Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon
2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu (laengukandjaid pole)• Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid)• Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H 2SO4 HNO3 HCl HBr HI), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on
vask ® vask(II)oksiid ® vask(II)kloriid ® vask(II)hüdroksiid ® vask(II)oksiid raud ® raud(II)kloriid ® raud(II)sulfaat ® raud(II)hüdroksiid ® raud(II)oksiid väävel ® vääveldioksiid ® kaaliumsulfit ® kaaliumsulfaat ® baariumsulfaat 6 Elektrolüütide lahused. Elektrolüüdid ained, mille lahused sisaldavad ioone. Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone. Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses praktiliselt ainult ioonidena Nõrgad elektrolüüdid ioone on vähe, peamiselt on molekulid. Lahuses on ainult molekulid. Tugevad happed, leelised ja lahustuvad soolad. Nõrgad happed. Paljud orgaanilised ained Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. 6.1 Elektrolüütiline dissotsiatsioon.
Keemia KT Elektrolüüdid ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse
Saadud lahuse protsentkontsentratsioon on 4.03%, molaarsus 0.705 mol/dm , molaalsus 0.716 mol/kg H2O, moolimurd 0.0127 Destilleerimisel (isegi mitmekordsel) täielikku lahutamist komponentideks ei saavutata! 5.3. Lahjad elektrolüütide lahused 5.2. Lahjade mitteelektro lüütide lahuste omadusi Elektrolüüdid - ained, mille vesilahused ja/või mis vedelas olekus juhivad elektrivoolu Mitteelektrolüüdid - ained, millede vesilahused ei juhi elektrivoolu. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Ka ioonvõrega ained lähevad lahusesse ioonidena. Kuna Mitteelektrolüütide lahustumisel molekulid ioonideks ei jagune
IV ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON LAHUS lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane süsteem, mille koostis võib teatud piirini (küllastuskonsentratsioonini) pidevalt muutuda. LAHUSTUVUS lahustunud ainele ja lahustile iseloomulik suurus, mis näitab (püsival temperatuuril) lahustunud aine maksimaalset massi 100g või 1kg lahusti kohta. Mitteelektrolüüdid Elektrolüüdid ained, mille lahused sisaldavad molekulaarsed ained, mis ioone. lahustumisel ei moodusta ioone. Tugevad elektrolüüdid Nõrgad elektrolüüdid - elektrolüüdid, mis on polaarsed ühendid, mis
Kõik kommentaarid