Vesinik Referaat
Koostaja :
Vesinik Vesiniku tegi esmakordselt kindlaks
1781 . aastal inglise
teadlane Henry Cavendish, kui ta põletas suletud nõus värvuseta, maitseta
ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati „põlevaks õhuks”,
ning avastas, et põlemisproduktiks oli vesi. Cavendish ei uskunud
algul saadud tulemust, ent sooritanud rea katseid „põleva õhu”
põlemisel, veendus ta, et põlemisproduktiks oli ainult vesi, millel
ei olnud
maitset ega lõhna ning kuivaksaurutamisel ei jätnud kõige
väiksemat nähtavat jääki.
Vesinik on perioodilisustabeli esimene element. Teda paigutatakse nii
IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on teda paigutada mõlemasse
rühma. Vesinik on väga kergesti aurustuv. Sulamistemperatuur on
-255C ja
keemistemperatuur -253C. Vesinik esineb mitme
isooobina nagu näiteks: tavaline vesinik prootium, raske vesinik
deuteerium ja üliraske vesinik triitium. Omadustelt on vesinik ilma
lõhna maitse ja värvita
gaas . Vees lahustub väga vähe. Eriti
tuleohtlik ning vees praktiliselt
lahustumatu . Kuna vesinik on õhust
ligikaudu 14,5 korda kergem hajub teda pidevalt kosmosesse.
Maakeral leidub vesinikku peaaegu igal pool- vees, naftas,
elusolendites jne. Inimorganismi koostisest moodustab vesinik umbes
10%. Kuigi maal leidub vesinikku peaaegu igal pool on ta siin
keskmiselt levinud. Kuid kosmoses on vesinik rohkem levinud kui
teised elemendid kokku. Seda sellepärast, et tähed koosnevad
enamasti ainult vesinikust. Päikesel on vesinikku koguni 92,1% kogu
aatomite arvust, ning moodustab päikese massist 75%.
Vesinik oksüdeerijana käitub nagu tüüpiline halogen: moodustab
halogeenidega analoogiliselt hüdriide (vesinikuühendid metallidega
või mittemetallidega, milles vesiniku o.a on I). Sõltuvalt
suhteliselt elektronegatiivsema elemendi omadustest hüdriidis võivad
hüdriidid nagu halogeenidki olla kas
ioonilised , kovalentsed või
ioonilis-kovalentsed.
Põhiliselt saadakse vesinikku maagaasist, kuid saadakse ka
divesinikuna veest. Laborites saadakse põhiliselt metalli
reageerimisel.
Ka kasutusalasid on vesinikul mitmeid.
Vesinikuga täidetakse
õhupalle, toodetakse amoniaaki ja soolhapet ning kasutatakse
orgaaniliste ainete töötlemisel. Vesiniku põlemisel tekkivat kõrge
temperatuuriga leeki kasutatakse metallide lõikamisel, keevitamisel,
sulatamisel. Vesinikuga redutseeritakse metallimaaki, saamaks
metalle. Samuti täidetakse vesinikuga stratostaate, millega
uuritakse atmosfääri. Vesinik on tähtis
tooraine keemiatööstuses määrdeõlide, mineraalväetise, hapete jpt ainete tootmisel.
Vesinikuühendid on tahke raketikütuse põhikomponendid ja ka
vedelkütuseraketi kütus on kas
petrooleum või vedel vesinik.
Sõjatehnikas on kasutatud ka vesinikpomme, mis oma jõult on
suuremad, kui aatompommid, kuid need keelustati juba
ammu .
Vesinikkütust kasutatakse raketikütusena ja tulevikus ka
autokütusena. Autokütusena kasutab kütuseelement puhast vesinikku.
Vesiniku energiasisaldus on suur ja
loodusele kahjulikud
põlemisjäägid puuduvad.
Kasutatud kirjandus:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taurialliksoo
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid