Ajaloo KT II kordamine (0)

2. Rooma ajaloo etapid
Kuningate aeg Roomas 753-509a eKr
Kokku valitses seitse kuningat. Viimased kolm olid etruskid . Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. eKr Rooma kuningavõim kukutati . Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu järel maapakku minema.
Varajane vabariik 509-265 eKr
Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valiti riigiametnikud , kelle seas olid kaks kõrgemat konsulid. 265eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr
Kolm Puunia sõda eri aastatel Rooma ja Kartaago vahel. 133. eKr said roomlased esimese valduse Aasias.
Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr
Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati elukutselise palgaväega. Senati võim vähenesid, riiku juhtisid peamiselt suured väepealikud. 30 aastal eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla, seda loetagi Rooma vabariigi lõpuks.
Varajane keisririik 30eKr – 235pKr
Octavianus võttis endale aunime Augustus. Tema vailitsemisaeg tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majandusliku õitsengu. Traianudse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. II saj. Lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad.
3. Millist sündmust loetakse Rooma ajaarvamise alguseks? Millal aset leidis ja legend?
Ajaarvamine hakkas 21. Aprillil 753 eKr. Ajaarvamise alguseks arvatakse Rooma linna teket.
4. Rooma ühiskond
Rooma ühiskond oli peamiselt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põllumajandusega. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Kõige vaesemad olid enamasti maata ja seega vabad väeteenistusest. Vaesem roomlane ( klient ) andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku( patroon ) eestkoste ja kaitse alla. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele.
5. Valitsemine Vabariigi ajal:
Kõik roomlased moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud – magistraadid ja vanemate nõukogu- senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad. Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet. Kuigi riiki juhtisid aristrokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Rooma oli aristrokraatlik.
5.2 Valitsemine Keisririigi ajal:
Edukas väepealik võiks soovi korral senati otsuseid ignoreerida. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte. Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahva tribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Jagati kõikidele vabadele meestele kodakondsust. Riigi juhtis ainuvalitseja – keiser.
6. Divide et impera ehk jaga ja valitse
Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid oma sõjajõud andma Rooma käsutusse ja loovutama 1/3 maast, millest moodustus Rooma riigi maatagavara. Makse maksma ja muid kohustusi neil ei olnud. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakonduse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse.
7. Rooma õigus
Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada . Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale – vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis keisrile. Keiser kui kõrgem seadusandja ja riigi ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma oli õigusriik. Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest.
8. Religioon Roomas ja Ristiusk
Samad jumalad mis olid ka Kreekas ainult teiste nimedega. Peajumal oli Jupiter . Riigi edu sõltus roomlaste silmis jumala heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Tähtsad pühamud olid riigi kaitse all. Preestrid olid riigiametnikud, kui erinevalt teistest riigiametnikest valiti nemad eluks ajaks. Nad jagunesid oma tähtsuse järgi mitmetesse kolleegiumitesse. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama.
Kristus erines peamiselt sellest, et seal austati ainult ühte jumalat. Inimesed on jumala silmis võrdsed ja peale surma saavad head inimesed paradiisi ja halvad lähevad põrgu. Riitustel said osaleda ainult pühendatud. Kristlasi kiustai taga Rooma riigis mitmetel põhjustel: Kristlased tunnistasid ainult ühte jumalat. Ei tunnistanud Rooma usku ning ei jumalikustanud keisrit. Ristiusk levis väga laialt kuna oli suur misjonitöö, inimesed olid võrdsed jumala silmis ning kristlased ei kartnud surma.
9. Kultuur
9.1. Võrdle teatrit Kreekas ja Roomas
Kreeka – Omas äärmiselt tähtsat rolli Kreeklaste elus. Teatrietendus pidi olema õpetlik ja andma inimestele midagi kasulikku . Teatris esines 1-3 näitlejat ja laulukoor. Näitlejateks võisid olla ainult vabad mehed. Näidendite tekstid ja zestid jäid sündsuse piiridesse. Teatris armastasid käia nii rikkad kui ka vaesed, nii haritud ja harimatud. Näitlejad kandsid maske. Etendused olid reeglina kultuste ja pidustuste osaks.
Rooma- Teatril ei olnud nii suurt tähtsust igapäevaelus kui Kreekas. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Roomas puudus koor, selle asemel näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Teatri tegemisest võisid võtta kõik osa. Teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süžeedki kajastasid igapäevaelus ette tulevaid koomilisi olukordi . Tegalaskujudena esinesid rumalad ja ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid, prostituudid , hooplevad sõjamehed, orjad jt, kes künelesid igapäevast lopsakat keelt, kus sageli tuli ette ebaviisakaid ütlusi.
9.2 Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal?
Sel ajal sai alguse rahuperiood. Toetas suurejooneliste ehitsite ehitamist Roomas. Ilus nende oma kangelaseepos . Arenes välja metseenlus ehk toetati kultuuri oma raha eest.
9.3 Miks võib väita, et roomlaste varajane usk oli ainimistlik?
Arvati, et kõikidel asjadel looduses on hing. Igal asjal oli olemas oma jõud ning usuti kaitsevaimudesse.
9.4 Tõestage, et riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud.
Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Preestrid olid riigiametnikud. Pühamud olid tähtsad ja riigi kaitse all. Vallutatud riigid pidid austama Rooma jumalaid.
9.5 Loetlege vähemalt 3 sarnasust kreeklaste ja roomlaste usu juures.
Mõlematel oli palju jumalaid.
Usupidustused ning ehitati palju templeid
Sarnased jumalad, ainult teiste nimedega.
Müsteeriumid
Ennustamine
10. Languse põhjused
Puudus hellenistlik pärand ja kreeklaste integeeriv roll
Antiikse Rooma-Kreeka jumalate kõrvale tekkisid teised uued jumalad.
Roomat tabas barbarite rünnakulaine.
Roomlased olid sõjaliselt väga palju nõrgenenud.