Paragrahv 11,20-22 kokkuvõte (0)

Ajaloo kontrolltöö
11, 20-22 õpikust
11.
Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat , mehed käisid jahil ja kalal .
Euroopa kolonistid :

• Talupojad
  
• Käsitöölised
  
• Kaupmehed
  
• Vargad , röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda )
  

Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid.
Punanahad -Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga.
Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii.
Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel . 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit.
Indiaanlaste kaotuste põhjused:

• Kolonistid olid paremini relvastatud
  
• Indiaanlaste hõimude vahel puudus koostöö, mida eurooplased ära kasutasid.
  
• Kümnete tuhandete indiaanlaste vastas seisid peagi sajad tuhanded kolonistid
  

18. sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapool levisid farmid .
Farmerite igapäevatööd:

• Haris põldu
  
• Käis jahil
  
• Tegi sepatööd
  
• Kudus riiet
  
• Ehitas
  
• Majapidamis tööd
  

Lõunapool rajati hiigelsuuri puuvilla -ja tubakaistandus. Tööjõu puudumisel hakati Aafrikast laev laeva järel sisse vedama neegerorje.
Kolonistide ülemkihi moodustasid:

• Laevaomanikud
  
• Suurkaupmehed
  
• Juristid
  
• Plantaatorid e. Istanduseomanikud
  

Kolonistide keskkihi moodustasid:

• Farmerid
  
• Poodnikud
  
• Käsitöölised
  
• Arstid
  
• Pastorid
  
• Õpetajad
  

Kolonistide alamkihi moodustasid:

• Lihttöölised
  
• Meremehed
  

Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner , kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus .
Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni.
Iseseisvusdeklaratsioon -4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Kuulutati välja 13 kolooniat iseseisvateks riikideks.
Iseseisvussõda:

• Kelle vahel: Inglismaa ja Ameerika vahel
  
• Inglaste plussid: Inglismaa oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega.
  
• Ameeriklaste miinused: Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike salgad
  
• Sõjataktika ameeriklastel: Ameeriklased kasutasid lahkrivi , mida kasutasid indiaanlased.
  
• Sõjataktika inglastel: Inglased sõdisid pikkades tihedates viirgudes
  
• Lahingu pöördehetk: 1781 . Aastal Virginias Yorktowne’i all piirasid ameeriklased inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma.
  
• Lahingu tulemus: Ameeriklased võitsid.
  

Versaille rahu: 1783. Aastal sõlmitud, kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks.
Ameerika Ühendriigid: pooldati föderaalvõimu ja demokraatiat, ülekaalu sai föderalistlik suund.Osariikide võimkonda jäid majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega.
21.
Parlament Inglismaal:

• Ülemkoda ehk Lordide koda koosnes kõrgaadlikest ja vaimulikest.
  
• Alamkoda oli moodustatud valimiste teel kodanlastest ja maa- aadlikest .
  

Kaks olulisemat parteid:

• Toorid -esindasid vana maa-aadlit(hiljem konservatiivid )
  
• Viigid-esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust(hiljem liberaalid )
  

Miks oli vaja 1830. Aastatel ellu viia parlamendireform ?

• Valimissüsteem oli aegunud
  
• Probleemiks olid pehkinud kohad ehk piirkond, mis olid jäänud inimtühjadeks aga saatsid esindaja parlamenti
  
• Samal ajal suured tööstuslinnad ei olnud aga parlamendis esindatud
  

Mil moel muutis 1832 . Aasta parlamendireform senist valimiskorda?

• Kaotati 56 vähese elanikuarvuga valimisringkonda ning 30 ringkonnalt võeti ära teise saadiku valimise õigus
  
• Vabanenud kohad anti uutele linnadele ja enamarenenud põllumajanduspiirkondadele
  

• Iirimaal oli maa enamasti Inglise aadli käes, iiri talupojad olid rentnikud, kellel lasus suur maksukoorem
  
• Katoliku usku iirlased ei võinud olla
  

Miks 19.sanjandi keskpaiku Iirimaa elanikkond oluliselt vähenes?

• 1840.aastal hävis suur osa kartulisaagist, suri üle 1,5 miljoni inimese
  
• Algas massiline väljarändamine, eriti Ameerikasse.
  

Mida nõudsid tšartistid Inglismaal?

• Valimisõigus meestele 21.eluaastast
  
• Iga-aastased parlamendivalimised
  
• Parlamendisaadikutele tasu maksmine
  
• Salajane hääletamine
  

Millised vahendeid kasutasid tšartistid oma nõudmiste saavutamiseks?

• Nad kasutasid massimiitinguid ja demonstratsioone
  
• Osad tšartistide juhid pooldasid ka vägivalda, seetõttu puhkesid mitmel pool ülestõusud.
  

22.
Mis on reservaat ? Miks olid indiaanlased sunnitud elama asuma reservaatidesse?

• Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa-ala
  
• Indiaanlased ei suutnud vastu seista tulirelvadega varustatud kolonistide edasitungile ja olid sunnitud oma põlistest maadelt lahkuma
  

Kelle huve esindasid USA’s föderalistid, keda demokraadid ?

• Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve, demokraatlik partei ennekõike lõunaosariikide orjapidajate huve
  

Millised olid uue Vabariikliku partei peamised nõudmised?

• Läänealade vabakasutamine kõigile ja orjade kaotamine.
  

Millised ühiskondlikud liikumised kujunesid 19.sajandi I poolel?

• Töölisliikumine, mille eesmärgiks oli tööliste õiguste kaitsmine. Nt: nõuti tööpäeva lühendamist
  
• Karskusliikumine, mis püüdis piirata USA’s alkoholi tarbimist
  
• Naisõiguslaste liikumine, mis taotles naistele meestega võrdseid õigusi
  

Selgita Monroe doktiriini põhimõtteid.

• USA välispoliitiline põhimõte, millega Ameerika Ühendriigid olid vastu igasugusele Euroopa võimu laienemisele Ameerikas. Samuti ei kavatsenud USA ise sekkuda ühegi Euroopa riigi koloonial-või mõjualade jagamisse
  

Milles lepiti kokku Missouri kompromissiga?

• Lepiti kokku, et edaspidi võetakse ühekorraga Ameerikasse vastu kaks osariiki, üks vaba, teine orjanduslik
  
• Määrati kindlaks orjanduslike istanduste ja farmerite vaheline eraldusjoon. Orjandus oli lubatud vaid allpool seda joont