Mittemetallid (0)

Vesinik - H2
Isotoobid : prootium 1p,1e
deuteerium 1p,1n,1e
triitium 1p,2n,1e

• Lõhnatu , maitsetu , värvusetu gaas
  
• kõige kergem gaas
  
• vees väga vähe lahustuv
  
• madal kt
  
• redutseerija , o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1
  
• molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv
  
• puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc
  
• segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik!
  
• Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2
  
  b) laboris: Metall + hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 ( reageeriv metall peab reageerima happega!)
  
• kasutatakse raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts . oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel.
  

Halogeenid - F2, Cl2, Br2, I2

• gaasid
  
• o.a. enamasti -1
  
• sublimeeruvad ehk muutuvad tahkest ainest kohe gaasiks (jood)
  
• madala kt-ga
  
• lihtainena tugevalt mürgised !
  
• Cl ja Br – vee puhastamine
  
• I – haavade ümbruse desinfitseerimine
  

KONTROLLTÖÖ KORDAMISÜLESANDED nr 6.
TEEMA: Mittemetallid
1. Võrdle metallide ja mittemetallide füüsikalisi omadusi.
Metallid:

• tihedus erineb, on kergeid ja raskeid
  
• iseloomulik läige
  
• hallikas värv (v.a Au,Cu)
  
• enamik plastsed, Sn,Mn haprad
  
• elektri-ja soojusjuhtivus
  
• st. väga erinev
  

Mittemetallid:

• halb soojus - ja elektrijuhtivus
  
• rabedad
  
• erinev värvus
  
• st. väga erinev
  

2. Milliseid oksüdatsiooniastmeid omavad:
IVA mittemetallid – -IV, IV, II (-4, +2, +4) CH4, CO2,CO
VA mittemetallid – -III, III, V (-3, +3, +5) NH3, HNO2, HNO3
VIA mittemetallid – -II, IV, VI (-2, +4,+6) H2O, H2SO3, H2SO4
VIIA mittemetallid – V, -I (-1, +5, +7) CaCl2 , ( ), HClO
VIIIA gaasid – VI (+6)
Selgita mõned elemendi konkreetse näitega ja elektronvalemi ja ruutskeemi näitega.
3. Vesinik. Kasutusalad, omadused. Mis on isotoop ? Nimeta vesiniku isotoobid ja võrdle neid.
Vesinik - H2
Isotoobid on erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid , mis erinevad aatomituumas olevate neutronite arvu poolest.
Isotoobid: prootium 1p,1e ( aatommass u 1amü = 1 prootoni massiga)
deuteerium 1p,1n,1e (aatommass u 2)
triitium 1p,2n,1e (radioaktiivne, looduses vähe, aatommass u 3)
Omadused:

• Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas
  
• kõige kergem gaas
  
• vees väga vähe lahustuv
  
• madal kt
  
• redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1
  
• molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv
  
• puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc
  
• segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik!
  

Vesiniku saamine: a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2
b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!)
Kasutusalad: raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel.
4. Hapnik ja väävel . Kasutusalad. Omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad
ja nende omadused? Nimeta väävli ja hapniku allotroope (võrdle neid).
O2

• maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas ( toatemp .-l)
  
• kt. -183oc
  

Kasutusalad:

• õhu koostises
  
• soodustab põlemist
  
• vajalik hingamiseks
  

Allotroobid :

• O ehk monohapnik (ebapüsiv, tugevam oksüd. kui O2)
  

• O2 ehk dihapnik ehk tavaline hapnik
  
• O3 ehk trihapnik ehk osoon ( terav lõhn, sinine, mürgine gaas,ebapüsiv, atmosf. üle. kihtides)
  

S

• kollane kristalne aine
  
• tavatingim. S8
  
• madal st.
  
• Kergesti peenestatav
  

Kasutusalad:

• H2SO4 autoakudes, ainete kuivatamine
  
• H2S – roiskumine +mädanemine
  
• Na2S2O3 – fotograafia
  
• SO2 – keldrite, ladude desinfits., pleegitamisvahend
  

Allotroobid:

• S8 - rombiline väävel (rombikujulised kristallid , S8 molek.)
  
• Sn - plastiline väävel (mustjaspruun plastiliinisarnane aine, seismisel rombiliseks, pikad siksakahelad)
  
• monokliinne väävel (S8 molekulidest, nõeljad kristallid)
  

5. Lämmastik ja fosfor . Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite
kasutusalad ja nende omadused? Nimeta lämmastiku ja fosfori allotroope (võrdle neid).
N

• aatomite vahel kolmikside -> kõige püsivam lihtaine
  
• maitseta, lõhnata, värvusetu gaas
  
• vees vähe lahustuv
  
• õhust kergem
  

Kasutusalad:

• NH3 – elektripirnides, lahj. nuuskpiiritus (mürgine,värvusetu, terava lõhnaga, kahjustab silmi)
  
• vedel N – ainete jahutamine väga madala temp.-ni
  
• NO, lämmastikoksiid – automootoris
  
• NaHCO3, NH4HCO3 , (NH4)2CO3 – kergitusaine taignale
  
• NH4NO3, KNO3 – lämmastikväetised
  
• HNO3 – lämmastikhape
  
• N2O, nitro , naerugaas - narkoosiks
  

Allotroobid puuduvad!
P
Allotroobid:

• P4 valge fosfor – valge tahke aine, võib iseenesest süttida, ei kustu veega, mürgine, pimedas helendab
  
• Pn punane fosfor – punane tahke aine, ei ole mürgine, ei helenda, keemiliselt väheaktiivne, tikutopsi süüteriba põhikoostisaine
  

Kasutusalad:

• P4O10 – happeliste gaaside kuivatamine
  
• H3PO4 – Coca - Cola 's
  
• Ca3(PO4)2, CaHPO4 , Ca(H2PO4)2 – superfosfaatväetised
  
• apatiit – fosformineraalis
  
• 
  

6. Süsinik ja räni. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad
ja nende omadused? Nimeta süsiniku allotroope (võrdle neid).
C
Allotroobid:
Kasutusalad:
Si
Allotroobid:
Kasutusalad:
7. Mis on allotroopia ?
Allotroopia on nähtus, kus mingi element esineb looduses mitme erineva lihtainena. Need esinemisvormid on allotroobid. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest vaid aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest.
8. Reaktsioonivõrrandite jada ülesanne.
Näiteks:
a) C -> CO -> CO2 -> H2CO3 -> Na2CO3 -> CaCO3 -> CO2
b) S -> SO2 -> SO3 -> H2SO4 -> Li2SO4 -> BaSO4
9. Miks nimetatakse VIIIA rühma elemente väärisgaasideks?
KONTROLLTÖÖ KORDAMISÜLESANDED nr 6.
TEEMA: Mittemetallid
1. Võrdle metallide ja mittemetallide füüsikalisi omadusi.

• Metallidel on iseloomulik läige, mida mittemetallidel pole
  
• Metallid on tugevad ja enamasti tahked , mittemetalle on nii tahkeid , vedelaid kui ka gaasilisi. Mm-d on ka rabedad
  
• metallid juhivad enamasti hästi soojust ja elektrit, mittemetallid mitte
  
• mittemetallidel puuduvad magnetilised omadused, nagu on osadel metallidel
  
• metallid on enamasti halli tooni, mm-d igat värvi
  

2. Milliseid oksüdatsiooniastmeid omavad:
IVA mittemetallid –
VA mittemetallid –
VIA mittemetallid –
VIIA mittemetallid –
VIIIA mittemetallid –
Selgita mõned elemendi konkreetse näitega ja elektronvalemi ja ruutskeemi näitega.
3. Vesinik. Kasutusalad, omadused. Mis on isotoop ? Nimeta vesiniku isotoobid ja võrdle neid.
Kasutusalad: ilmaõhupallides, I maailmasõja ajal zeppelinides, auto kütteelementides
Omadused: läbipaistev, õhust kergem, lõhnatu, maitsetu gaas toatemp.-l
Isotoop on keemilise elemendi teisend, isotoobid erinevad üksteisest neutronide arvu poolest.
Vesiniku isotoobid on prootium, deuteerium ja triitium. Prootium on neist kõige kergem ning tema mass on võrdne selles asuva prootoni massiga. Deuteerium on sellest natuke raskem. Triitium ehk üliraske vesinik on neist kolmest kõige raskem ning see on radioaktiivne.
4. Hapnik ja väävel. Kasutusalad. Omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad
ja nende omadused? Nimeta väävli ja hapniku allotroope (võrdle neid).
Hapnikku sisaldub õhus ning seda kasutatakse meditsiinis, keemiatööstuses jne. Väävlit kasutatakse väetistes, Coca-Cola's, autoakudes.
Hapnik on tavatingimustel läbipaistev, maitsetu, lõhnatu, õhust kergem gaas. Väävel on tavatingimustel kollane kristalne pulber või kivim .
Väävel – rombiline, monokliinne ja plastiline väävel
Hapnik – monohapnik, dihapnik, osoon
5. Lämmastik ja fosfor. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite
kasutusalad ja nende omadused? Nimeta lämmastiku ja fosfori allotroope (võrdle neid).
6. Süsinik ja räni. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad
ja nende omadused? Nimeta süsiniku allotroope (võrdle neid).
7. Mis on allotroopia?
8. Reaktsioonivõrrandite jada ülesanne.
Näiteks:
a) C -> CO -> CO2 -> H2CO3 -> Na2CO3 -> CaCO3 -> CO2
b) S -> SO2 -> SO3 -> H2SO4 -> Li2SO4 -> BaSO4
9. Miks nimetatakse VIIIA rühma elemente väärisgaasideks?