Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast. Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quikstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana ning ISDFi rahvusvahelise spordialaliiduna. Võistlustansu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. Vanuse klassid: Lapsed1(7-9) Lapsed2(10-11) Juunior1(12-13) Juunior2(14.- 15) Noored (16-18) Tänapäeval on mõnedel võistlustel lisandunud ka Noored...
STANDARDTANTSUD Referaat 2009 Sissejuhatus Inimese loomulik liikumine on standardtantsude aluseks. Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2 Aeglane valss Valss on arenenu...
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta...
Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Muusika, hobid · Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks · Veetis enamiku ajast klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides · Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis · Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui ...
üksikhääliku õigekiri Helilised häälikud - täish. + kaash.(j,l,m,n,r,v) Helitud häälikud - kaash.(sulgh.+f,h,s,s,z,z) · helitu kõrvale k, p, t (-ki) erandina liitsõna (raudtee) liite ees (jalgsi) sama sõna eri vormides (kärbse, leidsin) võõrsõna (absoluutne) erand- ärksa, tõrksa, erksa · helilise kõrvale g, b, d (-gi) 2x täish./diftongi järel üks k, p, t (koopad) mitmesilbiliste sõnade lõpus k, p, t viimane silp pole pearõhuline- k,p,t (taburet) viimane on pearõhuline- kk,pp,tt (omlett) h sõna alguses sõltub traditsioonist sõna sees: i silbi lõpus, j silbi alguses (maias, majas) ü ja i järel ei kirj. j-i - ei kehti tegijanim., liits. häälikuühendi õigekiri iga häälik ühe tähega (metalne) ei kehti kui 1) liitsõna (plekkpurk) 2) liide algab sama kaash., millega lõpeb sõnatüvi (keskkond) 3) -gi, -ki ees (kasski) 4) l,m,n,r järel 3. välte korral s 2 tähega, kui e...
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaver...
Mehe roll tantsus Et mõista mehe rolli tantsus, peab enne aru saama, mis asi see tants üldsegi on. Nagu on öelnud vana Tartu koolmeister Carl Heinrich Niggoli(1873): "Rõõmus muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika takti järel imemoodi ennast liigutama ja veavad inimest ühest toa nurgast teise. Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie tantsimiseks." Sellele lihtsale küsimusele leiab vastuse ka googeldades. Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. See on üks vanimaid kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsu...
RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid ...
Raimond Valgre (1913-1949) Kes oli Raimond Valgre? · Restorani- ja kohvikumuusik Pere · Õde Evi · Vend Enn Elulugu: · Sündis 1913.aasta 7. oktoobril Riisiperes · 1926.aasta sügisel astus Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikat õppima · 1931.aasta juunis sai lõputunnistuse. · Läks kaitseväkke · Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis · Kuni 1937.aastani kandis nime Raimond Tiisel · 1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga · Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers" · Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" · 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina (sai vaid ühe nädala esineda) · Mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal · 1942. aasta märtsis jõudis Eesti korpusesse, kus mängis 917. laskurpolgu ansamb...
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Sisukord Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 Raimond Valgre looming.....................................................................................................................5 Loomingunimekiri......................
Frederyk Chopini monument Poolas Frederyk Chopin (1810- 1849) Frederyk Chopini teosed mõjutasid tugevasti paljude 19. sajandi heliloojate loomingut, kellele Chopin kui esimesi romantikuid näitas teed tundekultuse kunsti rajamisel. Esimene poolakas, kes jõudis Euroopa muusika areenile, Lõi täiesti uue klaverimängustiili, tõi kontsertlavale uued tantsud- valss, polonees ja krakovjakk. Tema muusika ei ole seotud kirjandusliku programmiga. Sündis Varssavi lähedal Zelazowa Wola linnas. Elas väikeses mõisas, kus praegu on muuseum. Isa oli rahvuselt prantslane ja õpetas prantsuse keelt. Ema oli aga poolatar. Chopinis ühinesid prantslaslik elegants ja poolakatele omane patriotism. Need omadused olid esindatud ka tema loomingus. Euroopa muusikaelu keskuses Pariisis võis möödunud sajandi esimesel poolel kohata paljude rahvaste nimekaid kunstnik...
VÕRDLUSED JA ARVAMUSED 10 Laulu Saaremaa valss · Georg Ots Meeletult kaunis mänguline ja kerge laul. Pole eestlast, kes pole vähemalt loo viisi kuulnud. Meeldis väga just Otsa esitus, kuna tema laulab naeratus suul, mis annab otsese positiivse emotsiooni edasi igaühele. Naeratus on asi, mis on igas keeles mõistetav sõnum ja just selline on ka selle laulu süzee ja Ots teeb selle kõigile, kasvõi tervele maailmale üheainsa riimiga selgeks. Väga eestlaslik ja kaunis lugu. · Vello Orumets Natukene raske on kuulata Orumetsa esitust pärast Georg Otsa. Orumets justkui astuks oma suure ja tugeva Kalevipojaliku sammuga läbi lendleva Saaremaa heinamaa kuldkiharalise neiu poole. Arvan, et liiga jõuline lähenemine kergele viisile. Muidu aga on suurepärane ja ikkagi ka väga traditsiooniline. Läbi saju · Sulev Luik . Uno Loop- Mõl...
Kose Gümnaasium Referaat STANDARD - TANTSUD Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12 A Kose 2009 Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine. 1924. aastal alustas Inglise Tantsuõpetajate Ühingu ( täielik nimetus: The Ballroom Branchof the Imperial Society of Teachers of Dancing ) juures tööd v...
TANTS. Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.-17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vab...
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pi...
Romantism Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt ka sentimentalism. Romantism mängis tähtsat osa ka 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada hiljem tekkinud realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeriski Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Õitsenguperioodiks olid aastad 1798 - 1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegel...
Paaris tantsude kirjeldused Rumba Rumba 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha keeles edasiandev. Rumbat tahtsitakse rumaruudus, selle tempo on aeglane-aeglane-kiire-kiire- aeglane jne. Rumba põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1. Vasak jalg libistades otse taha (aeglane) 2. Parem jalg libistada mööda vasakust jalast tema kõrvale (jalgadel on paarikümnesentimeetrine vahe) (kiire) 3. Parem jalg ette (aeglane) 4. Vasak jalg libistada mööda paremast ning jääb tema kõrvale (kiire) * Edasi täpselt sama moodi, kuigi võib vahele panna käte liigutusi jne ... Seda ruutu tehakse koha peal kui ka ringi liikudes/tahtsides. Tsatsa (Cha-cha-cha) Tsatsa taktimõõtu on 4/4. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutak...
Pühapäeval, 11. aprillil kell 17.00 toimus Narvas Geneva-keskuses ülestõusmis- pühakontsert, kus esines Narva linna sümfooniaorkester. Käisin seal oma klassiõe Julia Vinogradovaga. Saal oli peaaegu täis. Külalised olid enamasti eakad inimesed, kuid oli ka noori ja isegi päris väikesi lapsi. Me võtsime omad kohad siise ja hakkasime kontserdi algust ootama. Peojuht ilmus lavale pikkas sinises kleidis ja tutvustas üljoones lihavõttepüha tähtsust. Lavale kutsuti koor ja see oligi kontserdi esimeseks numbriks. Koor koosnes viiest inimesest, kolm naist ja kaks meest. Koori repertuaaris leidsid aset Jumalale pühendatud laulud. Nad laulsid pillisaateta ja kahehäälselt. Naine, kes seisis teistest natuke ees, oli nähtavasti solist, tal oli väga kõlav ja kõrge hääl. Lauldi neli jumalateemalist laulu. Laulud rääkisid sellest, et rahvas on väga õnnelik selle üle, et Jumal on ülestõusnud. Mulle meeldis kõige rohkem kolmas laul, seal laulsid mehed ja ...
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku...
Dmitri Sostakovits (1906 Peterburi 1975 Moskva) 20. saj suurimaid sümfoniste. Loonud 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 klaveri-, 2 viiuli- ja 2 tsellokontserti; klaverimuusikat, 2 ooperit "Nina" (1928, esiet. 1930) ja "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" (1932, esiet. 1934), millest tegi 1963. a. teise redaktsiooni nimega "Katerina Izmailova". Helikeele kujunemist mõjutas poliitiline olukord Venemaal: noorena oli julge modernist, 1930ndate lõpul oli sunnitud tagasi tõmbuma, helikeel pehmenes, kuid seda selgemini ja jõulisemalt väljendus üldinimlik traagika, inimese ja ühiskonna valulised suhted tolles ajas, humaansus laiemalt. Tema loomingus on nähtud oma ajastu tabavat muusikalist kroonikat, mis peidab helides sõnumit, mida sõnadega ei saanud väljendada. Kasvas üles Peterburis, küllaltki soodsates oludes, vanemad olid edumeelsed, käis mainekas erakoolis, õppis võõrkeeli. Kodus musitseeriti sageli, isa laulis mustlasla...
Jean Sibelius ehk Johan Christian Julius Sibelius (1865- 1957) Lapsepõlv: Sibelius sündis rootsi keelt rääkivas peres Hämeenlinnas. Ta isa Cristian Sibelius oli linnaarst. Jean Sibelius oli pere teine laps. Perekonnaringis kutsuti teda Janneks aga õpinguaastail hakkas ta kasutama oma nime prantsuskeelset hääldust „Jean“, mis oli inspireeritud tema merd sõitnud onu visiitkaardist. Perekond elas väikses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. 1868. sai doktor Sibelius ühelt oma patsiendilt tüüfuse ja perekond pidi kolima elam proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Õpingud: Sibeliuse õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis Perekond leidis, et Sibelius tuleb saata soomekeelsesse kooli ning kaheksandast eluaastast käis ta soome õppekeelega ettevalmistuskoolis. Aastatel 1876-1885 õppis Sibelius Hämee...
Retsensioon: Shannon Rose Töö kirjutas: Esitajad Ballett Shannon Rose toimus 11.novembril kell 19.00 Estonia teatris. György Youri Vamose ballet. Muusika: Jean Sibelius Dirigent: Jüri Alperten Osades mängisid: Rose:Luana Georg Rose`i isa: Viktor Fedortsenko Õpetaja: Sergei Fedossejev Preester: Juri Mihhejev Tom,külanarr: Vladimir Klepinin Inglise ohvitser: Anatoli Arhangelski Mässajate juht: Daniel Kirsipuu Esietendus 1996 Baieri Riigiooperis Esietendus 17.märtsil 2005 Rahvusooperis Estonia. Muusikavalik Balletis on kasutatud alljärgnevaid Jean Sibeliuse teoseid: I vaatus 1.Tänaval Lemminkäineni süit,op.22, 1.osa 2.I visioon 3.Tänaval 4. II visioon 5.Mässajad 3.osa 6.Rose kaljudel 7.Pulmad 4.osa 8.Rose`i pulmatants Armastav,op.14 9.Rose`i pul...
Kubismil oli huvitav sugulasnähtus Itaalias futurism; nimetus pärineb itaaliakeelsest sõnast futuro, mis tähendab tulevikku. Noored kunstnikud, olles tüdinud oma maal üha kestvast minevikukunsti jumaldamisest, püüdsid luua uut, ,,tuleviku kunsti", nagu nad ütlesid. Nad avaldasid oma seisukohti nn. futuristlikes manifestides, kutsudes üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas. Üldiselt võttes tõid futuristid eredalt esile tegelikkuse tähtsa, alalõpmata inimest ja kunsti võluva iseärasuse liikumise. Maalijate püüdlused kujutada kehade liikumist ja liikumise ideed ennast pole uued. Juba renessansiaja kunstnik Leonardo da Vinci, ko...
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA ii Vali sulgudes esitatud variantidest õige. Tõmba sellele ring ümber! Ostsin õhtuks apels(i, ii)ne ja mandar(i, ii)ne. Afi(š, šš)ilt vaatas vastu tuntud režiss(ö, öö)ri portree. Ettevõtluse sümpoos(i, j)on lõppes üldise de(b, p)atiga. Ostsin uue du(š,šš)i(g,k)eeli. Ser(i,j)aali peategelane oli e(f,ff)ektne kuju. Diskuss(i,j)oonis osales (g,k)arismaatilisi d(z,ž)entelmene. Aka(d,t)eemikuks kandi(d,t)eeris kolm pro(f,ff)essorit. Kohtume sadama reisitermin(a,aa)lis. Arved on veel saama(t,tt)a ja maksma(t,tt)a. Tradits(i,j)oon ei luba alkoh(o,oo)li pruukida. Kas pens(i,j)onifond on tänapäeval e(f,ff)ektiivne? Otsisin vastust ents(ü,i)klo(b,p)eediast. Koolis kä(i,ij)es tundub see ikka tüütava kohana. Tema otsus on alati rau(d,t)selt lõ(p,pp)lik. Meie arhi(d,t)ekte on sageli kritiseeritud. Ehitusmater(i,j)alide lao eest kannab mater(i,j)aalset vastutust juhataja. Inimeste psüü(h,hh)ikahäired kuuluvad p...
Muusika Kuidas kirjutada retsensiooni 1. Kirjuta nagu ajalehe artiklit 2. Millal, kus ja mis see oli (kuupäev, koht ja üritus) 3. Mis see on? (kirjelda seda üritust või festivali põgusalt) a. Kirjelda üritust põgusalt 4. Enda põhjendatud arvamus a. Kuidas publik selle vastu võttis b. Repertuaar c. Kas ole hea või mitte d. Millised koosseisud Ludvig van Beethoven (1770-1827) Läks noore mehena viini, tahtis et mozart hakkaks tema õpetajaks. 1792 uuesti viini, tahtis et hadyn hakkaks õpetajaks, aga ta oli liiga vana. Peale seda sai ta muusika õpetajaks koolides. Varsti hakkas kaduma tal kõrvakuulmine. Seetõttu loobus ta oma õpetaja tööst ja muust. Aga kõige suuremad tööd tegi ta kurdina. Ta suhtles läbi kõnevihikute teiste inimestega. Kasvatas ülesse oma vennapoja, ta et abiellunud kunagi. Tema muusiika on kõvasti mõjutatud prantsuse r...
Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler,...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.....................................................................................................
Kuressaare Gümnaasium DEBORA VAARANDI Luulereferaat Liinu Tuust XIIf klass Kuressaare 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Luuletaja elulugu.............................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................................6 Luuleanalüüs....................................................................................................................................7 Enim meeldinud luuletus.................................................................................................................9 Kokkuvõte...................................
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu la...
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska ...
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või en...
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurik...
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam ...
MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsi...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
1. Carl Maria von Weber (1786 1826) SAKSA RAHVUSOOPERI RAJAJA, pööras tähelepanu saksa rahvalikule muusikale ooperis ja orkestritämbritele. Carl Maria von Weber, a cousin of Mozart's wife Constanze, was trained as a musician from his childhood, the son of a versatile musician who had founded his own travelling theatre company. He made a favourable impression as a pianist and then as a music director, notably in the opera-houses of Prague and Dresden. Here he introduced various reforms and was a pioneer of the craft of conducting without the use of violin or keyboard instrument. As a composer he won a lasting reputation with the first important Romantic German opera, Der Freischütz. kuulata: http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/B00000J9H3/104-8000269-8907919? v=glance&s=music&vi=samples#disc_2 lisaks lugeda: http://en.wikipedia...
1.osa Teraviljad Ökoteraviljad Kõvateraline nisu *Proteiinisisaldus 10-14% *Sisaldab rohkesti gluteeni (teravilja valgusegu) *Kasvab soojas kliimas *Sobilik paremini pärmitaignast toodete küpsetamiseks Durumnisu - kõvanisu eriliik *Sisaldab rohkesti gluteeni, kuid küpsetamiseks ei sobi *Jahvatatakse jahu nimega semolina, mida kasutatakse pastatoodete valmistamiseks (tähendab itaalia keels sõredat, selgelt tuntava teralise tekstuuriga nisujahu) couscous *Saadakse kõvanisust ...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Õige on kirjutada Ungari veinid (esimene sõna suure al...
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid. Sageli põgeneti ku...
Sisukord Sisukord............................................................................................................... ..................................................2 Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1. Autori elu............................................................................................................................. 3 2. Autori looming..................................................................................................................... 5 3. Ülevaade teosest................................................................................................................ 6 4. Tegelaskonna iseloomustus...................................................
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aas...
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...
annaabi.ee 
