Aastal 1000 jõudsid viikingid Põhja-Ameerikasse, avastades seega Ameerika eurooplastele enne Kolumbust. VIIKINGITE VÄLIMUS Millised nägid viikingite aja inimesed välja? Sellele küsimusele annavad vastuse arheoloogiliste kaevamistega välja tulnud skeletid. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. RJURIK Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda Rjurikovitside valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatistsevi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu.
Nad ajasid varjaagid mere taha ja otsustasid "ise maada valitseda". Kuid vabadus osutus neile üle jõu käivaks ning nende vahel puhkes vaen ehk üks hõim tõusis teise vastu. Siis tulid nad kokku ja otsustasid endale vürsti otsida, kes "korra majja" lööks. Nad saatsid saadikud mere taha varjaagide vürstide juurde ettepanekuga: "Meie maa on suur ja rikas, kuid korda seal pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst." Kutse võtsid vastu kolm venda. Vanem vend Rjurik istus vürstikohale 862. aastal Ilmeni slaavlaste juures Novgorodis, keskmine vend Sineus valitses tsuude ja vepslasi Beloozeros ning noorem vend Truvor läks krivitside juurde Irboskasse. Peagi nooremad vennad surid ning vanim vend Rjurik oli põhjamaade ainuvalitseja. Mõne aja pärast asusid sõjapealikud Askold ja Dir Rjuriku nõusolekul sõjakäigule Bütsantsi vastu. Nad laskusid mööda Dneprit Kiievini, poljaanide hõimu keskuseni
Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. See tähendab, et Vene riigile panid aluse viikingid ehk normannid. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena. 862 Rjurik vallutas Novgorodi 882 Kiievi vallutamine 988 võeti vastu ristiusk. Said Bütsantsilt mõjutusi.
1877-79 oli Tartus vaimuhaigete naiste varjupaiga juhataja. Aastast 1880 töötas Peterburis arstina ja täiendas end Peterburi TAs zooloogias ja geoloogias. Osales 1881-94 Vene Geograafia Seltsi ekspeditsioonis Leena suudmealale. Juhatas koos Eduard von Tolliga Peterburi TA polaarekspeditsiooni Jana jõgikonda ja Uus-Siberi saartele. Osales arstina 1893-94 Jenissei suudmealale korraldatud ekspeditsioonis ja 1895-98 ümbermaailmareisis ristlejaga "Rjurik". Edasi töötas mitmel pool laevastiku arstina. 1914 juhatas Peterburis väikesi eralaatsarette. Elas 1918. aastast Eestis Virumaal Mõtlikul ja 1924-1930 Tallinnas. Alexander von Bunge suri Tallinnas 19. jaanuaril 1930. aastal. Teadustegevus: Pärast ülikooli lõpetamist kaitses A. von Bunge 1880. aastal doktori väitekirja teemal "Uurimus kahepaiksete, roomajate ja lindude vaagnavöö arenguloost". Asunud seejärel
28. Kes olid Vana-Vene riigi rajajateks? Varjaagid 29. Mis linn oli Vana-Vene riigi pealinn? Kiiev 30. Mis aastal ja kes võttis Vana-Vene riigis vastu ristiusu? 988-Vladimir Püha 31. Selgita mõisted: Varjaagid-tänapäeva Venemaa aladel tegutsenud viikingid Tšuudid-osa läänemeresoome rahvaid Družiina-Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond Bojaar-Vana-Vene ülik 32. Miks olid Vana-Vene riigis tähtsad vürstid: Rjurik, Vladimir, Jaroslav Tark? Rjurik-esimene Vana-Vene vürst Vladimir-võttis vastu ristiusu Jaroslav Tark- tugevdas suur-vürsti võimu
Vana-Vene riik (Kiievi Venemaa) Slaavlased: 1. Idaslaavlased venelased, ukrainlased, valgevenelased 2. Lõunaslaavlased bulgaarlased 3. Lääneslaavlased poolakad Vene riigi tekkimine: jõuab selleni tänu sisemise arenguna. Rjurik, alates 862, Novgorodi suurvürst. 882 Oleg vallutab Kiievi, paneb aluse Vana-Vene riigile. 988 ristiusk (ristiusustajaks Vladimir) Slaavi tähestikud: glagoolitsa ja kirillitsa. Glagoolitsa kadus mõne aja päras käibelt, kreeka tähestikul põhinev kirillitsa sai tänapäeva slaavi tähestiku aluseks. Võimsuse saavutab riik Jaroslav Targa valitsusajal. Valitsusaega võib pidada Vana-Vene riigi õitsenguks, sest
Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism [mai tea mis see on] Hagia Sophia 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk Rjurik varjaagi pealik, kes väidetavalt kutsuti venelasi valitsema. 862 sai võimule Novgorodi linnas. Vladimir vene vürst, lasi end koos kaaskonnaga ristida 988. aastal ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Ta on ka õigeusu pühak. Jaroslav Tark Vova järglane. Tema ajal oli hiilgeaeg. Riigi valdused Mustast merest Läänemereni. Vallutas 1030 Tartu ja nõudis andamit. Lasi koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus".
2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad). Novgorodi valitseja, Rjurik, vürst 862. a. Tema hõimlane Oleg vallitab 882. a Kiievi, seda aastat loetakse Vana-Vene riigi tekkeajaks. Slaavlased paganausulised. 988. a Kiievi vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu õigeusuna. Koos sellega ka slaavi tähesik e kirillitsa. · Jaroslav Tark Vladimiri järeltulija. 1030. a vallutab Tartu linnuse, nimetab Jurjeviks oma ristinime järgi. Tartu esmamainimine.
Araabia kirjanduse tähtteosed - Koraan, muinasjutt ,,1000 ja 1 ööd" (kuhu oli kogutud islamiusuliste rahvaste loomingut). Araabia arstiteaduse saavutused · Maailmas esimesena avastasid nakkushaigused. · Tunti silma ehitust ja osati ravida silma haigusi. · Tegeleti ravimite valmistamisega · raamat ,,Arstiteaduse kaanon", oli sajandeid arstiteaduse käsiraamatuks. Vana-Vene riik. Bütsants ja vanavene kunst. Kes ta on ja millega sai tuntuks´ Rjurik vürst Rjurik oli viikingupealikust varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel esimesena Novgorodimaad. Oleg vürst Oleg (varjaag) vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi e Kiievi-Vene riigi. Vladimir Kiievi suurvürst. Võttis vastu bütsantsi õigeusu.Tema valitsemisajal ehitati bütsantsipäraseid kloostreid ja kirikuid; kasutusele võeti kirillitsa. Jaroslav Tark Suurvürst. Tema valitsemisajal saavutas Vana-Vene riik suurima õitsengu ja territoorium laienes
Otto von Kotzebue. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. 18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik" avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. 1815 asus Kotzebue Krusensterni instruktsioonide järgi ekspeditsioonile ,,Rjurikul", meeskonnas 27 liiget. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Jainero; Hoorni neem; Tsiili;
Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue - 30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn. oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser. Ta oli 19.sajandi üks edukaimaid maadeavastajaid. Teadustegevus: 1815-18 teaduslikul eesmärgil korraldatud ümbermaailmareisil prikiga "Rjurik", mida juhtis Otto von Kotzebue, avastati hulk uusi saari. 1816. aastal avastas Kotzebue Tuamotu arhipelaagi põhjaosas Rumjantsevi (Tikei), Spiridovi (Takamoto) ja Krusensterni (Tikehau) saare ning Rjuriku (Arutua) saarteaheliku. Järgmisel aastal avastati Marshalli saarestikus Uue Aasta (Miadi) saar, Rumjantsevi (Wotje, Otdia), Tsitsajevi (Erikubi, Tahanea), Araktsejevi (Kaveni), de Traversi (Aurhi), Krusensterni (Ailuki) ja Gaideni (Ligiebi) saared.
Otto von Kotzebue oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser .18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik", avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. Rjuriku meeskonnas oli 27 liiget, kelle hulgas olid ka Johann Friedrich Eschscholtz, Adelbert von Chamisso ja Louis Choris. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-
Seitsmeaastaselt sai temast Peterburi Mereväe Kadetikorpuse õpilane ja 15-aastaselt tegi ta koos Krusensterniga kaasa esimese Vene ümbermaailmareisi. Elu lõpuaastail elas Otto kodumõisas Triigil, mis jääb üsna Juuru kihelkonna piiri lähedale. Koolihariduse jagamist tõendavad andmed pärinevad aastast 1761. Meresõitja-maadeavastaja Otto von Kotzebue on maetud Kose kiriku kalmistule. 3.Uurimused ja avastused 1815-18 juhatas Kotzebue juba ise teist Vene ümbermaailmareisi prikk "Rjurik" komandörina. Reisi eesmärgiks oli teha vaatlusi Vaikse ookeani troopilistel laiuskraadidel ning otsida niinimetatud Loodeväila mereteed Vaiksest ookeanist Atlandi ookeani piki Ameerika põhjarannikut. 1823-1826 viibis ta fregatil "Predprijatie" kolmandal maailmareisil. Selle eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. 4.Kotzebue nimelised kohad kaardil · Kotzebue laht Alaska looderannikul
põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega. Kõige suuremad viikingite linnad asuvad Taani ja Põhja-Rootsi Nende tähtsus Euroopas algab tõusma 6- sajand lõpus ja 7- sajandi algul. Algavad nende vallutusretked.Euroopa ja Vene aladele. Põhja-Prantsusmaal vallutavad viikingid suuri territooriume, mida hakatakse nim Normandiaks. Viikingid panevad aluse Vana- Vene riigile. Neid nimetati seal Varjaagideks venelaste juures. Rjurik- peetakse vürstiks Venemaal. Sellega saab alguse Vene riigi tekke. Viikingid ristiusustatakse umbes 1000 a. pärast.
põllupidamise, käsitöö ja kaubandusega. Kõige suuremad viikingite linnad asuvad Taani ja Põhja-Rootsi Nende tähtsus Euroopas algab tõusma 6- sajand lõpus ja 7- sajandi algul. Algavad nende vallutusretked.Euroopa ja Vene aladele. Põhja-Prantsusmaal vallutavad viikingid suuri territooriume, mida hakatakse nim Normandiaks. Viikingid panevad aluse Vana- Vene riigile. Neid nimetati seal Varjaagideks venelaste juures. Rjurik- peetakse vürstiks Venemaal. Sellega saab alguse Vene riigi tekke. Viikingid ristiusustatakse umbes 1000 a. pärast.
veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue poeg.On sündinud Vardi mõisas ja talle on püstitatud ausammas Kose kirikaias. Viimastel eluaastatel elas Kotzebue oma kodumõisas Triigil Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Võttis 16-aastase junkruna 18031806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 18151818 prikil Rjurik ja 18231826 fregatil Predprijatije. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste e. Loodeväila otsimine. Ekspeditsioonil avastati Chamisso, Sarõtsevi ja hulk teisi saari, Kotzebue, Sismarjovi ning Eschenholtzi lahed, Krusensterni neem ning Hea Lootuse abajas. Ta uuris Kaliforniat ja Havaid ning jaanuaris 1817 avastas Rumjantsevi arhipelaagi. Avastusi tehti
arendanud teoloog. Hieronymus- kirikuisa, tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde, seda hakati nim. Vulgataks Augustinus(354-430), üks tähtsamaid kirikuisasid. Vastandas oma teoses ,,Jumalariigist" Jumalale meelepärase ehk taevase riigi maapealsele riigile. Ibn Mansur-koostas Kairos 12.sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina- tadziki teadlane, sai tuntuks meedikuna. Al-Idrisi- Marokolane, kelle 1154. koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Rjurik- (u830-879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad. Vladimir- suur vene vürst, kes üritas 980. aasta paiku läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni.
Otto von Kotzebue 30. Triigi mõis Venemaa Osales Krusensterni juhitud ümbermaailmareisil 1803 1 detsember 1788 Talli 1806, 1815 1818 juhtis ise ümbermaailmareisi prikil nn 3. ,,Rjurik" veebruar 1846 Tallin n Milline neist maadeavastajaist elas Rannule kõige lähemal? ... - Reasta need maadeavastajad sünniaja järgi. ...1. Adam Johann von Krusenstern, 2. Fabian Gottlieb Benjamin BELLINGSHAUSEN 3. Otto von Kotzebue 4. Karl Ernst von Baer 5. Alexander Theodor von Middendorff 6. Eduard von Toll 7. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell
idaslaavlased järkjärgult liikuma ka põhja poole, aladele, mis olid asustatud läänemeresoomlaste ja balti hõimude poolt. (lk 52) 8. VanaVene riigi tekkimine VanaVene tähtsaima ajalooallika ,,Jutustus möödunud aegadest'' järgi polevat põhjapoolsed rahvad, sealhulgas idaslaavlased, oma maa valitsemisega ise hakkama saanud. Hõim sõdis hõimuga ja vürst vürstiga. Niisiis lepiti kokku, et kutsutakse valitsejad võõtsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga. Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg. 882. aastal vallutas Oleg Kiievi, kuna ta soovis valitseda kogu teed ,,varjaagide juurest kreeklasteni''. Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. 882. aastat peetaksegi VanaVene ehk KiieviVene riigi asustamisaastaks (lk 53) 9. Venemaa ristiusustamine Venemaa üks tähtsamaid ajalooallikaid räägib, et 988. aastal lõi Kiievi kohal
Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago. Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali. Keiser piiramatu võimuga. Senat andis Keisrile nõu. Patriarh Bütsantsi kirikupea. Haridus ja vaimuelu: Antiikaja eeskujud, Platon ja Aristoteles, Hagiograafia pühakute elulood. Vaga elu, lihasuretamine, imeteod, märtrisurm. 10.Vana-Vene riik: varjaag Rjurik asus valitsema Novgorodis. 882 vürst Oleg rajas vana-vene riigi. 988 vürst vladimir ristiusk bütsantsist. Jaroslav Tark 1030. A vallutas tartu ,,Vene õigus". Veetse Novgorodi vürsti valimine.
Kes ja miks asutasid Vana-Vene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks Vana-Vene riik lagunes? – Tänapäeva Poola, Tšehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina. Slaavi tähestik tekkis kahe venna Kyrillose ja Methodiose tõhusa kirjakeele loomise ja levitamise käigus (on olemas kaks slaavi keele varianti: glagoolitsa ja kirillitsa). Keerulisem- glagoolitsa, kadus hiljem käibelt. Vana-Vene riigi asutas Rjurik, kes sai kutse rahvalt, et ta nende valitsejaks hakkaks. Venemaa ristisusustati läbi valitsejate ja kaaskondade ristimise, mis näitas lihtrahvale eeskuju. Jaroslav Targa ajal ulatusid riigi valdused Mustast merest Läänemereni. Vana-Vene riik lagunes kodusõja tagajärjel. 16) Selgitage mõisted: Keskaeg- aeg, mis jääb vanaaja ja uusaja vahele, jagunedes 3 perioodiks (Euroopas). Majordoomus- Frangi riigi valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna juht.
12. Slaavlased. Nimeta slaavlaste alghõimud, kus paiknesid veneedid slaavlaste põhjapoolsem grupp - asustasid Saksamaa idaosa. Andid idapoolsed slaavlased Dnepri jõe piirkonnas Kiievi aladel Sklaviinid lõunapoolsed slaavlased laiendasid oma alad Balkanile. 13. Millist rolli etendasid Vana-Vene riigi kujunemisel varjaagid ja Bütsantsi riik Novgorodi esimeseks valitsejaks sai üks varjaagi vendadest Rjurik ning V-Vene riigi tekkeks nimetatakse seda, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja liitis kaks suuremat keskust koos ümbritsevate aladega ühtseks riigiks. Suurvürst Vladimir võttis Bütsantsist vastu ristiusu. 14. Viikingid. Kirjeldage viikingite riikikorda 15. Mis olid viikingite retkede eesmärk? Saada kergesti kätte midagi väärtuslikku. 16. Kuidas nimetati viikingeid erinevatel maadel? Lääne-Euroopas Normannideks, Ida-Euroopas varjaagideks. 17
Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas.Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja.Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem. Vene riigi teke- slaavlaste algkodu ja kolm haru Tänapäeva Valgevene, Ukraina ja Poola aladel. Idaslaavlased, lääneslaavlased, lõunaslaavlased Rjurik - Varjaagidepealik, kes 862. aastal tuli võimule Novgorodi linnas Oleg - Rjuriki kaaskondlane, ks vallutas pärast tema surma 882. aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile Vladimir - 988. aastal lasi end ühes kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis Jaroslav Tark - vallutas 1030. aastal Tartu, rajas eestlaste linnuse asemele oma kindluse ja nõudis ümbruskonnas elavatelt inimestelt andamit Rossia Venemaa Õigeusk - üks kristluse kolmest
Ta oli Obuhhovi tehases valmistatud relvastuse vastuvõtja mereministeeriumi esindajana. Pärast sõjaväest kindralmajorina erruminekut töötas ta samas tehases edasi insenerina. Koltsakkide suguvõsa esiisaks oli 1793. aastal Venemaa poolt vallutatud Hotini kindluse moldaavia päritolu komandör Koltsak-pasa. Haridusteed alustas Aleksandr Koltsak Merekadettide korpuses. Selle lõpetamise järel sai ta mitsmani auastme ning suunati teenistusse merejõudude laevadele - ristlejatele Rjurik ja Kreiser, millel teenides huvitus ta hüdrograafiast. 1898. aasta detsembris ülendati ta leitnandiks. Aastal 1900 kutsus parun Eduard von Toll ta Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia poolt organiseeritava polaarekspeditsiooni koosseisu. 21. juulil 1900 väljus kuunar "Zarja" Peterburist ning sõitis Läänemere, Põhjamere ja Norra mere kaudu Taimõri poolsaare piirkonda. Ekspeditsioonil avastatud maa-aladest nimetati Koltsaki nimega saar Kara meres ja poolsaar.
saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas
saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas
Slaavlaste seosed Rooma-aegse venetite (Veneti) hõimuga, kes elas ida pool Visla jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka baltlastele. 5.Nestori kroonika järgi tulid varjaagid kõigepealt ise Loode-Venemaale maksu koguma, kuid kohalikud hõimud lõid nad tagasi. Seejärel üritasid kohalikud ise end valitsema hakata, kuid läksid tülli ning otsustasid hoopis varjaagid valitsema kutsuda. 862. aastal olevatki tulnud kolm venda russide hõimust: Rjurik Novgorodi, Sineus Valgjärve lähedale Beloozerosse (Belozersk) ning Truvor Irboskasse, kuigi tõenäolisemalt siiski Pihkvasse. Kaks aastat hiljem oli järel ainult Rjurik, kes valitses riiki kuni surmani 879. aastal. Eesti ala oli nüüd kahe tähtsa keskuse -- Skandinaavia ja Vene riigi -- vahel, ent jäi mõlema jaoks siiski perifeeriaks. 882. aastal viis vürst Oleg (ka Helge) riigi keskuse Kiievisse. 988. aastal võttis Vladimir Püha vastu ristiusu ja Kiievi-Venest sai kristlik riik.
