Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hapete valmid ja nende nimetused (0)

1 HALB
Punktid
HAPPED
Raudvara
  • Mõiste
    Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Nende molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja ühest happe anioonist.
    Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused:
    Happe nimetus
    Happe valem
    Aniooni nimetus
    Aniooni valem
    vesinikfluoriidhape
    HF
    fluoriid
    F–
    vesinikkloriidhape ( soolhape )
    HCl
    kloriid
    Cl–
    vesinikbromiidhape
    HBr
    bromiid
    Br–
    vesinikjodiidhape
    HI
    jodiid
    I–
    divesiniksulfiidhape
    H2S
    sulfiid
    S2–
    väävelhape
    H2SO4
    sulfaat
    SO42
    väävlishape
    H2SO3
    sulfit
    SO32
    süsihape
    H2CO3
    karbonaat
    CO32
    lämmastikhape
    HNO3
    nitraat
    NO3–
    lämmastikushape
    HNO2
    nitrit
    NO2–
    fosforhape
    H3PO4
    fosfaat
    PO43–
    ränihape
    H2SiO3
    silikaat
    SiO32–
  • HAPETE OMADUSI JA OHUTUSNÕUDED
    Hapete ühised omadused on tingitud kõik sellest, et nad annavad lahusesse vesinikioone.
    • hapukas maitse
    • muudavad indikaatorite värvust:
      • happe lahuse toimel värvub lakmuslahus lillast punaseks,
      • metüüloranži lahus värvub kollasest punaseks.
    • reageerivad metallidega

    Hapete vesilahused on enamasti söövitavate omadustega läbipaistvad vedelikud. Kontsentreeritud hapete lahendamisel tuleb hapet valada peene joana vette. Kui hapet satub nahale, tuleb seda kohta pesta jooksva vee all ja neutraliseerida seejärel söögisooda (NaHCO3) lahusega ning siis uuesti jooksva vee all pesta.
  • HAPETE REAKTSIOONID
  • metall + hape à sool + vesinik
    Lahjendatud hapetega reageerivad kõik metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. Seega näiteks Li, Na, K, Mg, Zn, Fe... Hapetega ei reageeri pingereas vesinikust paremal olevad metallid, näiteks Cu, Ag ja Au.
    Reaktsiooni tuum: metall tõrjub happest vesiniku välja ehk läheb nö tema asemel happeaniooni kõrvale. Niiviisi saadakse sool. Vesinik on sunnitud eralduma lihtainena.
    0 I -II I -II 0
    2 Na + H2SO4 à Na2SO4 + H2
    • Kirjutad välja metalli ja happe valemi; happe valemis määrab vesinikioonide arvu happeaniooni laeng.
    • Tead, et metall tõrjub happest välja vesiniku ehk kirjutad kõrvuti metalli ja happe aniooni.
    • Märgid peale oksüdatsiooniastmed ja tood need risti alla, saadeski kätte soola valemi.
    • Paned eralduma veel vesiniku H2.
    • Tasakaalustad võrrandi!

    0 I -I II -I 0
    Zn + 2 HCl à ZnCl2 + H2
    0 I -II II -III 0
    3 Mg + 2 H3PO4 à Mg3(PO4)2 + 3 H2
    3.2 happeline oksiid + vesi à hape
    Happelised oksiidid on sellised mittemetallioksiidid, mis vastavad hapetele.
    PÄHE TULEB ÕPPIDA JÄRGMISED „HAPPELINE OKSIID – HAPE” PAARID
    (selle aluseks on keskse mittemetalli oksüdatsiooniastme võrdsus!)
    Happeline oksiid
    Vastav hape
    CO2
    H2CO3
    SO2
    H2SO3
    SO3
    H2SO4
    SiO2
    H2SiO3
    N2O5
    HNO3
    P4O10
    H3PO4
    Enamik happelise oksiidi annab veega reageerides vastava happe. Erand on liiva põhikomponent SiO2, mis veega vastavaks happeks H2SiO3 ei reageeri.
    Happeline oksiid
    Vastav hape
    Vastav reaktsioonivõrrand:
    happeline oksiid + vesi  hape
    CO2
    H2CO3
    CO2 + H2O  H2CO3; jookide gaseerimisel
    SO2
    H2SO3
    SO2 + H2O  H2SO3; happevihmade teke
    SO3
    H2SO4
    SO3 + H2O  H2SO4
    SiO2
    H2SiO3
    SiO2 + H2O  ei toimu
    N2O5
    HNO3
    N2O5 + H2O  2 HNO3
    P4O10
    H3PO4
    P4O10 + 6 H2O  4 H3PO4
  • HAPPED ARGIELUS
    HCl – vesinikkloriidhape ehk soolhape – lenduv vedelik, maomahla koostises
    H2SO4 – väävelhape – enim toodetud hape, raske õlitaoline söövitav vedelik, kasutatakse autoakudes
    H2CO3 – süsihape – väga nõrk hape, mis tekib jookide gaseerimisel (H2O + CO2  H2CO3). On ka väga ebapüsiv ja laguneb vastava joogipudeli avamisel (H2CO3  H2O + CO2). Kuna on nii nõrk, siis happevihma põhjustajaks ei loeta.
  • Hapete valmid ja nende nimetused #1 Hapete valmid ja nende nimetused #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AneteTyrk Õppematerjali autor
    Hapete valemid ja nende nimetused.

    Sarnased õppematerjalid

    raudvara happed
    2
    docx

    raudvara happed

    Raudvara teemast HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Hapete molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust (H-st) ja ühest happe anioonist (vt tabelist õpik lk 157 vasakul ääres ülevalt-alla tulbas ükskõik missugune, peale OH-). Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused, mis peavad peas olema: HCl, H2S, H2SO4, H2SO3, H2CO3 , HNO3, HNO2, H3PO4 , HBr, HI, HF, H2SiO3. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused: Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem vesinikfluoriidhape HF fluoriid F– vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl– vesinikbromiidhape HBr bromiid Br–

    Keemia
    Metallid
    11
    doc

    Metallid

    Leelis - vees lahustuv tugev alus Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine ­ e. keemiline ühend on aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Molekul ­ aine väikseim osake, koosneb aatomitest Molekulmass ­ molekuli mass aatommassiühikutes Neutraalne keskkond ­ sisaldab võrdselt vesinikioone (H+ ja hüdroksiidioone (OH-) pH=7 Neutralisatsioonireaktsioon ­ happe ja aluse vaheline reaktsioon, moodustub sool ja vesi Nõrk hape ­ ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks Oksiid ­ hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga Oksüdatsiooniaste ­ elemendi aatomi laeng keemilises ühendis, lihtainel 0 Oksüdeerumine ­ elemendi elektronide loovutamine, oksüdatsiooniaste suureneb Oksüdeerija ­ aine, mis liidab elektrone, ise redutseerub, oksüdatsiooniaste väheneb Puhas aine ­ kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest Põlemine- ainete oksüdeerumine

    Keemia
    Keemia ja selle seletused
    8
    docx

    Keemia ja selle seletused

    Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 - -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O + SOOL → UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ + METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑ Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O + SOOL → UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl lagunemine (to) → ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2→(to) CaO + H2O HAPPELINE OSKIID (mittemetalli oksiid) + VESI → HAPE SO3 + H2O → H2SO4 + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    · B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass ­ järjenumber NÄIDE: Ba ­ aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II. Ümardatud aatommass on 137. 56 Ba 137,33 Anioon Happeaniooni Vastav hape (alus) Sool nimetus OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid)

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    · B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass ­ järjenumber NÄIDE: Ba ­ aatominumber (järjenumber) = 56. Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. Rühma number II. Ümardatud aatommass on 137. 56 Ba 137,33 Anioon Happeaniooni Vastav hape (alus) Sool nimetus OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr2 (kaltsiumbromiid)

    Keemia
    Keemia 10-klassi material
    16
    odt

    Keemia 10. klassi material

    kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt

    Keemia
    Konspekt
    29
    rtf

    Konspekt

    Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained ­ koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained ­ koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid:

    Keemia
    Happed
    1
    doc

    Happed

    1. Hapete definitsioon happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone(H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF ­ vesinikfluoriidhape, F - HCL ­ vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr ­ vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI ­ jodiidhape,I - jodiidioon HNO2­ lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 ­ lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S ­ divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 ­ väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 ­ väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 ­ süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ­ ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 ­ fosforhape,PO43 - fosfaatioon

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun