Vesinikupomm (2)

5 VÄGA HEA

Vesinikupomm
Vesinikupomm, ehk termotuumapomm on suurima ja tugevaima löögijõuga pomm , mille on inimene kokku pannud .Tänapäeval on vesinikupommi katsetused keelatud. Siiski on neid varem mitmel pool tehtud.
Novaja Zemlja elanikkonna enamiku moodustavad sõjaväelased: saartel on Venemaa tuumapolügoon. Suur osa saartest on radioaktiivselt saastatud : alates 1950ndatest lõhati seal Nõukogude tuumapomme ja 1961 maailma suurim vesinikupomm. Pärast tuumakatsetuste keelustamist atmosfääris lõhati pomme maa- alustes šahtides ja atmosfäärist väljas, kosmoses.
Marshalli saarte hulka kuuluval Enewetaki saarel paiknes USA sõjaväebaas ja seal viidi läbi tuumapommi katsetusi. 1948–1958 toimus atollil 42 tuumapommi katsetust. Seal toimus 1953. aastal ka esimene vesinikupommi katsetus, mille tagajärjel hävis Elugelabi saar.
1970ndatel hakkasid inimesed Enewetakile naasma. 1977 hakati saari radioaktiivsetest jäätmetest puhastama ja 1980. aastal kuulutati Enewetak elamiseks ohutuks. 1999. aastal elas Enewetakil 820 inimest. 2000. aastal maksti saareelanikele 340 miljonit dollarit kompensatsiooniks.
Vesinik on üks enamlevinud elemente maailmas. Järelikult puutume me sellega kokku iga päev. Näiteks vee üks koostisosa on vesinik ja vett me joome iga päev. Maavarad sisaldavad vesinikku. Nafta sisaldab vesinikku 11-14%.
Aatomipommi põhiline koostisosa on uraan . Kui uraani aatomituum jaguneb kaheks, siis vabaneb tohutu hulk energiat (tuuma suuruse kohta). Ja see emiteerib neutroneid, mis lähevad naabertuumadesse neid poolitama vabastades rohkem energiat, mida seetõttu nimetatakse "ahelreaktsiooniks". (Kui aatomituum laguneb, siis konverteeritakse aine energiaks vastavalt Einsteini võrrandile E = m c2.
On kaks uraani isotoopi: haruldane U-235, mida kasutatakse pommides, ja rohkem levinud, raskem, kuid kasutum U-238. Looduslik uraan sisaldab vähem kui 1% U-235-st ning selleks, et saada kasutuskõlbulikku pommi, peab seda rikastama kuni 90% U-235-ni ja vaid 10% U-238-ni. Pommides võib U-235 asemel kasutada ka plutoonium -239-t. 5 kg U-235 (või pisut vähem plutooniumi) on kõik, mida vaja aatompommi jaoks.
Vesinikupommi südameks on vesiniku ühinemisprotsess. Mitu aatomipommi pannakse lõhkema selliselt , et tekitada eriti kõrge temperatuur (100 miljonit kraadi Celsiust), mis on vajalik liitiumdeutriidi (LiD) muutmiseks heeliumiks . Kui liitiumi tuumad põrkuvad vastu deuteeriumi tuumi, tekitatakse kaks heeliumi tuuma (ja kui see juhtum piisavalt paljude deuteeriumi tuumade jaoks üheaegselt), siis on tulemuseks hiiglasuur energiahulk, vesinikupommi energia.
Kui detonaator plahvatab, siis kõigi nelja aatomipommi 8 poolkeratäit lõhustuvat ainet lendab teineteise vastu ning tekitab 4 kriitilist massi ja 4 plahvatust. See tõstab liitiumdeutriidi temperatuuri küllalt kiiresti 100 miljoni Celsiuseni (mõned miljardikud sekundit) nii et liitium ei jõua enne laiali lennata kui on juba toimunud ühinemisprotsess. Tulemuseks on vähemalt 1000 korda võimsam plahvatus kui pomm, mis Hiroshimas plahvatas (20 miljonit tonni TNT-d 20 tuhande tonni TNT vastu).

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 135 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

135 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ullike Õppematerjali autor

Referaat vesinikupommist Füüsikas.

aatompomm vesinikupomm tuumapomm pomm hiroshima nakasaki novaja zemlja

Sarnased õppematerjalid

doc

Füüsika 12kl astronoomia

Tuumade liitumine ehk süntees kahe kerge tuuma kokkupõrge ja ühinemine, mille tulemusena tekib raskem, stabiilsem tuum, seejuures vabaneb suur hulk energiat. Tuumade ühinemiseks on vajalik kõrge temperatuur (10 000 000 C) ja ülikõrge rõhk. Seetõttu nimetatakse neid reaktsioone ka termotuumareaktsioonideks. Toimub Päikese ja teiste tähtede tuumades. Näide: H H He 1n energia 0 42 3 1 2 1 +++ 2H 1 - deuteerium (vesiniku isotoop) ehk raske vesinik 3H 1 - triitium (vesiniku isotoop) ehk üliraske vesinik Et deuteeriumi leidub looduses piisavalt, on see suurepärane alternatiiv eeskätt fossiilkütustele ja ka tuumajaamade uraanikütusele. Näiteks leidub ühes liitris vees 33 mg deuteeriumi. Triitiumi on looduses vähem, seda on otstarbekas toota liitiumist viimase tuumade pommitamisel neutronitega. Liitiumi on Maal piisavalt: umbes 20 mg kilogrammi kohta maakoores ja sada korda vähem ookeanivees.

Füüsika