Rooma impeeriumi kronoloogia spikker (0)

Krono :
2at ekr tungisid It. Room esivanemad . 1at ekr vanim asula. 8-5saj ekr allus kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753-509 kunnide aeg- samal ajal etruskide hiilgeaeg . 1. kunn romulus kooku 7 kuni. Valdused linna lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast kunni etruskid, siis muutus rooma tõeliseks linnaks.510. ekr kunnide võim kukutati .tek vabariik. Varane vabar-
Riiki valit senat ja iga aast riigiam., kõrg olid 2 kõnsulit. 5saj võim riik latiumi mk. Al sõj etruskidega. Laiend võimu it. Suur tagasilöök tbas 390.a kui it tung gallid , room said lüüa ja maks suur lunaraha . Aga taast oma võimu ja val kogu it 265.a ekr kogu it rooma võimu all. tõuseb vahem maade suurvõimuks 264-133ekr- pärast it vall tüli kartaagogapid 3 sõda (puunia sõjad) I sõda 264-241 ekr põh merel ja sits saarel room polnud laevastikku ja sp kart ülekaal. Room raj laevastiku ja sund kart rahu paluma. II sõda 218-201 tungis hannibal tungis hisp läbi gallis ja üle alpida it ja pur room cannae lahingus 216a ekr kuid hiljem room sund hanni lahk. 202 ekr siad kart p-af lüüa ja palus rahu, kaotas valdused peale p.af ja sõj täht. III sõda room hävit kart 146 ekr. Samal a liit kr ja mkd . 133 ekr pär pergamoni kunn riigi v- aasia rooml. Kodusõd per ja vabar lang 133-130ekr- 2-1saj kuj ümber rom armee . Kod asend elukuts palgaväega. Alg kodusõjad väep vahel. Senat võim väh. Tõusid esile pompeius ja caesar sõlm liidu üh juht. Pomp saav kuuls vallu süüria ja C gallia . 49 pamp ja C vahel kodus. C tung galliast it ja pomp suund vägesid koond itta . Otsustav lahing kr, pomp sai lüüa ja tapeti . C ainuvalit aga aristokr polnud rahul ainuvalit ja 44ekr taeti C senati istungi ajal. Võimul antonius ja octavianus. O valit läänd ja A ida. A abiellus kleopatraga ja sai egip rahalist tuge. Varsti puhkes sõda A ja o vahel 31ekr sai A sai lüüa O leavastikult. A põg egip kus A ja kleo tapeti 30ekr vall O Egipt Varane keisrir 30ekr-235a too- O võttis nime augustus, tema ajal rahu per(30ekr-14pkr) ja maj õitseng. Riigi sisemine korrastamine, Au surma järel oli ainuvalitsemine omaks võetud. Järgnevad julmad valitsejad nt nero ( 64 rooma tulekahju) aga ei toonud riigi nõrgenemist I saj kesk vall sur osa suurbr. Traianuse aja l saav rooma hiigelpunkti: vall daakia ja mesop, võim kindl.
Riik- kas nim res publica sest kogu rahv võttis osa riigi valit. Rooma rahva e kodanikkonna mood plebeid ja pratsiidid. Seaduse ees võrdsed. Aristokr riigikord , R juht riigiam e magistraadid ja vanemate kogu e senat, pääs jõukad ja pühend R juht kitsas perekondade ring e nobileet. Rahvakooso võimal rahval R asjadest osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi arv, R teen peeti aukohuseks seega palk puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 võisid kons asendada , kor õigusmõistmist. Tsensorid end kons hulgast 5a, kod loend ja senaatorite nimekir koost . Diktaator määr am kons ja senati kokkuleppel kui R valit oht 0,5a , piiramatu võim.rahvatribunid10 kaitsma lihtrahva huve, õigus panna veto riigiorgani otsusele. Senat koos u300 in, kuul ex ja tegelevad magistraadid, eluaeg ametis, kuj R sise ja välis polit, juht sõjaväge ja rahaasju. Rahvakoos valit magistraate, otsustati sõja ja rahu üle.Riiklus keiser -R juht koond valitseja kätte. Keisril mitu am korraga aga võimu täht ei andnud aga tegi R juhi. Käs kõiki R vägesid ja rahvatribuunina vetoõigus. Senat nõuandja ja magist viisid ellu K otsuseid. Mida rohk kod seda vähem neil eesõigusi, nii kait kõigi rahva huve võrd.seisused- senaatori seisus mood R ülikud, senaat.perekonnad.algul R linnriigi aristokr aga keisrir ajal it ja provintsiaristkr. Nende seast määr leegionite ülemad ja asevalit. Ratsaniku - kuul rikkad a mõjukad rooml. Algul loeti nendeks kes jõudis ost hobu ja teen ratsanik sõjaväes aga põh nim nendeks ratsanikke kes valdasid suurt maad. Teg kaubandusega ja finatsiga, seega said rahaasjadega teg riigiam. Sageli kohtunikud lihtrahvas - mood käsitöölised ja põluharijad, linnad kasv = varatute linnarahva hulga kasv. Neile jag R kulul tasuta vilja.
jumalad- jupiter , mars , juno , neptunus , pluto, ceres ,prosepina, minerva , apollo , diana , mercurius , venus , bacchus, saturnus , vesta
K Diocletianus- suutis segadused R lõpetada, kor ümber R valit ja sisekorrald, suur K ja bürokr võimu ja kärpides senati täht ja kod vabadusi. Constanius suur- jätk D ümerkorraldusi, 313 leg ristiusu, muut valits religiooniks. Lasi raj uue pealinna konstantinoopoli. Theodosius suur viim K kes üh R aga peale surma jag R lõplikult 395a 2 osaks