Happed ja alused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone

Keemia

17

pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone

Keemia

8

docx

Keemia ja selle seletused

FeSO4 (raud(II)sulfaat) PO4 3- -fosfaat H3PO4 (fosforhape) metall-PO4 näit. K3PO4 (kaaliumfosfaat) CO3 2- -karbonaat H2CO3 (süsihape) metall-CO3 näit. Na2CO3 (naatriumkarbonaat) SiO3 2- -silikaat H2SiO3 (ränihape) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat) NO3 - -nitraat HNO3 (lämmastikhape) metall-NO3 näit. KNO3 (kaaliumnitraat) NO2 - -nitrit HNO2 (lämmastikushape) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit) REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS → SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID → SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O + SOOL → UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑ + METALL → SOOL + VESINIK 2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑ Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O + SOOL → UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl

Keemia

29

rtf

Konspekt

SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi:  a) üheprootonilised happed ­ HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed ­ H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped ­ HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed ­ HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed ­ H2SO4, HNO3, HCl

Keemia

11

doc

Metallid

kristalliks Kovalentne side ­ ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side Lagunemisreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks Lahus ­ ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest Lahuse pH ­ väljendab vesinikioonide (H+) sisaldust lahuses Lahustuvus ­ suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril Leelis - vees lahustuv tugev alus Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest Liitaine ­ e. keemiline ühend on aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest Molekul ­ aine väikseim osake, koosneb aatomitest Molekulmass ­ molekuli mass aatommassiühikutes Neutraalne keskkond ­ sisaldab võrdselt vesinikioone (H+ ja hüdroksiidioone (OH-) pH=7 Neutralisatsioonireaktsioon ­ happe ja aluse vaheline reaktsioon, moodustub sool ja vesi

Keemia

17

pdf

Kokkuvõte keemiast

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon

rekursiooni- ja keerukusteooria

3

doc

Kordamisküsimused keemia 10.klass

Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2

Keemia

16

odt

Keemia 10. klassi material

·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised: aluselised (IA, IIA, Ca, Sr, Ba, Fe) reageerivad veega. Aluseline oksiid+vesi=alus CaO+H2O=Ca(OH)2 Ühinemisreaktsioon Nõrgalt aluselised: aluselised (enamik ülejäänud metalliga algavaid oksiide) lagunevad kuumutamisel alus alus=t·metallioksiid+vesi nt. 2Fe(OH)3=Fe2O3+3H2O Lagunemisreaktsioon ·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape)

Keemia

Kommentaarid (0)