...............16 8Kokkuvõte..............................................................................................................................18 9Kasutatud allikad....................................................................................................................20 2 1. Sissejuhatus Järgnev referaat teeb selgeks, mis on ÜRO üldises mõistes ja millega tegeleb. Saab lühida ülevaate ÜRO ajaloost ja peakorterist. Saab teada täpsemalt ÜRO organisatsioonidest ja millega tegelevad ning Eesti osast ÜROs. 3 2. Ajalugu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Organisatsioonist Loodi 26. juunil 1945. aastal San Franciscos. 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärgiks rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja koostöö tagamine. Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri ehk harta. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945>ÜRO päev Liikmesriike 193. Peasekretär Ban Kimoon. Töökeelteks inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. ÜRO lipp 20. oktoober 1947 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti ja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 17. september 1991. Ametlik hoiuraamatukogu: Eesti Rahvusraamatakogu Struktuur Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonist.
ÜRO Nimetus Eesti keeles- Ühinenud Rahvaste eesti ja Organisatsioon inglise Inglise keeles- United Nations System keeles 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri Praeguseks on 193 riiki ÜROs ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, Ajalugu prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991 rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine riikidevaheliste sõbralike suhete ÜRO arendamine eesmärgi rahvusvahelise koostöö saavutamine d rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
–Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse –Inimõiguste kaitsmine –Riikidevahelise koostöö edendamine –Rahvusvaheliste normide järgimine •Regionaalne/globaalne julgeolek –NATO, OSCE •Ootamatute probleemidega toimetulek (nt looduskatastroofid) –ÜRO, otsesed riikidevahelised kokkulepped •Arenguabi osutamine/korraldamine –ÜRO (Unicef) •Majanduslik koostöö –Euroopa Liit, G7, G20 o Kirjelda lühidalt järgnevaid organisatsioone: NATO, ÜRO, Euroopa Liit, G7/G8, BRICS Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
ÜRO Jane Leppmets 9.c ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon loodi 26.juunil 1945. aastal. Algselt oli selles 51 riiki, kuid praegu on sellel liikmeid juba 193. ÜRO peakorter asub New Yorgis. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Ajalugu ÜRO loodi asendamaks Rahvasteliitu. Üheks esimestest sammudest ÜRO loomisel oli 14.augustil 1941 Roosevelti ja Churchilli avaldatud Atlandi Harta. Sellega nõustunud riigid allkirjastasid 1.jaanuaril 1942.aastal Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni. Organisatsiooni loomine pandi kindlalt paika 1943.aasta oktoobris Moskvas Üldise Julgeoleku deklaratsiooniga. ÜRO põhikiri ehk harta ÜRO aluseks on ÜRO põhikiri ehk harta. Sellele kirjutati alla 26.juunil 1945 ning jõustus 24.oktoobril 1945.
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
Kõik kommentaarid