Shannon Rose (0)

Retsensioon :
Shannon Rose
Töö kirjutas:
Esitajad
Ballett Shannon Rose toimus 11.novembril kell 19.00 Estonia teatris.
György Youri Vamose ballet.
Muusika : Jean Sibelius
Dirigent : Jüri Alperten
Osades mängisid:
Rose:Luana Georg
Rose`i isa: Viktor Fedortsenko
Õpetaja: Sergei Fedossejev
Preester: Juri Mihhejev
Tom,külanarr: Vladimir Klepinin
Inglise ohvitser : Anatoli Arhangelski
Mässajate juht: Daniel Kirsipuu
Esietendus 1996 Baieri Riigiooperis
Esietendus 17.märtsil 2005 Rahvusooperis Estonia.
Muusikavalik
Balletis on kasutatud alljärgnevaid Jean Sibeliuse teoseid:
I vaatus
1.Tänaval Lemminkäineni süit,op.22, 1.osa
2.I visioon
3.Tänaval
4. II visioon
5.Mässajad 3.osa
6.Rose kaljudel
7. Pulmad 4.osa
8.Rose`i pulmatants Armastav,op.14
9.Rose`i pulmaöö Kurb valss ,op.44
10.Pulmarõõm Belsatsari võõruspeod,op.51
11.Ohvitseri saabumine Öine ratsasõit ja päikesetõus,op.55
12.Rose pubis Scaramouche,op.71
13.Esimene kohtumine
14.Jahipidu Lemminkäineni süit,4.osa
II vaatus
15. Õpetaja oma naise haual Viiulikontsert ,d-moll,op.47,1.osa
16.Kõnelus tänaval
17.Õnnetu abielu
18.Rose ja ohvitser,1.pas de deux 2.osa
19.Mässajad pubis Sümfoonia nr.2,op.43, 3.osa
20.Rose ja tema abikaasa
21.Mäss
22.Rose ja ohvitser,2.pas de deux
23.Reetmine pubis 4.osa
24.Kogunemine
25.Rose ja ohvitser,viimane pas de deux
26.Kättemaks
Shannon Rose
Üksildane Rose elab külakõrtsmikust isa juures. Isa hellitab oma tütart kingitustega, mis kutsub külaelanikes esile õelust ja umbusaldust. Rose`i tulevik ei ole tema päritolu ja ümbruskonna tõttu roosiline. Ainus mees, kes näib tema ideaalile vastavat, on lesestunud endine õpetaja. Rose`i isa ja küla mõjukas katoliku kiriku preester on Rose`i ja tema õpetaja salajase kohtumise tunnistajaks. Ehkki kumbki seda ühendust ei kiida , käivad nad ometi peale, et see suhe seadustatuks saaks. Juba pulmapidu ei vasta Rose´i ootustele ja pulaöö suurendab pettumust veelgi. Abielu ei paku kaugeltki ihaldatud armastust ja kirge. Külla saabub inglise ohvitser. Suursuguse hoiaku ja meeldiva välimusega ohvitser tekitab külarahvas enam vastumeelsust ja viha kui kõik teised inglise sõjaväelased. Ainult külanarr Tom järgneb talle kui vari. Isa kõrtsis toimus Rose`i ja ohvitseri südamlik kohtumine. Noor naine ei kuula mõistuse häält ja tormab kirglikku afääri, millest teab peagi kogu küla. Mässulised kavandavad öist kallaletungi , milles osaleb ka Rose`i isa. Kellelgi pole aimu , et ta tegutseb inglaste poolt kinnimakstud informaatorina. Kõrtsmiku reetlikkuse tõttu õnnestub inglastel mässuplaan nurjata. Külaelanikud on veendunud, et ainult Rose sai olla inglaste käsilane ning väärib seetõttu kõige karmimat kättemaksu.
Tantsijatest meeldis mulle kõige rohkem inglise ohvitser. Ta tantsis väga professionaalselt ja ilusti. Ka Rose`iga koos esitatud tantsud olid väga südamlikud ja kaunid. Ohvitser oli ka väga hea välimusega ja suursuguse hoiakuga. Muusikaliselt meeldis kõige rohkem see osa, kui mässajad olid pubis ehk Sümfoonia nr.2,op.43,3. osa. Muusika oli siis veidi tempokam ja huvitavam, kui ülejäänud kontserdi ajal. Kõige vähem tantsijatest meeldis vist Rose`i abikaasa, kes ei jätnud lihtsalt sümpaatset muljet ja tants oli ka veidi kohmakam, kui teistel. Muusikaliselt meeldis kõige vähem Rose`i pulmade ajal mängitav muusika ehk Armastav,op.14.
Sümfoonia nr.2 D- duur ,op.43(1901- 1902 )
Teine sümfoonia on Sibeliuse seitsmest sümfooniast kõige tuntum. Kuna sümfoonia loomise ajal oli tsaarireziimi surve Soomes kõige tugevam, tõlgendati teost kui konkreetsete päevapoliitiliste sündmuste ja rahvuslike utoopiate muusikalist kajastust . Ometi on Sibelius öelnud, et selles sümfoonias ei ole otsest sõnumit, tegemist on puhta muusikaga, helilooja sõnul:“ Justkui oleks Jumal taevast mosaiigi tükid alla visanud ja lasknud mul nad kokku panna.“
Teine sümfoonia, eriti selle finaal on Sibeliuse rahvusromantilise stiili tipuks. Hilisemad sümfooniad toovad kaasa uudse stiili, uued vormipõhimõtted ning muusikalise materjali ja vormi üha suurema terviklikkuse.
„Armastav“,op.14(1893/1911)
„Armastav“ alustas oma elu 1893.aastal 3- osalise koorilauluna, mille Sibelius kirjutas Helsingi Ülikooli koori jaoks. Sõnad on pärit Elias Lönnroti koostatud soome rahvaluule kogumikust „Kanteletar“. 8 aastat hiljem muutis helilooja laulu 3- osaliseks orkestrisüidiks, mis on tema üks lüürilisemaid helipoeeme.
Jean Sibelius(1865-1957)
19.sajandi muutuvas maailmas püüdlesid mitmed Euroopa väikeriigid oma rahvusliku iseseisvuse poole. Rahvuslik värving sai oluliseks ka muusikas. Rahvusromantiliselt pinnalt alustanud Jean Sibelius tõusis aga 20.sajandil üheks väljapaistvamaks ja omanäolisemaks sümfoonikuks, kelle loomingus peegeldusid ajastu muusika kõige uuemad arengutendentsid. Sibeliuse huvi keskendus ühelt poolt inimhinge sisemistele keerdkäikudele, teisalt aga inimajaloo kaugematele ja ürgsematele aegadele. Erinevalt paljudest ajastukaaslastest ei kasuta Sibelius üheski oma teoses otsest rahvamuusika tsitaati- ta muusika teeb eriliseks muistsetest Soome legendidest ja ürgsest jõust kantud energia.
Kokkuvõte
Etendus oli minu arust väga põnev. Tavaliselt ei meeldi mulle väga balletid, kuid „Shannon Rose „ oli kuidagi erinev, veidi kaasaegsem ja väga südamlik. Ka sisu oli suhteliselt põnev.
Muusika poolest mulle küll väga ei meeldinud, sest klassikaline muusika ei ole minu maitse. Muusika sobis aga laval toimuvaga väga hästi kokku ja andis tantsule palju juurde. Lavakujundus jäi natuke liiga tagasihoidlikuks . Olen teatris näinud palju põnevamaid lahendusi. Kasutatud oli ainult kahte liikuvat ust ja vahepeal ka voodit ja maja tagaseina.
Üldmulje oli siiski väga hea ja kindlasti oli „Shannon Rose“ üks põnevamaid ballette, mida ma näinud olen.
Kasutatud kirjandus
1.“Shannon Rose“ kava
Sisukord
1.Esitajad lk.1
2.Muusikavalik lk.1
3.Shannon Rose lk.2
4.Jean Sibelius lk.3
5.Kokkuvõte lk.3
6.Kasutatud kirjandus lk.4