Element: vesi. Kui kujutatakse värviliselt, siis hallina. 10. nauthis (või need, naudr). Häälik: n. Tähendus: häda. Seda kasutatakse rünnakute tõkestamiseks jne. Kaitseb pettuse ja reetmise eest. Jumalus: Skuld. Element: tuli. Kui kujutatakse värviliselt, siis mustana. 11. isa (või is). Häälik: i. Tähendus: jää. Ka individuaalism jne. Kasutatakse kaitsaks, tõrjumiseks. Jumalused: Verdandi, Rind, Skadi. Element: vesi. Kui kujutatakse värviliselt, siis valgena. 12. jera (või ger, or). Häälik: j või y. Tähendus: aasta, viljasaak. Asjade muutumine ja aja kulg. Õigetpidisena kiire edasiliikumine, pööratuna (pilt pööratust: aeglane liikumine. Jumalused: Freyr, Freyja, Balder, Holdur. Kõik elemendid. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena. 13. eihwas (või eoh). Häälik: e Tähendus: jugapuu, uljus, käsk "mine ja tee!". Jumalused: Skadi, ullr, Odin. Kõik elemendid. Kui kujutatakse värviliselt, siis rohelisena. 14. pertho (või peorth)
hoiatus kui otse võetav praktiline nõu. Islandi poeemis on see ladina jää või jääliustik ja varustav kennings fraasidega "jõgede paukumine", "hukule määratute surm" ja "lainehari",hoolimata sellest, et soolane vesi jäätub magedast halvemini. Mõnedes tõlgitsustes kosib Odin Rindi ja jää on see jõud, mida ta kasutab, et tulevast võita. Sel juhul on selle ruuni hea mõju ruunide võlujõu suurendamine. Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles . JERA Selle ruuni tähenduseks on pakutud aasta, oda, viljasaak ja hea saagiaasta. Nii Norra kui Islandi ruunipoeemid eelistavad seda "külluseks" pidada. Islandi poeem lisab suve ja lopsaka saagi. Norra poeem räägib nagu alati krüptiliselt, et rahuarmastav Taani kuningas Frothi oli helde, lisades üldisele muljele veel õitsengu. Islandi poeemis on annus- aasta ja anglosaksi poeemis on kirjas "suvi", andes ruuni nimeks Ger. See tuleneb liikumisest ja sõna tähendas algselt aasta sooja aega.