Põhjalik muusika retsensioon (0)

Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil „Parimad pianistid“. Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann , Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp , Ralf Taal , Marko Martin, Age Juurikas , Kadri -Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll , Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap.
Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku ära pöörata. Mõne minuti pärast jõudis saali esimene pianist , maani punases kleidis Kadri-Ann Sumera. Esimene pala, mida ta esitas oli Ferenc Liszti Kontsertetüüd „Metsakohin“. Mõned minutid hiljem kuulates teost tundsin ära mulle tuntud helilooja ning temast räägitu tunnist.Nimelt see, kuidas helilooja lõi efekti päris metsakohinast.Teos oli üpriski kiire meloodiaga, lühike ja kõrges registris.Teose lõpu poole meloodia läks aina intensiivsemaks ja jättis mulje tormist, mis vallutas metsa.Teine pala oli Franz Schuberti Ekspromt nr 2 As- duur op.142. Seekord oli antud teose meloodia romantiline,pehme ning dünaamika poolest vaiksem.Pala keskel märkasin, et teose meloodia muutus pidulikuks ja dünaamika omakorda valjemaks mezzo pianost fortissimoni.Kolmas ja viimane teos Kadri Sumeralt oli teos nimega „ Nukker toreador“.Alguses oli teos kõrges registris, kuid see muutus väga tihti.Teose tempo oli aeglane kuid minu jaoks väga ootamatult muutus see väga kiireks , lausa intensiivseks.Ma kujutasin ette kuidas vaene nukker toreador elas oma kurbi emotsioone välja, lausa väga kibedalt ja meeleheitlikult.See, mis mulle selle pala juures kõige rohkem meelde jäi, oli see kui spontaalselt teos lõppes.See lõppes lihtsalt ühe klaverinoodiga.
Teiseks esinejaks oli Marko Martin ja esimene pala, mida tema esitas oli Franz Schuberti teos Ekspromt Ges-duur op.90 nr 3. Teos oli dramaatiline ning isegi veidi kurb.Dünaamika muutus väga vähe, enamasti oli see vaikne. Teos läks mulle äärmiselt hinge, sest see oli sünge ja väljendusrikkas.Teine pala kandis pealkirja „Rigoletto- parafraas “ ja helilooja oli Ferenc Liszt .
Teose meloodia oli äkkiline,kiire ja isegi veidi närviline.Keskel tempo mitu korda vaibus ning edasi läks aina kiiremaks. Teose juures oli õige huvitavam jälgida, kuidas pianisti valdas klaverit ja tema tehnika oli vapustav . Sõrmed lausa tantsisid.Kolmas esineja oli Ralf Taal.Esimene pala, mida tema esiteas oli Schubert -Liszti „Soirees de Vienne“ : valse-caprice nr 6. Pala hakkas väga süngelt. Dünaamika oli vali ja tempo kiire. Vahepeal läks meloodia pehmeks ja dünaamika palju vaiksemaks.Teine teos oli Frenc Lisztilt „ Mefisto -valss“ nr 1. Teos oli väga madalas registris ja tempokas.Neljas esineja Mihkel Poll, esitas esimese teose Sergei Rahmaninovilt Prelüüd nr 16 G-duur op.32 nr 5 . Kohe oli näha kui proffesionaalne oli pianist.Meloodia oli voolav,dünaamika suhteliselt vaikne ja teost esitati kõrges registris.Teine pala oli Frederic Chopin ´ilt Ballaad nr 4 f- moll op.52.Mulle isiklikult oli väga huvitav kuulata heliloojate teoseid, kellega olime eelnevalt tutvunud muusika tundides .Teose iseloomustuseks võin öelda, et tegu oli kirgliku ning ilusa teosega .Tempo muutus vahepeal nii kiireks ja agressiivseks, et ma veidi ehmusin.Kõige naljakam oli see, et teos vahepeal lõppes pausiga ja siis algas uuesti ning nii mitu korda.Paljud inimesed hakkasid plaksutama, kuid selgus, et lugu polnud veel lõppule jõudnud.
Peale esimest poolt toimus väike vaheaeg.Millele järgnes suur järjekord buffeti ees. Tundus, et inimesed polnud sugugi väsinud, vaid vastupidi veel elavamad kui nad alguses kontserdile tulles olid. Peale vaheaega suundusime Maritiga taas kontserdisaali, kus me imetlesime pikki kardinaid ja massiivseid lühtreid.Hiljem kontsert taas jätkus, inimeste hääled vaibusid ja kontserdilava ette astus Peep Lassmann.Tema esimeseks teoseks oli Oliveri Messiaeni teos „Jeesuslapse suudlus “( 15.pilk tsüklist „20 pilku Jeesuslapsele“).Pala algas vaikselt ja tempo oli väga aeglane.Kuid minu üllatuseks muutus teos pilkselt väga kiireks ja dünaamika muutus valjemaks.Teos polnud üldse samasugune nagu alguses.Lõpus teose muutus lausa närvilisemaks ja tempo väga kiireks.Teine esineja oli Age Juurikas, ta esitasi Isaac Albenizi teose, mis kannab pealkirja „La Vega “. Teos meenutas mulle balli ja seda, kuidas õukonna liikmed tantsisid uhkete kleitidega. Teose tempot on päris raske iseloomustada, sest see pidevalt muutus.Vahepeal kiiremaks ja vastupidi.Meloodia oli väga voolav ja pidulik.Kuid lõpuks muutus see palju rangemaks ja kiiremaks.
Peale teist poolt toimus taas väike viieteist minutiline vaheaeg.Mille käigus sai oma jalgu sirutada ja paar lonksu vett juua.Peale seda algas aga kontserdi kolmas pool.
Esimene pianist kolmandas kontserdipooles oli Tähe-Lee liiv.Ta esites pala Frederic Chopin`ilt ning teose pealkirjaks oli Polonees g-moll op.posth.Teiste teoste kõrval oli see teos natukene pinnapealne ning ei loonud minus mingeid mõtteid.Võibolla oli see tingitud väikest väsimusest, kuid pala ei pakkund mulle mitte mingit huvi. Loo tempo oli kiire aga meloodia väga üksluine. Peale seda, tuli lavale Lauti Väinmaa teosega Schubert-Liszt „Hingedepäeva litaania. Teos oli aeglase tempoga ning väga ilusa ja rahuliku meloodiaga. Selline iseloomustus võib ka tihedalt olla seotud teose nimega. Arvo Pärt Sonatiin nr 2 op. 1 nr 2
Allegro energico. Teos oli suhteliselt kiire tempoga ja meloodia oli salapärane. Teos lisas päris palju energiat nendele inimestele, kes olid parasjagu tukkuma jäänud. Isegi mulle tõstis see teos tuju, sest see oli energiline ja lõbus.
o Largo . See teos erines teisest päris palju. Meloodia oli palju rahulikum ja ilusam.Tempo aeglane ja voolav.
o Allegro.Pala väga kiire tempoga ja sujuva meloodiaga.
Eelviimaseks esitajaks osutus Sten Lassmann. Teos kandis pealkirja Prelüüd nr 5 cis-moll, 1.vihik ja selle heliloojaks oli Heino Eller . Selle teose tegi eriliseks väga ilus meloodia ja sujuv rahulik tempo, mis mulle väga meeldis. Kuid sellega, see teos ei piirdunud, vaid vastupidi teos muutus aina kiiremaks ja aina intesiivsemaks muutus tempo ja meloodia.Teine teos samuti Heino Ellerilt kandis pealkirja “ Kellad ”. Teose meloodia oli pehme ja voolav. Tempo oli kooskõlas meloodiaga.Kolmas teos Tokaata h-moll meeldis mulle väga. See oli tõesti väga energiline ja võimas. Emotsiooni rikas meloodia ja omapärus kaunistasid seda teost väga palju. Nüüd oli aeg käes, kus lavale tulid kaks viimast esinejat. Rein Rannap ja Mihkel Mattisen. Nende esimeks looks oli Rein Rannapi teos “La Defensei Suur Kaar“.
Rütmikas teos ja hüpleva meloodiaga, kuid väga tavaline.Suhteliselt madalas registries oli esitatud.
Teine lugu kandis pealkirja “ Naiselik pool”. Meloodia varjeerus ja tempo samuti, alguses oli aeglane siis jälle veidi kiirem. Viimane teos “Kosmoseturisti blogi“ oli selle kontserdi viimaseks teoseks. See lugu oli muidugi väga energiline ja kiire tempoga. Meloodia meeldejääv ja hästi lõbus. See lugu ajas kohe kõik magajad üles.
Kontsert oli äärmiselt vahva ja tore. Kuigi see kõik on kohustuslik, siiski meeldis mulle see kontsert väga. Ma nautisin pianistide virtuooseid teiseoid ja see kui hästi nad mängisid, pani mind imestama. Olen valmis ka teinekord selliseid kontserdeid külastama. See on väga hariv ning ebatavaline võrreldes muusikaga, mida meie vanused noorukid kuulavad.