Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli
Vesinikauto sisepõlemismootor on väga sarnane oma ehituselt iga teise sisepõlemismootoriga, kus on silindrid, millesse kütus ehk vesinik lastakse, süüdatakse ja selle tulemusel hakkab silindris kolb liikuma.
Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida. Üheks võimaluseks on gaas suure rõhu all kokku suruda, ent see teeb tankimisseadmete valmistamise äärmiselt keerukaks kuivõrd vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas.
Vesinik - auto-paastab-nafta-soltuvusest/ (23.03.2012) 4. Hübriidauto http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCbriidauto 23.03.2012 5. Elektriauto http://et.wikipedia.org/wiki/Elektriauto 25.03.2012 6. Elektriauto http://www.zev.ee/index.php?id=10&id_lang=1 25.03.2012 7. Elektriauto http://www.elmo.ee/et/Elektriauto 26.03.2012 8. Levin, M. 1962. Vesirattast automootorini.
Vesinik — HYDROGENIUM—H. 1s 1.Leidumine. Vesinikku leidub looduses peamiselt ühendite koostises (vesi, orgaanilised ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist.
Vesinik on hea soojusjuht, difundeerub kergesti pisemateski avades (läbi plastmassi,kautšuki, portselani; kõrgemal t°-l ka läbi klaasi ja terase muutes viimase hapraks -vesinikkorrosioon). Lahustub halvasti vees, kuid hästi mõnedes metallides – näit.pallaadiumis. Vesiniku leidumine looduses Seotud olekus on vesinik Maa peal väga levinud.
Vesinik - H Heelium- He Liitium- Li Berüllium- Be Boor- B Süsinik- C Lämmastik- N Hapnik- O Fluor- F Neoon- Ne Naatrium- Na Magneesium- Mg Alumiinium- Al Räni- Si Fosfor- P Väävel- S Kloor- Cl Argoon- Ar Kaalium- K Kaltsium- Ca Raud- Fe Vask- Cu Tina- Sn Tsink- Zn Seleen- Se Hõbe- Ag Jood- I Kuld- Au Elavhõbe- Hg Uraan- U
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH arvutatakse valemist pH= -logCH C= lahuse vesnikioonide konsentratsioon (mol/l). pH+pOH=14 pOH=-logCOH Neutraalne lahuses pH=7; Happelises keskkonnas pH<7; Aluselises keskkonnas pH>7.
Vesinik on inimorganismi (10% keha massist) ja orgaaniliste ühendite koostiselement. Vesinikioonide kontsentratsioon määrab organism kudede ja bioloogiliste vedelike pH. Näiteks on maomahl ja higi happelised, sapinõre ja sülg on peaaegu neutraalsed, pisarad, veri ja soolenõred on nõrgalt aluselised.
Vesinikbromiid hbr on värvusetu, terava lõhnaga, õhus suitsev gaas  (moodustab õhuniiskusega udutaolise happeaerosooli). HBr saadakse peamiselt: • Br₂ aurude ja H₂ reaktsioonil 500- 550 ° C juures (katalüsaator- platineeritud asbest) • kõrvalproduktina orgaaniliste broomiühendite sünteesil
Vesinik on atomaarne tekkimise hetkel! Kui see sama reaktsioon toimuks eraldi, st atomaarne vesinik ei reageeriks koheselt nitrobenseeniga, siis tekiks meie mõistes tavaline H2. Aniliini kasutamine: riide- ja toiduvärvide valmistamiseks, ravimite valmistamiseks.
Vesinik - soojuskindlus ulatub orienteeruvalt 400C-ni, kuid omab segunedes õhu või hapnikuga plahvatuse ohu, tekib paukgaas, selline olukord võib tekkida lülititest tekkiva sädemete korral, seetõttu vesinikku kasutatakse hermeetilises süsteemis.
Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida. Vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas.
Vesinik on nii kerge gaas, et Maa külgetõmbejõud ei hoia tema molekule kinni ja seetõttu hajubki õhku sattunud gaasiline vesinik aegamisi maailmaruumi, olles kosmoses levinuim aine ja moodustades põhiosa Päikesest ja teistest tähtedest.
Vesinik on värvuseta, maitseta ja lõhnata kõige kergem gaas, väga madala keemistemp ja sulamistemp. Võrreldes teiste gaasidega on vesiniku molekulil kõige väiksem mass (aatom- ja molekulmass) ning sellest tingitud suurim liikumiskiirus.
Vesinikeksponent ehk pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ja on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused ulatuvad reeglina 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne.
Vesinik on tüüpiline mittemetall. Tema keemistemperatuur on -253 Cº. Vesinik esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommasiga element.
Vesinikelektrood – Vesinikelektrood on katioonide suhtes pöörduvalt töötav elektrood, selle kandjaks on tavaliselt plaatinaelektrood, mille pind on absorbtsioonivõime tõstmiseks kaetud plaatinamusta kihiga.
Vesinik on odav kütus, mida võib toota piiramatult ja suhteliselt väikese energiakuluga  töötab sisepõlemismootorist tunduvalt vaiksemalt  vesinikkütus on bensiinist umbes 100 korda
Vesinik - ja hüdroksiidioone võrdselt: cH+ = cOH- = 10-7 mol/dm3 Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavad vesinikioonid : cH+ > cOH- Mida rohkem on vesinikioone, seda happelisem on lahus.
Vesinik - H • Biomolekulide koostises, vee koostises, vajalik vesinik sidemete moodustmisel Ained kuuluvad kõigi molekulide koostisesse, mõnevõrra vähem on rakkudes P,N ja S
Vesinikauto on minu jaoks väga huvitav ning ma tahaks väga teada kuidas see töötab täpsemalt ja kuidas on see maailmale kasulikum kui tavaline bensiini või diisli auto.
Vesinik - sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised tahked.
Vesinik - e. külmpraod tekkivad reeglina keevisõmbluse kõrval termomõju tsoonis keevitamise lõpetamise järel või 10- 48 tunni möödumisel pärast keevitamist.
Vesinik – , 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem.
Vesinik side on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga.
Vesinik on väga kerge gaas, ta hajub maailmaruumi • Universumis on vesinik kõige levinum element • Päikese massist moodustab suurema osa vesinik
Vesinik on keemiline element, mis perioodilisustabelis on järjekorranumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element.
Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist.
Vesinik - ja hüdroksiidioone on võrdselt. Kui pH on väiksem kui 7, siis on vesinikioone hüdroksiidioonidest rohkem ning keskkond on happeline.
Vesinik on kaotanud võimaluse oma temperatuuri reguleerida -- tema tihedus ja temperatuur on määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga.
Vesinikfluoriidhape on nõrk hape, sest molekulid seostuvad omavahel tugevate vesiniksidemetega. Aktiivsete metallide halogeniidides esineb iooniline side.
Vesinikbromiidhape on tugev, üheprootoniline ja hapnikuta hape, mis eraldab happejäägina lihtaniooni Br-. Vesinikbromiidhape lendub lahusest kergesti.
Vesinik - ja hüdroksiidsoolade olemasolu, nt. NaHCO 3 , Al(OH)Cl 2 . Tugevad elektrolüüdid on vesilahuses täielikult dissotsieerunud.
Vesinik - H2 Isotoobid on erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid, mis erinevad aatomituumas olevate neutronite arvu poolest.
Vesinikeksponent - ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist pH näitab lahuse happelisust.
Vesinik - vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride stabiilsuse.
Vesinik - , tuule-, ning päikeseenergia, aga need ei anna piisavalt energiat ning kõiki neist ei saa koguaeg ja igalpool, kasutada.
Vesinik on tähtis tooraine keemiatööstuses vedelkütuste, määrdeõlide, mineraalväetise, hapete jpt ainete tootmisel.
Vesinikelektroodi kandjaks on tavaliselt plaattinaelektrood, mille pind on adsorptsioonivõime tõstmiseks kaetud dispersse plaattina kihiga.
Vesinikhalogeniid on vesilahuses iooniline, mistõttu kaksiksidet saab rünnata ainult elektrofiiliks olev vesinikioon ehk prooton.
Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element.
Vesinikemulsiooni on 2 osa ja kergvärvi 1 osa. Pudelile keeratakse aplikaatorotsik peale ja surutakse õhk pudelist välja.
Vesinikeksponent – 1) Ainult nôrkade hapete korral: pH = -log[H]. 2) Kehtib alati: pH = -logaH+; a – aktiivsus.
Vesinik on mittemetall, mille võimalikud oksüdatsiooniastmed keemilistes ühendites on –1 või +1.[22]
Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi.
Vesinik – värvuseta, lõhnata, maitseta gaas, mille tihedus on ~15 korda õhu tihedusest väiksem.
Vesinik e. külmpragude vältimisteks teraste keevitamisel: a) kasutatakse detailide ettekuumutamist
Vesinik - ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade (näit. KCl) lahuste ioonidega.
Vesinik - ja hüdroksiidioonide kontsentratsioon võrdne ning keskkonnreaktsioon on neutraalne.
Vesinik on lõhnata, maitseta, värvuseta gaas mis on kõige väiksema tihedusega(kergem) gaas.
Vesinik - kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja,
Vesinik – esineb kõikide biomolekulide koostises, osaleb vesiniksidemete moodustamises.
Vesinik h - biomolekulide koostises, vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustumisel.
Vesinik - hapnikelement- saadakse energiat vesiniku ja hapniku vahelises reaktsioonis.
Vesinikflouriidhape - HF; vesinikkloriidhape-HCl; Vesinikbromiidhape-HBr; vesinikjoiidhape-HI;
Vesinik on kütusena väga hea, sest põleb puhtalt, jääkaineks on vaid vesi.
Vesinik on orgaaniliste ainete ning kõikide elusorganismide koostiselement.
Vesinik - 1 järel levikult teine kõigi keemiliste elementide isotoopidest.
Vesinik on levinuim element Universumis ning moodustab 90% selle massist.
Vesinik on vee, hapete, hüdroksiidide ja paljude soolade koostiselement.
Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element.
Vesinik – tähtsus seisneb vesiniksidemete andmises biomolekulides.
Vesinik on seotud fosforiga ja ei dissotsieeru, tugev redutseerija.
Vesinik – segus (õhu)hapnikuga plahvatusohtlik väga kerge gaas;
Vesinikbromiidhape on tugev hape ja tema käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik.
Vesinik – Valkude ja nukleotiinhapete struktuuri stabiliseerija.
Vesinik on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas.
Vesinik - kõige lihtsama ehitusega keemilise elemendi aatom.
Vesinik - H jrk. nr. 1, am. 1, st temas 1 prooton (põhiaine)
Vesinik - e. külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel:
Vesinikbromiidhape on tugev haoe, tema sooli nimetatakse bromiidideks.
Vesinik on niivõrd kerge, et vesinik hajub maailmaruumi.
Vesinik - ja kalomelelektroodist koosnev galvaanielement.
Vesinik on hea soojusjuht ning lahustub vees halvasti.
Vesinik on teiste gaasidega võrreldes hea soojusjuht.
Vesinik – esineb kõikide biomolekulide koostises.
Vesinik on värvuseta, lõhnata ja maitseta gaas.
Vesinik on Universumis kõige sagedasem element.
Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas.
Vesinik on aga redutseerijaks ning oksüdeerub.
Vesinik on perioodilisustabeli esimene element.
Vesinik on üks enamlevinud elemente maailmas.
Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.
Vesinik on elusorganismide tähtis komponent.
Vesinik - luude koostises, hammaste koostises
Vesinik keeb - 260º C ja etanool 79º C juures.
Vesinikbromiidhape on gaasilise vesinikbromiidi lahus.
Vesinik on tähtede põhiline koostisosa.
Vesinik - vormis H2R + MgCl2 = MgR + 2HCl
Vesinik on sunnitud eralduma lihtainena.
Vesinik - ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n-
Vesinik on tüüpiline mittemetall[5].
Vesinikbromiidhape on kõikide metallibromiidide
Vesinik - happeanioona HCl-soolhape
Vesinik on väga kergesti aurustuv.
Vesinik on üks kergemaid gaase.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun