10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
135 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ullike
Õppematerjali autor
Vesinik Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav , sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Seega tema oksüdatsiooniaste võib olla -I, 0 või +I. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni. Vesiniku vaba ioon on aga prooton, mis on väga erinev leel
VESINIK Grete Ojandu TT1 Olustvere TMK 2009a. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1[1]. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element[2]. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[3]. Elektronkonfiguratsioon on 1s1[4]. Vesinik on tüüpiline mittemetall[5]. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne ves
ning tegid ka vastavad arvutused, kuid siis selgus, et Inglismaal ei ole projekti lõpetamiseks piisavalt vahendeid. Seepärast otsustati jätkata tööd USA-s. Ameerika Ühendriikidesse koondusid maailma juhtivad tuumafüüsikud ning käivitus projekt Manhattan, mille kogumaksumus oli 1,4 miljardit dollarit. Projekti juhtis J. Robert Oppenheimer. 17. juulil 1945. aastal katsetatigi New Mexico osariigis Alamagordo kõrbes uut pommi. Pomm lõhkes ning USA'st sai hirmsa relva omanik. Võidurelvastumine · Pärast Teist maailmasõda algas USA ja NSVL-i võidurelvastumine. Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. Asi kulges traditsioonilist teed pidi pommi tööpõhimõtted "said" venelased sealt, kus need olid loodud: Manhattani projektis töötanud Saksa füüsik Klaus Fuchs oli too teadlane, kelle kaudu ameeriklaste teave jõudis venelaste kätte
arvutused, kuid siis selgus, et Inglismaal ei ole projekti lõpetamiseks piisavalt vahendeid. Seepärast otsustati jätkata tööd USA-s. Ameerika Ühendriikidesse koondusid maailma juhtivad tuumafüüsikud ning käivitus projekt Manhattan, mille kogumaksumus oli 1,4 miljardit dollarit. Projekti juhtis J. Robert Oppenheimer. 17. juulil 1945. aastal katsetatigi New Mexico osariigis Alamagordo kõrbes uut pommi. Pomm lõhkes ning USA'st sai hirmsa relva omanik. Võidurelvastumine Pärast Teist maailmasõda algas USA ja NSVL-i võidurelvastumine. Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. Asi kulges traditsioonilist teed pidi pommi tööpõhimõtted "said" venelased sealt, kus need olid loodud: Manhattani projektis töötanud Saksa füüsik Klaus Fuchs oli too teadlane, kelle kaudu ameeriklaste teave jõudis venelaste kätte
rühma radioaktiivse metallina. Uraani leidub looduses vähe- kivimites ning merevees. Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed. Plutooniumi looduses piisavalt ei leidu, ning seda toodetakse tuumaelektrijaamades uraani isotoopide lõhustumisel. (Tuumapomm, 2014) 1.1 Termotuumapomm Termotuumapommi ehk vesinikupommi puhul on tegu kõige võimsama relvaga mida inimkond on kunagu ehitanud (Maran, 2017). Vesinikupomm on tavalise aatomipommiga sarnane. Aatomipommi ja vesinikupommi vahe seisneb selles, et aatomipommis toimub raskete tuumade lagunemine, siis vesinikupommis toimub lisaks ka kergete tuumade ühinemine. Kerged tuumad nagu LiD ja vesinik ühinevad. Rasked tuumad nagu U238 lagunevad. Tuumade ühinemisel ja lagunemisel saadud energiat kasutatakse termotuumareaktsiooni süütamiseks. Vesinikupomme hakati valmistama sellepärast, et
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
2. aine hulgast (mida rohkem on või mida suurem tükk ainet on, seda suurem on tõenäosus, et neutron tabab teise uraani tüki tuuma). Tuumapomm Joonis: · Otstes on tavaline lõhkeaine, mille paneme plahvatama, selle tulemusel lüüakse uraani poolkerad kokku (moodustub ilus kera, algab ahelreaktsioon). Uraani on nendes kahes poolkeras kriitilisest massist vähem. · Kuna arvati, et selline pomm pole piisavalt võimas, tehti uus mudel (tordi tüki taolised lõigud). Joonis: · iga tüki mass on samuti väiksem kriitilisest massist. Kui kõik tükikesed kokku lähevad, toimub suur plahvatus. Kuid sellise pommi miinuseks on suur (materjali) kadu, sest pomm läheb enne katki, kui kõik tükikesed jõuaks reageerida. · Tuumapommi kahjustavad toimed: a) kiirgus (soojusest valguseni) b) tugev lööklaine (pommi ümber
mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni.Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. · Vesinikupomm koosneb aatomipommist, mida kasutatakse termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku kõrge temperatuuri loomiseks, ja paagist, kus on segatud vesinik-2 ja liitium. Liitium muutub kõrge temperatuuri toimel vesinik-3-ks, mis siis vesinik-2-ga reageerides vabastab massiühiku kohta hiiglasuure koguse neutroneid ja soojust. Toimub vesinikpommi plahvatus.Vesinikpommis tekib termotuumareaktsioon. 9. Kui tuumareaktsioonis lagunevad suure järjenumbriga elementide tuumad, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid