Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste
Praeguse seisuga kuulub Schengenisse 25 riiki ja need kattuvad suuresti EL riikidega. EL riikidest ei kuulu Suurbritannia ja Iirimaa (ise ei soovi), Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros (ei ole läbinud hindamiskriteeriume). EL välistest riikidest kuuluvad Norra, Island ja Sveits. Schengeni viisaruumis ei kontrollita sisepiiri ületamisel passi, kuid isikuttõendav dokumendi olemasolu on kohustuslik. NATO ehk PõhjaAtlandi Lepingu organisatsioon Asutati 1949.a. PõhjaAtlandi ehk Washingtoni lepinguga. Asutajad: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Taani, Prantsusmaa, Suurbritannia (12). Hiljem liitunud: Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi, Ungari. Viimane laienemine 2004 Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia. Kokku 26.
o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA toetas anti kommunistlike liikumisi) elluviimist. o 1948 nimetati OEEC=OECD(Organisation for Economic Co-operation and Development)= Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas(34 riiki, Eesti liitus 2010) · 1949 Loodi Euroopa nõukogu alaliselt Strassbourgi o Sümboliseeris Saksamaa-Prantsusmaa rahumeelset kooseksisteerimist. o Praegu 47 liikmesriiki Europpast ja Aasiast. o EN Ülesanded: Inimõiguste kaitse Demokraatia juurutamine
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine. 50% riikide kaubandusest toimis
*referendum- rahvahääletus *hääleõigus- teovõimeline vähemalt 18a kodanik (RK,EP) ja ka mittekodanik (KOV) *kandideerimisõigus- vaid kodanikul (18 KOV, 21 RK+EP, 40 president) *valimissüsteem- põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad *valimised- protsess, mille raames rahvas valib endale esindajad, tehes seda demokraatlike põhimõtete alusel *erakond- partei; kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mis osaleb valimistel ja tahab võimule saada *programm- tegevuskava; püütakse koostada selliselt, et see ka vastaks laia valijaskonna huvidele *fraktsioon- saadikurühkm, mis esindab erakonda parlamendis (hetkel 4 tk) *koalitsioon- parlamendipartei, kellel on kohti ka valitsuses (hetkel Ref & IRL) *opositsioon- parlamendipartei, kes pole valitsusega seotud (hetkel Sots & Kesk) *lobism- kuluaarpoliitika; huvide tasakaalust.väljaspool parlamenti (mida rohkem lobitööd, seda parem
olulisemaid rahvusvahelisi lepinguid. Koos tolliseadustega ja nn. nelja vabadusega rajas see aluse ühinemisele, mis viis paratamatult välja poliitilise liiduni. EUROOPA LIIDU LOOMINE Just niisugune ühinemise protsess on praegu toimumas. Maastrichti leping on Rooma lepingu parandus ja selle kaasajastamine. Nimetus "Euroopa Ühisturg" muudeti Euroopa Ühenduseks ja nüüd Euroopa Liiduks. Uus liit ei olegi enam eelkõige majanduslik organisatsioon, vaid sellel on poliitiline iseloom. Samm Roomast Maastrichti tähendab sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda nime on kasutatud, on selle all mõeldud Euroopa liitriiki. See on kooskõlas ka asjade tegeliku kulgemisega. Kui mitte varem, siis vähemalt nüüd võime rääkida Euroopa Liidust poliitilise ühendusena, mis haarab endasse ka majandusliku ühinemise. EUROOPA LIIDU LOOMINE I 1946-1951 eellugu
Aasta jooksul on eksport kasvanud 2% ja import 3% Eksporditakse elektrikaupu, puitu, põllumajandussaadused, toidukaubad.(Rootsi, Läti, Soome, Saksamaa, Mehhiko) Imporditakse elektriseadmeid, transpordivahendeid, toidukaupu.(Soome, Saksamaa, Holland) Progresseeruv astmeline maksusüsteem: koos tulu kasvuga suureneb ka maksudeks makstav %. Otsesed maksud: arvestatakse maha sissetulekult. Kaudsed maksud: makstakse teenuste ja kaupade tarbimisel. 15. Rahvusvahelised organisatsioonid: NATO ja ÜRO NATO- sõjaline liit, millele panid alus 1949 (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) o 28 liikmesriiki o Eesti liitus 2004 o Peakontor asub Brüsselis o Viimati liitusid Albaania ja Horvaatia o Tugineb liikmesriikide võimsusel (pole enda sõjaväge, väeüksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest) o Kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte – rünnak ühele liikmesriigile on rünnak tervele
Kõik kommentaarid