Perekonnaõpetuse mõisted (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Perekonnaõpetus

Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita

Perekonnaõpetus

1

odt

Perekonna kooselu vormid ja ülesanded

Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine vastastikune abi ja moraalne vastutus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja toiduressursse ning selle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks. Tuumikperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperele veel täiendavad liikmed, kes kõik on omavahel suguluses. Mittetäielik perekond ehk üksikvanema pere. Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumikperekond st. Ta on korduskooselus. Lasteta abielupaar on paar, kes pole veel lapsi saanud soovinud või saanud või kelle lapsed on juba kodust lahkunud. Monogaamia (ainuabielu) ­ ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu. Bigaamia (kaksikabielu) ­ ühe mehe või ühe naise samaaegne abielu kahe vastassoost isikuga. Polügaamia (mitmikabielu) ­ mehe või naise samaae

Inimeseõpetus

292

ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

 Rühmaabielud Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Lapse päritolu isa järgi ei teatud. Ainus kindel lapsevanem oli ema. Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees.  Matriarhaat tänapäeval Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas Lõuna-Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, koos temaga elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu abielu, abikaasa, isa puuduvad. Mehed külastavad naisi öösiti, hommikul lähevad jälle oma kodudesse tagasi. Oma öise partneri valib naine ning kutsumise märgiks heidab ta lambiga mehe peale valgust.  Ühis- ehk rühmaabielu Vanim kooselu vorm on ühis- ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuuluvad terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud. Hõimudevahelised abielud.  Sugulusabielud Omavahel võisid seksuaalvahekorras olla

Pedagoogika

145

ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

 Rühmaabielud Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Lapse päritolu isa järgi ei teatud. Ainus kindel lapsevanem oli ema. Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees.  Matriarhaat tänapäeval Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas Lõuna Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, koos temaga elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu abielu, abikaasa, isa puuduvad. Mehed külastavad naisi öösiti, hommikul lähevad jälle oma kodudesse tagasi. Oma öise partneri valib naine ning kutsumise märgiks heidab ta lambiga mehe peale valgust.  Ühis ehk rühmaabielu Vanim kooselu vorm on ühis ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuuluvad terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud. Hõimudevahelised abielud.  Sugulusabielud Omavahel võisid

Perekonnaõpetus

40

docx

Perekonnaõpetuse konspekt

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011  1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L.

Inimeseõpetus

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited Paljud mõisted moodustatakse ees- ja järelliidete abil, mis liidetakse sõnatüvele. Toome ära mõned sagedamini esinevad sõnaliited. Sõnaliide Tähendus Näide a-, an- ilma, puudus apnoe (hingamisseisak) aneemia (verevaesus) ab- ära, eemale abduktsioon (liikumine kehast eemale) ad- juurde, poole aduktsioon (liikumine keha poole) 14

Esmaabi

Kommentaarid (0)