läänekirik. Idakirik: püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus kohalikus keeles, vallalisust nõuti vaid munkadelt, hapendatud leib, kreeka-kat kirik e idakirik. 6. saj (keiser Justinianuse aeg) ja 9. saj (lõppesid kodusõjad ikonoplastide ja ikonoduulide vahel) Bütsantsi kunsti hiilgeaeg. SLAAVLASED: varaline kihist, põllumaj/alepõllundus, drusiina- vürsti väesalt, kellel olid teatud ül-d nt maksude kogumine, bojaar- jõukam feodaal Rjurik- varjaagide pealik, kes sattus Venemaale. variaagid- skand viikingid. Vürst Oleg 882 tekkis Vana-Vene riik keskusega Kiiev, 9 saj algas misjon ,,Jutustus möödunud sajandi aegadest" I vana-vena riigi kroonika, munk Nestor, 998. Vürst Vladimir võttis vastu venemaal ristiusu 1030. Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma kindluse, oli seal kuni 1061. vana-vene riik killustus kodusõdade tulemusena, tekkisid vürstiriigid. 13.saj toimusid mongolite vallutused
ristiusustamien 998. Aasatal jaroslav targa poolt OLULISED SAAVUTUSED Ehituskunst kõrgelt arenenud, ,,vene õigus" RIIGI LÕPP Vürstide poegade vahel tekkisid võimuvõitlustülid(kodusõjad), võim kuulus riigi eriosades nn osastisvürstidele, kes samuti võitlesid suurvürsti tiitli pärast Kes oli ja mida tegi? · Justinjanus I?bütsantsi keiser, kelle valitsusajal püüti taastda Rooma impeeriumi · Rjurik?varjaagide pealik, vana-vene riigi suurvürst, kes sai 862. Aastal võimule Novgorodi linnas · Oleg?Rjuriku kaaskodlane, süürvürst, varjaagide pealik, kes 882. Aastal vallutas kiievi ning pani aluse vana-vene riigile · Vladimir?vürst, kes lasi 988. Aastal end koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. · Jaroslav Tark?vladimiri järglane, vürst, kes tegi paaaaaaaaaaaalju vallutusi ja ja vallutas ka 1030. Aastal Tartu, ,,Vene Õiguse" koostaja
kaubandus ja linnad. · Riigivalitsemine · Armee ja sõjapidamine · Kaubandus ja linnad 7. Analüüsige Vene riigi tekkepõhjusi. Kas Vana-Vene riigist saab rääkida kui venelaste riigist? · Varjaagid rajasid jõgede äärde oma tugipunkte või siis asusid juba olemasolevatesse slaavlaste asulatesse. Vene kroonika kinnitusel kutsusid väsinud rahvad varjaage enda üle valitsema. Kutsele vastas varjaagipealik Rjurik, kes sai 862. Aastal võimule Novgorodi linnas. Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882. Aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. · Vana-Vene riigi elanikkonna moodustasid slaavlased ja some- ugri hõimud, kes ka lõpuks slaavistusid. Seega saab rääkida Vana-Vene riigist kui venelaste riigist. 8. Nimetage Jaroslav Targa saavutusi. · Laiendas riigi piire Mustast merest Länemereni.
Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad)
Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad)
koosnev nõu andev kogu Letopissid e. kroonikad teatud sündmuste Bojaar duuma liige üleskirjutis(vene mungad kirj.) Tuntuim munk : Nestor Keeleliselt kuuluvad indoeuroopa keelkonda Slaavlased jagunevad : Lääne poolakad, tsehhid, slovakid ; Lõuna serblased, horvaatlased, bulgaarlased ; ida- venelased, ukrainlased, valgevenelased 882.a. Vene riigi algus, Rjurik vallutas Kiievi Vladimir- 988.a. otsustas Vana-Vene riigis kehtestada monoteismi,ristiusu vastuvõtmine. Jaroslav Tark- XI saj I poolel vene riigi vürst, tähtsustas haridust. Seaduste kogu "Vene õigus". 1030 vallutas Tarbatu(Tartu) ja nimetas selle Jurjeviks. 1240.a. Batukhaan alistas Vana-Vene vürstiriigi, Tatari-Mongoli ikke periood. Kyrillos ja Methodos- Bütsantsi mungad, töötasid välja glagoolitsa ja kirillitsa. Kõrg-ja hiliskeskaeg
algavad Ristisõjad 4) 12.04. 1204 ristisõdijad vallutavad hoopis Konstantinoopoli 5) 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, Ida-Rooma lõpp Ühiskonnakorraldus, kultuur: * Enamuse moodustasid vabad talupojad maksid makse, teenisid sõjaväes, *Arenenud linnad, käsitöö ja kaubandus, *Käsitöölised kuulusid kolleegiumitesse (nagu tsunftid Lääne-Euroopas) 7. Idaslaavlased - kuidas on Venemaa ajalooga seotud järgmised isikud: Rjurik: 862 said võimule Novgorodi linnas Oleg: vallutas Kiievi 882, ning pani aluse Vana-Vene riigile Vladimir: 988 lasi end ristida ja kehtestas uue usu riigis - õigeusk Jaroslav Tark: tema valitsusajal ulatusid valdused Mustast merest Läänemereni , lasi koostada seadustekogu ,,Vene õigus" 8. Araablased ja islam: Kuidas tekkis islam??: VII sajandil hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, mille kohaselt on vaid üks jumal Allah (Jumal araabia
paastumine ramadani kuus igal päeval päiksetõusust loojanguni, almuste jagamine(2,5% sissetulekust), kord elus palverännak Mekasse(hadz) 32. Kuidas on tänapäeval islam lõhenenud? Miks?Haridziidid, sunniidid neil on koraan ja kommentaar, siiidid koraan on nende jaoks viimane tõde. 33. Mis on tähtsal kohal islami kunstis?Arhitektuur 34. Millised on Vana-Vene riigi tekke kaks vastukäivat teooriat?Normannistlik väidetakse, et viikingid (Rjurik, Sireus, Truvor) rajasid vana-vene riigi. Antinormannistlik väidetakse, et esimene teooria on legend. Russide järgi sai riik nime, kes elasid Dnepri lisajõe Rossi ääres. 35. Millal kujunes Vana-Vene riik?882. aastal. 36. Iseloomusta Vana-Vene usundit.Austati surnuid ja oli esivanemate kultus, kalmetel korraldati ühissööming ja jooming, austati vaime(majavaim(domvoi)-elas kolde või ahju all, loodusvaimud(metsa,vete jne) peeti halbadeks) 37
varustusega, võivad s lisaks transile viia vahel teadvuse kaotamiseni. Viikingid Mõiste tuleneb muinasskandinaavia sõnast vik(,,laht"), st viiking on laheinimene. Elasid skandinaavia ja Jüüti ps-l; rootsi,norra,taani,islandi(laste)esivanemad. Saarlasi kutsuti ka läänemere viikingiteks. Vk.aeg kestis u. 800-1050. Tegel: loomakasvatus, kalapüük ja merepiraatlusega(rööviti laevu ja rannikualasid). Rajasid Vana-Vene riigi(Rjurik). Elati külades, suviti olid mehed meresõitudel, talvel ehitasid laevu. Viikingilaev oli väike, kerge ja hästi manööverdav, liikus purjede ja aerude abil, polid pööratavad ja mahavõetavad purjed. Maismaal tassiti seljas. Viikingite merereisid viisid neid Läänemere ja Ida-Eur siseveeteid pidi musta ja Vahemereni(Bütsantsini). Sõudsid ka Gröönimaale ja Ameerikasse. 981a maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nim. Selle Grönlandiks(Gröönimaa)- grön-roheline,land-
Kes olid sõjakad naabrid? Lõunas latgalid, lätlaste esivanemad Idas slaavlased Läänes viikingid Katkend kroonikast: Ja nad läksid üle mere varjaagide juurde, keda kutsuti russideks Ja tsuudid, sloveenid, krivitsid ja vepslased ütlesid russidele: meie maa on suur ja lai, kuid korda ei ole seal teps, tulge valitsege meie üle ja olge meile vürstideks. Ja kolm venda valiti nende seast, need võtsid russe enesega kaasa ja tulid. Kõige vanem vend Rjurik asus Novgorodi, teine, Sineus, Valgjärvele, ja kolmas, Truvor, Irboskasse. Nende järgi sai Venemaa oma nime. Suhted slaavlastega 9-10.saj olid eestlaste - venelaste suhted rahumeelsed, siis need halvenesid 1030 vallutas vürst Jaroslav Tark Tarbatu linnuse, mille nimetas Jurjeviks. See on Tartu esma- mainimine. Slaavlaste võim Tartus kestis ~30 aastat Suhted viikingitega Euroopas nim aastaid 800- 1050 viikingiajaks Viikingid tegid Eesti aladele
varustusega, võivad s lisaks transile viia vahel teadvuse kaotamiseni. Viikingid Mõiste tuleneb muinasskandinaavia sõnast vik(,,laht"), st viiking on laheinimene. Elasid skandinaavia ja Jüüti ps-l; rootsi,norra,taani,islandi(laste)esivanemad. Saarlasi kutsuti ka läänemere viikingiteks. Vk.aeg kestis u. 800-1050. Tegel: loomakasvatus, kalapüük ja merepiraatlusega(rööviti laevu ja rannikualasid). Rajasid Vana-Vene riigi(Rjurik). Elati külades, suviti olid mehed meresõitudel, talvel ehitasid laevu. Viikingilaev oli väike, kerge ja hästi manööverdav, liikus purjede ja aerude abil, polid pööratavad ja mahavõetavad purjed. Maismaal tassiti seljas. Viikingite merereisid viisid neid Läänemere ja Ida-Eur siseveeteid pidi musta ja Vahemereni(Bütsantsini). Sõudsid ka Gröönimaale ja Ameerikasse. 981a maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nim. Selle Grönlandiks(Gröönimaa)- grön-roheline,land-
Kes on nn russid ehk varjaagid allikatekstis A? 1P Viikingid Millist päritolu on paljud idaslaavlaste naaberrahvad? 1P Araabia päritolu ning ka Bütsantsist rahvas. Millised olid teksti A järgi russide Venemaale tuleku asjaolud? 2P Viikingid tulid Venemaale, sest Venemaal valitses valitsemises kaos, ning slaavlased tahtsid, et russidest keegi vürstina võimule tuleks Millise ajaloolise isiku nimi on allikas A puudu? 1P Rjurik varjaagipealik, kes tuli Novgorodis võimule. Millise tekstile A vastukäiva seisukoha esitab tekst B? 1P Et ei tohiks ikka muu maa elanikku oma riiki, eriti võimule, lasta. Sest muidu oma kultuur hääbub.
piirkonnast põhja poole. 8. sajandiks olid idaslaavlased jõudnud ka Peipsi järve tagustele aladele, kus elasid soome- ugri hõimud (karjalased, vepslased jt) ja algas soomeugrilaste ja slaavlaste segunemine, mis viis 14. sajandiks enamiku soome-ugri hõimude assimileerumiseni. · Vastavalt Vana- Vene kroonikale ,,Jutustusi möödunud aegadest" olevat slaavlased ja teised Peipsi taga elanud rahvad kutsunud endale 862.a Rootsist kolm viikingist venda valitsejaks (Rjurik, Sineus ja Truvor) · 882.a vallutas Rjuriku kaaskondlane Oleg (Helge) ära Kiievi linna ja viis sellega lõpule Venemaa põhja- ja lõunapoolsete alade ühendamise. Sellega pandi alus Vana-Vene riigile. · Esialgu olid slaavlaste ja tsuudide suhted rahumeelsed. Tsuudid olevat osalenud vene vürstide korraldatud sõjaretketel ja kaitsnud piiriäärseid kindlusi rändrahvaste kallaletungide eest · Alates 11. sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. 1030
antinormanistlik teooria. Normanistlik teooria põhineb Nestori kroonikal. Kroonikas 859 meretagused varjaagid kogusid tsuudidelt ja slaavlastelt jne makse. Kassaarid (khaani riik Kaspia ja Musta mere vahel) võtsid andamit Lõuna-Vene aladelt. Iga tlu pealt üks hõbemünt ja üks oravanahk. 862 varjaagid aeti mere taha ega antud andamit. Ise endi üle hakati valitsema. Läksid tülli ja hakkasid vürste otsima. Mindi varjaagide juurde, keda russideks kutsuti (suguvõsa nimi). Rjurik, Sineus ja Truvor olid kolm venda, varjaagid, kes tulid valitsema. Rjurik asus Novgorodi kroonika järgi, Sinus Valgjärvele ehk Beloserosse ja Truvor Irboskasse. Rohkem on teada Rjuriku tegudest, vendadest midagi teada pole. Suguvõsa läheb Rjurikust edasi, sest tema pojast saab suurvürst. Rorikut Lõuna-Skandinaavias mainitud, on Rjurik? Sinneus (sine kus ehk ustav vägi) ja Truvor (trhuvaring oma sugu) pole olnud? Kroonika ümberkirjutaja valesti kirjutanud? Rjurik oma ustava
Põhja-Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab Antiik-Kreeka lõvi, millele on raiutud skandinaavia ruunikirjad. 4.1 Vana-Vene riigi teke Vene kroonikate andmetel tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki Skandinaaviast kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Vennad olnud pärit russide hõimust, mida peetakse Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osade allikate järgi oli Rjurik Novgorodi linna rajaja. Rjuriku valitsemisajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval hulgal slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga. Kroonika järgi suri Rjurik 879. aastal
nõusolekut(esindatud kõik seisused:vaimulikud, aadlikud, linlased), Parlament-tekkis kuninga ja vasallide vastuolu tõttu, kutsuti kokku kuninga esinduskogu(ülemkoda:suurfeodaalid, suuraadlikud; alamkoda:alamaadlid, vaimulikud ja linlaste esindus). Pilet 11 1.Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988)- Vene riigi teke-tekkis jõgede äärde(Dnepri ja Volga), kutsuti varjaagid valitsema, ei saanud ise hakkama, Rjurik tuli, sai võimule Novgorodi linnas, Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile(882). Ristiusustamine-slaavlased olid paganad, Kiievi vürstid nägid võimalust tihedamateks sidemeteks Konstantinoopoliga(ühised huvid ja sõjaliidud) ja vürst Vladimir lasi koos kaaskonnaga ennast ristida, kehtestas ristiusu riigis. 2.Vaimulikud rüütliordud(Johhaniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu)- Johhaniitide ordud- asutati 1070 Jeruusalemmas(ül
riigiasjade juhtumisega. KUPLID-Poolkera kujulised dekoratsioonid mis asusid kirikute peal. Seest olid need kaunistatud MOSAIIKIDEGA, mis kujutasid ennast pühakuid,Kristust jne. IKOON-pühapilt Kuidas ja kuhu tekkisid esimesed Vana-Vene linnad? V:Esimesed linnad tekkisid suurtemate jõgede äärde 9 saj. Millise sündmusega seostatakse Vana-Vene riigi loomist? V:Riiigis ei suudetud otsustada et kes on valitseja, sepärast kutsuti valitseja võõrsilt.862 saabus Vana-Vene riiki viikingipealik Rjurik. Kuidas Kiievi vürstid valitsesid? V: Vürstidel oli tugev kaaskond druziina. Koos sellega tehti sõjakäike vanlaste vastu. Novembris alustasid vürstid oma kaaskonnaga rongkäiku lõp.selle aprillis.Hoolitsesid ka riigi jugeoleku eest. Miks valisid venelased eesotsas vürst Vladimiriga oma usuks Bütsantsi õigeusu? V:sest et islami ja juudi usk ei sobinud teatud söögi ja joogi keeldude tõttu. Kuidas on tartu ajalugu seotud jeroslav targaga? V:Jeroslav rajas sinna oma kantsi-Jurjev
patriarh),1054suur kirikulõhe-ristiusu kirik jagunes lääne-euroopa katoliku ja ida-euroopa õigeusukirik,keisrite ja paavstide võitlus võimu üle;pühapilt e. ikoon,kirillitsa e. slaavitähestik,kõrgem haridus-/kultuuritase,enamus mkäisid koolis.VANA-VENE RIIK-taani ja ungari aladel, elasid ida-slaavlased soomlased varjaagid,algkodu Dnepr jõe ääres,862 kutsuti valitsema varjaagipealik Rjurik,882vürst Oleg vallutas Kiievi,988vürst Vladimir võtab vastu bütsantsi õigeusu,11saj killustus vürstiriigiks millest tähtsamad olid Novgorod ja Vladimir-Suzdal.ISLAM-Prohvet Muhamed(570-632)-kirjaoskamatu kaupmees Mekast,kuulutas suuliselt,610-esimene ilmutus,622põgenemine Mekast-moslemite ajaarvamise algus,630 tagasipöördumine Mekasse-Araabia riigi teke,Islami viis tugisammast-Usutunnistus,Palvus,Almus,Paast,Palverännak Mekasse.Talupojad-moodustasid
Paavst sai langobardidelt vallutatud alad. Kirikuriigis kuulus paavstile nii vaimulik kui ilmalik võim. 15.Vana-Vene riik Slaavlased-indoeurooplased. 6saj alustasid oma alade laiendamist 1)Lääne-sl e veneedid- poolakad, tsehhid, slovakid(liikusid Poola ja Tsehhi aladele) 2)Lõuna-sl e sklaviinid- vallutasid 6saj Bütsantsilt Balkani ps põhjaosa(Serbia, Bulgaaria) 3)Ida-sl e Andid-venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste eelkäijad. Normanni teooria-3 venda tulid põhjapoolsetesse linnadesse(Rjurik), haarasid ohjad. Peale surma sai valitsejaks Oleg, kes 882 võttis ette rännaku dneprist allavoolu, vallutas Kiievi. Loetakse ka Kiievi-Vene riigi tekkeks 988 suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsist ristusu, mille õigeusu vormist sai venemaal riigiusk(tugevad kultuurimõjutused Bütsantsilt)+kirillitsa-vene tähestik Islamiusu 5 peamist põhimõtet 1) tunnistada allahit kui ainujumalat ja muhamedi kui tema
7 saj. Alguseks hävitati keldid. Tekkisid keldi keeled, iseseisvuse säilitasid Sotimaa, walesi ja iirimaa keldid. d) Nermandlaste vallutus: William vallutaja tuli normandiast ja vallutas Britannia ning lõi inglismaa. 6. Kes olid? (4 p.) Justinianus I bütsantsi silmapaistvamaid valitsejaid, ühendas veelkord keisririigi Kyrillos ja Methodis konstantinoopoli mungad, tõlkisid 860 piibli vanabulgaaria keelde Augustinus kristilik õpetlane, kelle teos jumal linnast. Rjurik novgorodi vürst viikingisoost 7. Mis toimus? (5 p.) 630 islami võiduplaan, muhamedi tagasipöördumine mekasse 768-814 karl suure valitsusaeg 800 karl suur krooniti keisriks 843 verduni kokkulepe, frangi riik jagunes kolmeks 1453 konstantinoopoli langemine ja ida-rooma häving Kokku 40 punkti
Tatistsevi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole. Oli ajaloolane ning tegi oletusi ning järeldusi kuid mitte otseselt faktide. Kui ta rajati, ss kutsuti välismaalt inimesi tööle. Sakslasest ajaloolane Müller. Tema teene- ekspeditsioon Siberisse (vanausulistelt käsikirju, materjale). Tema venelasest kolleeg M.Lomonossov (1711-1765) tundist Mülleri teoses rahvusliku uhkuse solvamist (et Vene suguvõsa Rootsist pärit) ja esitas enda uurimuse, mille kohaselt Rjurik Slaavlane Pommerist. Lähtus 16.saj poliitilisest legendist. Normanistid- vene dünastia, normanni päritolu uskujad ja autinormanistid (Rossi jõgi Kiievi lähedal). Sõna russ võib olla Skandinaavia päritolu. V-Vene riigi tekke juures keskne skandinaavia päritolu. N. Karamzin (1766-1826) vene ajaloolane ja kirjanik, Peterburi Teaduste Akadeemia auliige. Ta mitmeköiteline suurteos "Vene riigi ajalugu" oli üks esimesi Vm ajalugu üldistavaid teoseid. S
aladele, mis hakkasid kohati soome-ugrilasi slaavistuma. ja variaage I slaavi riik oli (viikingeid). Bulgaaria, mis loodi 862.a. sai Novgorodi 681.a. vürtsiks viikingisoost Rjurik. 882 vallutas Oleg Kiievi ja rajas Vana- Vene riigi. 3. Kultuuride segunemine a. Kahe erineva kultuuri kokkupõrge: · Endiselt sugukondliku elukorraldusega barbarid. · Kõrgekultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. b. Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik:
Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks.neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiogaafia.Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised. Vana-Vene riik:Dnepri keskjooksu aladel põlluharimisest ja karjakasvatusest elatuvad idaslaavlased järk- järgult põhjpoolsetele soomeugrilaste aladele asusid, rajasid nad oma asulad jõgede äärde. Viikingite ajal sai alguse ka skandinaavlaste huvi Ida-Eu veeteede vastu.Varjaagipealik Rjurik sai võimule862.a Novgorodi linnas. Tema kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882.a. Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome- ugri hõimud. Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodusjõude.Nende paljude jumalate seast tõusis enim esile pikse-ja sõjajumal Perun. Tihe suhtlemine ja ühised huvid tõid kaasa lähenemise ka usuküsimustes
annaabi.ee 
