Frederyk Chopin (0)

Frederyk Chopini monument Poolas
Frederyk Chopin (1810- 1849)
Frederyk Chopini teosed mõjutasid tugevasti paljude 19. sajandi heliloojate loomingut, kellele Chopin kui esimesi romantikuid näitas teed tundekultuse kunsti rajamisel.
Esimene poolakas, kes jõudis Euroopa muusika areenile, Lõi täiesti uue klaverimängustiili, tõi kontsertlavale uued tantsud- valss , polonees ja krakovjakk. Tema muusika ei ole seotud kirjandusliku programmiga.
Sündis Varssavi lähedal Želazowa Wola linnas. Elas väikeses mõisas, kus praegu on muuseum . Isa oli rahvuselt prantslane ja õpetas prantsuse keelt. Ema oli aga poolatar. Chopinis ühinesid prantslaslik elegants ja poolakatele omane patriotism . Need omadused olid esindatud ka tema loomingus.
Euroopa muusikaelu keskuses Pariisis võis möödunud sajandi esimesel poolel kohata paljude rahvaste nimekaid kunstnikke ja kirjanikke. Eriti rohkesti oli nende seas poola pagulasi. Nad olid kodumaalt lahkunud pärast 1830. - 31. a. ülestõusu mahasurumist. Nii tuli juba noorukina Pariisi ka Frederyk Chopin. Otse enne ülestõusu lahkus ta kodumaalt kontserdireisile. Teated ülestõusu ebaõnnestumisest jõudsid temani uba teel Parisi. Nende muljete mõjul on loodud kuulus " Revolutsiooniline etüüd" (c- moll ). Pariisis kujunes Chopin imetlustäratavaks klaverikunstnikuks ja heliloojaks. Ta leidis endale sõpru suurte kunstnike seas, kes teda austasid ja hoidsid. Kuid uus kodumaa ei kustutanud tema südamest ja mõttest sünnimaad, mille järele ta väga igatses, leidmata surmani võimalust seal kordki veel viibida.
Mälestuskujud
Sünnimaa elas Chopini muusikas. Kojuigatsus ja valu kodumaa saatuse pärast teravdasid mälestuspilte. Chopin kandis muusikasse meeleolud ja tundetulva, mida äratasid mõtted sünnimaast ning hingepõhja sööbinud mälestuskujud. Nagu kauge kaja kodukülast elustub rahulikus, helgelt mõtisklevas muusikas korraga õhtukella helin või kaugusest kostev poola rahaviis.
Põletavalt valus mälestus traagiliselt lõppenud ülestõusust sünnitab Chopini muusikas kirglikke protestipuhanguid, ülestõutu sütitavate meeleolude kajastusi või süngelt ärevaid leinamõtteid.
Klassik romantikute seas
Chopini on nimetatud klassikuks romantikute seas. Ta oskas ühendada romantiliselt tundeküllase viisirikkuse oma eelkäijatem klassitsismiajastu heliloojate ennastvalitseva väljenduslaadiga. Pidurdamatu pihtimushoog ei ole Chopinile omane. Näiteks sunnib Chopin avara hingusega tundeküllase viisi liikuma mõtlikus, rahulikult sammuvas rütmis, mis tundeväljendust talitseb.
Kui romantikute viisid tavaliselt tunglevad otsejoones kulminatsiooni, siis Chopinil kohtame sageli meloodiaid, mis algavad laskumisega. See annab musikale erilise, poolalikult uhke hoiaku, mida veelgi rõhutab poola rahvatantsudele masurkale ja poloneesile iseloomulik pinkteeritud rütm viisi aluses .
Chopin tundis põhjalikult oma rahva muusikat. Kasutamata rahvaviise muutmata kujul, põimis ta siiski kõikjale nende rütmi- ja viisikäände.
Peamisel kohal klaverimuusika
Chopini looming koosneb peamiselt klaveriteostest. Teistele pillidele kirjutas ta üliharva. Chopini klaverimuusika on väga rikas nii sisult kui ka žanritelt. Chopin viimistles oma teoseid kaua ja põhjalikult, andes igale helile suure tähenduslikkuse. Nii suutis ta palju öelda ka lühiteostes. Eelistatud žanriteks olid prelüüd, nokturn , etüüd, ballaad või tantsurütmil rajanevad palad- mazurka , poloees, valss. Chopin tõi esimesena instrumentaalmuusikasse ballaadi. Kõik need romantismi ajal moodsadžanrid omandasid erilise poeetilisuse just Chopini muusikas.
Oma olemuselt oli Chopin salongipianist, armastades intiimset seltkonda.
Etüüde kirjutati peamiselt õppematerjaliks. Ka Chopini etüüdid aitavad arendada tehnilisi oskusi. Seejuures on aga tehniline võte allutatud sügava elamuse väljendamisele. Näitena võib tuua etüüdi c- moll, mida on hakatud nimetama "revolutsiooniliseks". Selle etüüdi abil võib treenida vasaku käe passaažide mängimist. Kuid need tormlevad, suurt meisterlikkust nõudvad passaažid väljendavad siin traagilist ülestõusu puhangut ja valu.
Tema etüüdid on pianisti taseme mõõdupuu, mitte ainult thnilises, vaid ka tunnetuse ja hinge mõttes.
Peale lühiteoste on Chopin loonud kaks klaverikontserti, 4 skertsot ja 3 sonaati klaverile.
Klaveritoeste kõrval on Chopini loomingus ka laule, mis on loodud nooruseas sünnimaal. Nende hulgas on surima populaarsuse võitnud soololaul "Soov" ("Oleksin päikene").
24 prelüüdi
Chopinil ei esine prlõõd enam sissejuhatusena, vaid eraldi teosena. Ta lõi prelüüde tsüklina, mis haarab kõiki tonaalsusi ("24 prelüüdi klaverile"). Selline ehtromantiline tsükkel sarnanaeb paljudest meeleolult kontrastsetest peatükkidest lkoosneva jutustusega. Avaprelüüdi kevadiselt puhanguline, värskusest ja rõõmust pulbitsev meeleolu asendub teises prelüüdis monotoonse ja rusutud tundeseisundiga. Igas järgmises prelüüdis on Chopin osanud näidata uut kluge inimese tundeelus. On prelüüde, kus meeleolu meisterlikuks väljenduseks on piisanud vaid mõnest taktist. Näiteks võib tuua masurkarütmis prelüüdi A- duur . On ka ulatuslikult arendatud ja tundeväljenduselt mitmekülgseid prelüüde.
Tema surma põhjuse üle vaieldakse, nii tuberkuloos kui südamehaigus. Tema viimane soov oli, et tema süda maetkas Poola. 30 aastat pärast tema surma asetati urn tema tuhaga Varssavi kiriku müüri avarusse.
Chpoini looming on tänapäeval sama populaarne , kui ta oli müüdunud ja üõlemüüdunud sajandi lõpul. Tema looming propageerimiseks korraldavad poolakad tänaseni 1849. aastast Chopini nimelisi pianistikonkursse.
Vene pianisid on peaaegu kõikidel konkurssidel esikohti saavutanud. Eesti parimaks Chopini teoste esitajaks peetakse Ivar Ilijat.
Tänapäev: Frederyk Chopini nimeline lennujam VarssavisFrederyk Chopini nimeline hotell Vrassavis
üks paljudest Frederyk Chopini nime kandavtest purjekatest
Frederyk Chopini muuseum Varssavis
“RevolutsioonileEtüüd”c-moll etüüd-tehniline harjutuspala Polonees nr 6 As-duur “ Heroiline ”