsioon jagamine liikide vahel
 
 
Tänan tähelepanu eest!
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
Vasakule Paremale
Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #1 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #2 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #3 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #4 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #5 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #6 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #7 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #8 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #9 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #10 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #11 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #12 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #13 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #14 Hormoonid-feromoonid-allelomoonid #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaarel1121 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hormoonid-feromoonid
6
odt

Hormoonid, feromoonid

Klass: 10. Kuupäev: 28.04.2014 Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Hormoonid, feromoonid 1. Selgitage mõisted: hormoonid, feromoonid, allomoonid. Hormoonid- bioloogiliselt aktiivsed sisesekretsiooninäärmetes tekkivad ained, mis reguleerivad organismi ainevahetust ja elutegevust. Feromoonid- on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Allomoonid- on näiteks puukide kaitseeritis sipelgate vastu. 2

Keemia
Taimekaitsevahendite mõju ühiskonnale-peamiselt Eesti
6
docx

Taimekaitsevahendite mõju ühiskonnale, peamiselt Eesti.

tootmine ja kasutamine on paljudes maades keelatud. Tänapäeval püütakse üha rohkem kasutada mittemürgiseid putukatõrjevahendeid. Kuna 50% kõigist pestitsiididest moodustavad just need, on see samm eriti märkimisväärne. Siinkohal on vajalik nimetada feromoone ja juvenoide. Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks. Tähtsamad feromoonid on suguferomoonid vastassugupoole ligimeelitamiseks. Sünteetilisi suguferomoone kasutatakse kahjurputukate tõrjeks taimekasvatuses. Püünistesse asetatud emasputukate suguferomoonide lõhna peale kogunevad isasputukad hävitatakse. Sellega väheneb järglaste arv. Juvenoidid on putukate juveniilhormoonide sünteetilised analoogid, mis põhjustavad putukatel pöördumatuid arenguhäireid, sigimatust ja surma. Juvenoidid lagunevad kiiresti ning on püsisoojastele ohutud.

Geograafia
Organismide keemiline koostis-lipiidid-valgud
4
doc

Organismide keemiline koostis, lipiidid, valgud

koguses ja kiiresti. 1. ENSÜÜMID Valgud,mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis.Ainet,millega ensüüm muutusi teostab , nim substraadiks. Ensüümid on reaktsioonide läbiviijad,mitte lähteained või saadused. Ensüüme tuletatakse ­aas lõppuga. Nt: pektiin+-aas= pektinaas laktoos+-aas=laktaas 2. HORMOONID Ained,mida KNS kontrolli all sünteesivad sisereaktsiooninäärmed või segatüüpilised näärmed Omadused: · Eritatakse otse verre · Ülikõrge bioloogiline aktiivsus · Lühike bioloogiline eluiga · Toimelt universaalsed (nt: kilpnäärme hormoonid mõjuvad kõigile rakkudele) · Või spetsiifilised (nt: adrenaliin-lihasrakkudele) · Toime realiseerub ensüümide kaasabil. Sisenõrenäärmed: 1. ajuripats e

Bioloogia
Adrenaliin-Referaat
7
doc

Adrenaliin Referaat

.............5 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? ...................................................5 1.2 Mida adrenalin teeb? ... .........................................................5 Kokkuvõte.............................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................7 Sissejuhatus Hormoone võib nimetada meie keha "keemilisteks käskjalgadeks". Neid toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi sisenõrenäärmete "teate". Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga

Bioloogia
Loomade ökofüsioloogia - Küsimused vastused
4
odt

Loomade ökofüsioloogia - Küsimused vastused

isaste “tühja tööd”. 7. Kaudne kalorimeetria Et loomad saavad energiat orgaaniliste ainete oksüdeerimisel, siis mõõtes kas hapnikutarbimise taseme või süsihappegaasi produktsiooni, saame hinnata ainevahetuse taset. Kuivõrd me ei mõõda otseselt soojusproduktsiooni, on tegemist kaudse kalorimeetriaga. 8. Hormooni ja mediaatori erinevus Hormoonid satuvad vereringesse ja võivad avaldada toimet üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. 9. Koprofaagia Koprofaagiat esineb näiteks mitmete mardikaliste ja kahetiivaliste juures.

Loomade ökofüsioloogia
Bioaktiivsed ühendid
1
doc

Bioaktiivsed ühendid

Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetust väga tugevalt. Ensüümid Vitamiinid Hormoonid 1 Ensüümid On biokatalüsaatorid ­ reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtensüüm(lihtvalk) ainult aminohj; Liitensüümid(liitvalk) aminohj + koeensüüm-vitamiin. Ensüümi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüümi molekul:- (aktiivtsenter)-(regulatoorne tsenter)- Substraadi molekul: - Organismis on temp madalad, ainete kontsentratsioonid tühised. Reaktsioonid toimuvad väga kiiresti tänu ensüümidele. Ensüümis aktiivtsenter haakub substraadiga struktuuri sobivuse tõttu. Reaktsiooni energeetiline barjäär alaneb, reaktsioon kiireneb. Toime spetsiifiline. Toodetakse raku ribosoomides. Häired: piimasuhkru talumatus; pigmentatsioonihäired; vere hüübimatus. 2-Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed sünteesivad

Bioloogia
Keemia KT 2-pestitsiidid-huumuste teke-humiinhapped-sulfiidid
3
docx

Keemia KT 2: pestitsiidid, huumuste teke, humiinhapped, sulfiidid

Insektitsiidid Keemilised preparaadid kahjulike putukate hävitamiseks. Kasutatakse väliselt, toiduga või hingamiselundite kaudu toimivaid aineid. Tuntumaid ja tõhusamaid insektitsiide on DDT. Selle kasutamine on enamikus maailma riikides keelatud. Huumuse teke Huumus on tekkinud taimede ja loomade elutegevuse produktide ning organismide eneste lagunemisel. Huumus tekib taimejäänuste muundumisel ja mikroobide lagusaadustest ning sisaldab keskmiselt 58% süsinikku ja 3-8% lämmastikku. Huumuses sisaldub enamik mulla lämmastikuvarust. Huumuse tekkele avaldab mõju mulla õhustus. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui vahelduvad aeroobne ja anaeroobne lagunemine. Kevadel ja sügisel, kui muld on veega küllastunud, kulgevad anaeroobsed protsessid, suvel kuival ajal aga aeroobsed protsessid. Huumuse tekkele avaldavad mõju ka niiskus ja temperatuur. Huumuse tekkel läheb orgaaniline lämmastik sellisesse vormi, kus ta on taimedele kättesaadav. Oluline on selles protsessis ka Ca

Keskkonnakeemia
Sisenõrenäärmed
3
docx

Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed on organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid nõristatakse verre ilma spetsiaalsete viimajuhadeta. Hormoonid reguleerivad ainevahetust Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained ­ hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmedVeri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun