Vesinik (0)

1 Hindamata

VESINIK
Leidumine looduses
 Vesinik on kõig
õige sagedasem element
t terves
universumis, moodustades 75% universumi
kogumassist.
t.
 Maa
aa massist mo
moodustab umb
mbes 0,12%.
 Maal
aal on vesinik oma loomulikul, puhtal
ta
l kujul
haruldane , kuna on põhiliselt ühinen
enud
mõne teise
ise ainega, näiteks hapnikuga,
a,
moodustades  vee molekule.
 Esineb looduses
ses enamuselt vee koostises.
 Leidub nii ehed
edalt kui ka ühendites:
Ehedalt: päikeses, atmosfääri ülemistes
kihtides
Ühendites: vesi, taim-ja loomorganismid,
looduslikud kütu
tused.
Füüsikalised omadused
 Värvitu, lõhnatu mi
mittemetalliline gaasiline
aine.
 Koosn
osneb 1
1 prootonist ja elektronist.
 2 stab
tabiilset isotoopi
 Isotoopidel kuni 2 neutronit.
t.
 Aatommass:  1.00794
1.00794
 Tihedus :  0.08988 g/dm3
 Sulamistemperatuur :  -259.14
.14 °C
 Keemistemperatuur :  -252.87 °C
Keemilised omadused
 Tähis H
 Paikneb keemili
l ste
iste elementide tabelis IA
rühmas ja 1. perioodis .
 Aatomnumber on 1.
 Elektronegatiivsus on
on 2,1.
 Toi
T mib põhiliselt keemilistes
reaktsioonides redutseeriana.
 Tähtis vee ja hapete
ete koostisosa .
Midagi põnevat
 Vesiniku nimetus ( Hydrogen )
tuleneb Kr
Kree
e k
eka keelest ja
tähendab vee tekitajat.
 Vesinik avastati esimest
korda 1766 aastal Ingli
l se
ise
füüsiku ja
ja keemiku Henry
Cavendishi poolt.
 Vesinik on tähtede põhiline
koostisosa.
 Kui vesinikule mõjub rõhk,
mis on 500 000 korda
tugevam kui maa
maa atmosfääri
oma, muutub vesin
sinik tahkeks
ja om
oman
andab
ab metallilised
omadused.

Midagi põnevat
 Vesinikuga kaasneb
eb suur tule- ja
plahvatusoht .
 Reaktsioon hapnik
ikuga erald
ldab
soojust, mistõttu ves
esinik õhus või
hapnikus põleb ja ta seg
egud
hapnikuga või õhuga süütamis
isel
plahvatavad
 Vesinikku kasutati osade
e
aerostaatide õhku tõstmiseks. See
lõppes 6. mail
il 1937, mil saksa
zeppeli
l n
in, Hindenburg , hävines kui
õhula
laev
eva sees vesin
iniku ja
ja õhu
segunemisel tekkin
inud paukgaas
plahvatas . Õnnetuses hukkus 36
inimest.
Midagi põnevat
 Vesinikust saab valmistada ühinemisreakstioonil
põhinevaid vesinikpomme. Tänapäeva 11oo kg
vesinikpommi plahvatuslik jõud on võrreldav 1,2
miljoni tonni dünamiidiga. Vesinikpommi
lõhkamiseks on vaja lõhustumisreaktsioonil
põhinevat tuumaseadeldist, et alustada
tuumareaktsiooni vesinike aatomite vahel.
 Tu
T umapomme peetakse massihävitusrelvadeks.
 Vesinik-tuumareaktsioone kasutavad kütusena
ka tähed.
Kasutusalad
 kütuseelementides elektri ja
soojuse tootmisel
  raketikütusena
 metanooli ja mootorikütuste
tootmisel
 metallide keevitamisel
  keemiatööstuses ammoniaagi
sünteesil, soolhappe tootmisel,
taimsete õlide ja vedelate
rasvade hüdrogeenimisel
tahketeks jne.
 Tänapäeval kasutatakse
keskkonnasõbralike kütustena
autos ka vesinikkütuseid.
Kasutatud materjal
 http
ttp://igentry.b
y log
ogspot.com/2008/06/intere
sting -fac
a ts-
cts-about-hydrogen.html
 http
ttp://en.wikip
ipedia.org/wiki/Hydrogen
 http
ttp://en.wikip
ipedia.org/wiki/Nuclear
lear_wea
pon#Fusion_weapons
 http
ttp://et.wikipedia.org/wiki/Vesi
 http
ttp://en.wikip
ipedia.org/wiki/Fuel_cell
 Keemia õpik „Üldine ja anorgaaniline
keemia“
Tänan kuulamast!

Document Outline

Slide 1
Leidumine looduses
Füüsikalised omadused
Keemilised omadused
Midagi põnevat
Midagi põnevat
Midagi põnevat
Slide 8
Kasutusalad
Kasutatud materjal
Tänan kuulamast!

.PPTX Laadi alla originaalfail 11 lk · .pptx · 15 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maukson Õppematerjali autor

Esitlusest saab teada kõik, mis on seotud vesinikuga. Väga põhjalik ja stiilse kujundusega esitlus.

vesinik hydrogen nuclear fusion

Sarnased õppematerjalid

doc

Vesinik

Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis on normaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas. Mõne keemilise reaktsiooni ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. Aatomi suurust iseloomustavad näitajad Vesiniku aatommass on 1,00794 aatommassiühikut. Arvutuslik aatomiraadius on 25 (53) pm. Kovalentne raadius on 120 pm. Koht perioodilisussüsteemis Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt

Keemia

odt

Hapnik ja Vesinik

................................................................................5 1.2 Hapnikusisaldus...............................................................................5 1.3 Hapnikuringe...................................................................................6 1.4 Hapniku Toksilisus..........................................................................6 1.5 Lahustunud Hapnik..........................................................................6 2.0 Mis On Vesinik?.....................................................................................7 2.1 Vesiniku Aatomi Suurust Iseloomustavad Näitajad...........................7 2.2 Koht Perioodilisussüsteemis..............................................................8 2.3 Esinemine Looduses..........................................................................8 2.4 Molekulaarne Vesinik........................................................................10 2

Keemia