50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristen18
Õppematerjali autor
Adrenaliin Referaat Pärnu 2008 SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................4 1. Adrenaliin .........................................................................5 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? ...................................................5 1.2 Mida adrenalin teeb? ... .........................................................5 Kokkuvõte.............................................................................6 Kasutatud kirjandus................................................................7 Sissejuhatus
Prostaglandiinid (on tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped) Steroidhormoonid (näiteks testosteroon, östrogeen) on kõik tsüklilised süsivesinikud, mis kõik sünteesitakse kolesteroolist Peptiidid ja proteiin hormoonid (näiteks insuliin) on suurimad ja enim kompleksed hormoonid Adrenaliin See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Feromoonid Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse
● Depolarisatsioonifaas – Na+ kanalid avanevad, Na-ioonid sisenevad rakku. Repolarisatsioonifaas – Na+ sisenemine rakku väheneb ja K+ iooni läbilaskvus suureneb. (Ca ja Na liiguvad raku sisse, K liigub rakust välja) ● Hüperpolarisatsioonifaasis ioonide jaotus mõlemal pool membraani normaliseerub. 8. Nimeta mediaatoreid ● Atsetüülkoliin ● Noradrenaliin ● Adrenaliin ● Dopamiin ● Histamiin ● Serotoniin ehk 5-HT ● γ-aminovõihape ehk GAVH (GABA ingl.k.) 9. Pidurdust tekitav mediaator on γ-aminovõihape. 10. Parasümpaatilises NS on mediaator atsetüülkoliin. 11. Sümpaatilises NS on mediaator noradrenaliin. 12. Skeletilihaseid innerveerib mediaator atsetüülkoliin. 13
mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi ehk glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi ehk glükoosi uuesti sünteesimist organismis. Adrenaliini, noradrenallini ja dopamiini toime organismi talitlusele on järgmine. Adrenaliin ehk epinefriin tekitab üldise perifeerse takistuse vähenemise veresoontes, seega südame väljutusmaht suureneb ja kiireneb südame löögisagedus. Samuti laiendab adrenaliin maksa ja lihaste arterioole ja tõstab süstoolset vererõhku. Lisaks lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab tänu sellele hingamist. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse või samuti ka positiivsete emotsioonide korral, et organism saaks valmistuda olukorrale reageerimiseks. Noradrenaliin ehk norepinefriin põhjustab ülelävistes kontsentratsioonides voolamistakistuse suurenemise, seega tõuseb arteriaalne rõhk, südame löögisagedus langeb. Kesknärvisüsteemis
Presünaptilisest osast vabanenud noradrenaliin transporditakse suures osas tagasi presünapsisse ja hoiustatakse uuesti vesiiklites. 9. Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorite tüübid, asukohad ja mis toime aktivatsioonil. 10. Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaudse toimega ehk mida see otsene ja kaudne toime tähendab? Otsese toimega adrenergilised ravimid seostuvad postsünaptilisel membraanil adrenergiliste ravimitega (nt. adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergilised ravimid mõjutavad neurotransmitterite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamii). 11. Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? Südame seiskumine ja bradükardia; hüpotensioon; ägedad allergilised seisundid; hüpovoleemilise shoki korral on teisejärgulised ravimid (vedeliku asendamine, vajadusel vasopressor). 12. Millistel juhtudel patsiendi seisundist lähtuvalt peaks võimalusel kaaluma
Ta on pimeduse hormoon. See tähendab: häbi ja surma hormoon. Asub samuti peaajus. Imetajatel, sealhulgas ka inimesel, on käbikeha suhteliselt vähe arenenud nääre. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. 19. Neerupealised ning selle hormoonid Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. 20. Sugunäärmed ja nende hormoonid Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) arengut. Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas
grammi. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse.
Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed. Need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Kõhunääre Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet: · Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid