Vesinik mõiste | Sõnu seletav sõnastik

2

Vesinikhalogeniidid on HF , HCl , HBr , HI. Füüsikalised omadused: Nad on terava lõhnaga mürgised gaasid , lahustuvad hästi vees , andes vesinikhalogeniidhappeid.

Halogeenid

0

Vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli

Vesinik

0

Vesiniksidemed on ainulaadsed, sest nad saavad tekkida ainult vesiniku aatomi olemasolu korral, teiste ainete aatomid vesinikku vesiniksidemetes asendada ei saa. Sideme moodustumisse panustavad elektrostaatilised vastastikmõjud (hape/alus), polarisatsiooniefektid (pehme/jäik), van der Waalsi jõud (dispersioon/tõukumine: molekulidevahelised elektronkorrelatsioonid) ja kovalentsus (laenguülekanne). Kõige levinum ja võib-olla ka lihtsaim vesiniksideme näide on vee molekulide vaheline side.

Keemia eksami vastused

0

Vesiniksidemed – polaarne interaktsioon, kus elektropositiivne H on jagatud kahe elektronegatiivse aatomi vahel (0,30nm) Ioonsidemed – elektrostaatilised interaktsioon erilaenguliste aatomite vahel (0,25nm) Van der Waals interaktsioonid – kahe kõrvutipaikneva aatomi elektronpilve fluktuatsioonidest tulenev jõud (0,35nm) Hüdrofoobne interaktsioon – kahe hüdrofoobse kõrvalahela vahel Disulfiidsidemed – kovalentsed sidemed Cys vahel

Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused

0

Vesinikperoksiid 36 - 38% “for trace metal analsis”, Baker; 3. Cu ja Zn standardlahus 1000mg/l- (Cu,Zn Atomic Spectroscopy Standard Solution); 4. sertifitseeritud referents materjalid- Quality Control Standard QCS-26-High Purity Standards; 5. Lahuste valmistamisel kasutasin ioonvaba vett; 6. Kasutatavad gaasid – atsetüleen ja argoon firma AGA; 7. pesulahusena kasutasin 2,5% Decon 90 lahust; 8. pesuhappeks kasutasin 1 mol/L lämmastikhapet;

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

0

Vesinikupomm ehk termotuumapomm koosneb aatomipommist, mida kasutatakse termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku kõrge temperatuuri loomiseks, ja paagist, kus on segatud vesinik (H2) ja liitium (Li). Liitium muutub kõrge temperatuuri toimel vesinikuks (H3). Vesinikud hakkavad kõrge temperatuuri pärast kiiresti liikuma, ületades prootonite vahelist tõukejõu, ning põrkuvad ja moodustavad heeliumituuma.

Plahvatused kodustes tingimustes

0

Vesiniku välja - tekivad alkoholaadid (alkoksiidid) 2CH3OH + 2Na == 2CH3ONa + H2 naatriummetanolaat ( naatriummetoksiid) alkoksiidid on alkoholilahustes tugevad alused (nagu hüdroksiidid vees, aga vesilahuses alkoksiidid lagunevad alkoholiks ja hüdroksiidiks) Alkoksiidide abil on mugav sünteesida eetreid δ+ δ- δ+ δ- δ+ CH3 O Na + Br - CH2 - CH3 à CH3-O- CH2 - CH3 + NaBr etüülmetüüleeter

11.klassi Orgaanika konspekt

1

Vesinikauto sisepõlemismootor on väga sarnane oma ehituselt iga teise sisepõlemismootoriga, kus on silindrid, millesse kütus ehk vesinik lastakse, süüdatakse ja selle tulemusel hakkab silindris kolb liikuma.

Vesinikauto

0

Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida. Üheks võimaluseks on gaas suure rõhu all kokku suruda, ent see teeb tankimisseadmete valmistamise äärmiselt keerukaks kuivõrd vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas.

Vesinikuauto

0

Vesinik — HYDROGENIUM—H. 1s 1.Leidumine. Vesinikku leidub looduses peamiselt ühendite koostises (vesi, orgaanilised ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist.

MITTEMETALLID

0

Vesinik - auto-paastab-nafta-soltuvusest/ (23.03.2012) 4. Hübriidauto http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCbriidauto 23.03.2012 5. Elektriauto http://et.wikipedia.org/wiki/Elektriauto 25.03.2012 6. Elektriauto http://www.zev.ee/index.php?id=10&id_lang=1 25.03.2012 7. Elektriauto http://www.elmo.ee/et/Elektriauto 26.03.2012 8. Levin, M. 1962. Vesirattast automootorini.

ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS

0

Vesinikul on kolm isotoopi: tavaline vesinik ehk prootium(0 neutronit), raske vesinik ehk deuteerium(1 neutron), üliraske vesinik ehk triitium(radioaktiivne, 2 neutronit). Vesinik lihtainena on lõhnata, maitseta, värvuseta ning kõige kergem gaas, vees väga vähe lahustuv ning ta keemistemperatuur on -253oC. Vesinik toimib keemilistes reaktsioonides redutseerijana.

Anorgaanilised ained

0

Vesinik on hea soojusjuht, difundeerub kergesti pisemateski avades (läbi plastmassi,kautšuki, portselani; kõrgemal t°-l ka läbi klaasi ja terase muutes viimase hapraks -vesinikkorrosioon). Lahustub halvasti vees, kuid hästi mõnedes metallides – näit.pallaadiumis. Vesiniku leidumine looduses Seotud olekus on vesinik Maa peal väga levinud.

Vesinik

0

Vesinik - H Heelium- He Liitium- Li Berüllium- Be Boor- B Süsinik- C Lämmastik- N Hapnik- O Fluor- F Neoon- Ne Naatrium- Na Magneesium- Mg Alumiinium- Al Räni- Si Fosfor- P Väävel- S Kloor- Cl Argoon- Ar Kaalium- K Kaltsium- Ca Raud- Fe Vask- Cu Tina- Sn Tsink- Zn Seleen- Se Hõbe- Ag Jood- I Kuld- Au Elavhõbe- Hg Uraan- U

Keemia Eksami konspekt 8 klass.

0

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust. pH arvutatakse valemist pH= -logCH C= lahuse vesnikioonide konsentratsioon (mol/l). pH+pOH=14 pOH=-logCOH Neutraalne lahuses pH=7; Happelises keskkonnas pH<7; Aluselises keskkonnas pH>7.

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

0

Vesinik on inimorganismi (10% keha massist) ja orgaaniliste ühendite koostiselement. Vesinikioonide kontsentratsioon määrab organism kudede ja bioloogiliste vedelike pH. Näiteks on maomahl ja higi happelised, sapinõre ja sülg on peaaegu neutraalsed, pisarad, veri ja soolenõred on nõrgalt aluselised.

Vesinik

0

Vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest n Anoodil anioon oksüdeerub: välja vesiniku 2Cl- - 2e- ® Cl2 Mg + H2SO4 ® MgSO4 + H2 n Katoodil katioon redutseerub: Pingereas eespool asuv metall tõrjub soolalahusest välja temast pingereas Na+ + e- ® Na |*2 tagapool olevametalli.

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

0

Vesinikbromiid hbr on värvusetu, terava lõhnaga, õhus suitsev gaas (moodustab õhuniiskusega udutaolise happeaerosooli). HBr saadakse peamiselt: • Br₂ aurude ja H₂ reaktsioonil 500- 550 ° C juures (katalüsaator- platineeritud asbest) • kõrvalproduktina orgaaniliste broomiühendite sünteesil

Broom

0

Vesinikperoksiid on põletikuvastane ning kiirendab ainevahetust ja hapniku tarbimist nahakudedes, Virgiinia nõiapähkel toniseerib ja rahustab, kamper toimib antiseptiliselt ja valuvaigistavalt, mentool stimuleerib kudede hingamist ning värskendab ja toniseerib nahka, tekitades külmatunde.

Mehhaanilise puhastuse asendusvõimalused

1

Vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga.

Keemia eksami vastused

0

Vesinik on atomaarne tekkimise hetkel! Kui see sama reaktsioon toimuks eraldi, st atomaarne vesinik ei reageeriks koheselt nitrobenseeniga, siis tekiks meie mõistes tavaline H2. Aniliini kasutamine: riide- ja toiduvärvide valmistamiseks, ravimite valmistamiseks.

Keemia konspekt

0

Vesiniksidemed – HF; H2O; NH3 jt. Sideme tekkemehhanism - vesiniku aatomi ainus elektron tõmmatakse elektronegatiivsema elemendi aatomi poole – viimasele moodustub negatiivne osalaeng – vesinikule positiivne ning nende vaheline tõmbejõud on sideme moodustajaks.

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol−1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga divesinik ehk molekulaarne vesinik H2, mis onnormaaltingimustel värvitu ja lõhnatu gaas.

Hapnik ja Vesinik

0

Vesinik - soojuskindlus ulatub orienteeruvalt 400C-ni, kuid omab segunedes õhu või hapnikuga plahvatuse ohu, tekib paukgaas, selline olukord võib tekkida lülititest tekkiva sädemete korral, seetõttu vesinikku kasutatakse hermeetilises süsteemis.

Materjaliõpetuse konspekt

1

Vesiniksool - sool, mille happeaniooni kuulub ka vesinik

Keemia eksamimaterjal

1

Vesiniksoolade nimetatakse happeaniooni ette sõna vesinik.

AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE

0

Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peetakse Antonie Lavoisier kelle olulisemad avastused on seotud põlemisreaktsiooniga ehk kus põlemine on ühinemine hapnikuga.

EMÜ keemia eksami kordamsiküsimused

0

Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida. Vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas.

Vesinikuauto

0

Vesinik on nii kerge gaas, et Maa külgetõmbejõud ei hoia tema molekule kinni ja seetõttu hajubki õhku sattunud gaasiline vesinik aegamisi maailmaruumi, olles kosmoses levinuim aine ja moodustades põhiosa Päikesest ja teistest tähtedest.

Vesinik ja Vesi

0

Vesinik on värvuseta, maitseta ja lõhnata kõige kergem gaas, väga madala keemistemp ja sulamistemp. Võrreldes teiste gaasidega on vesiniku molekulil kõige väiksem mass (aatom- ja molekulmass) ning sellest tingitud suurim liikumiskiirus.

Anorgaaniline keemia I

0

Vesinikkütuse hind on bensiini omast odavam, sest bensiinimootor seadistatakse hübriidi puhul kõige optimaalsemale töökoormusele vastavalt, vaatamata sellele, et ta peab kiirendusi ja pidurdusi tegema ning ta pöörded kõiguvad 800-5000 rpm vahel.

Vesiniksõidukid.

0

Vesinikeksponent ehk pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses ja on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH väärtused ulatuvad reeglina 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne.

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

0

Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier "kaasaegse keemia isa"- olulisemad avastused on seotud põlemisreaktsiooniga>põlemine on ühinemine hapnikuga.

Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia

0

Vesinik on tüüpiline mittemetall. Tema keemistemperatuur on -253 Cº. Vesinik esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommasiga element.

Keemia referaat mittemetallidest.

0

Vesiniku elektron on tõmatud negatiivsema laenguga asendamatud toiteained; uuenevad pidevalt; täielikul moodustumine); Karedapinnaline elemendi poole . Vesinik omandab positiivse laengu ja oksüdeerimisel vabaneb 17 kJ/g energiat.

Spikker üldbioloogia tööks

0

Vesinikuallikaks on vaja NADPH2. Energiaallikaks on vaja Saadused on 36ATP molekuli, CO2 ja H2O. Glükoosi laundamise võrrand: jaguneb:*fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotolüüsi ja ATP sünteesi: 18ATP molekuli.

Energia, fotosüntees, glükoosi lagundmamine

0

Vesinikperoksiid e. vesinikülihapend H2O2 Naatrium ja kaaliumdikromaat Na2Cr2O7, K2Cr2O7 Kaaliumpermanganaat KMnO4 Naatriumhüpoklorit NaOCl Naatriumperboraat NaBO2.H2O2.3H2O Kaaliumjodaat KIO3 Naatriumpersulfaat Na2S2O8

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

0

Vesinikkarbonaatpuhver on eriti efektiivne, kuna ainsana organismi puhversüsteemidest on ta nö lahtine – üks tema komponentidest (CO2) vabaneb metabolismi käigus ja elimineeritakse pideval alveolaarventilatsiooni kaudu.

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

0

Vesiniksidemete puhul on tegemist elektronpaari jagamisega vesinikuaatomi ja aktseptoraatomi vahel (iseloomulik kovalentsele sidemele). 2. sarnaselt kovalentsetele sidemetele on vesiniksidemete pikkused fikseeritud suurused.

Biokeemia kardamisküsimuste vastused

0

Vesinikelektrood – Vesinikelektrood on katioonide suhtes pöörduvalt töötav elektrood, selle kandjaks on tavaliselt plaatinaelektrood, mille pind on absorbtsioonivõime tõstmiseks kaetud plaatinamusta kihiga.

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks

0

Vesiniku põlemiskiirus on väga suur, see võimaldaks vesiniku kui põleva kütusega lennata lennukiga näiteks Londonist Sydneysse 61 minutiga,samas puuduvad meil veel tehnoloogiad, kuidas seda energiat rakendada.

Vesinikul töötavad autod

0

Vesinikkarbonaat - , kloriid-, sulfaatioonid ja teised negatiivsed ioonid hüdroksiidioonide vastu. Seega on ioniitide abil võimalik saada täielikult sooladest vabastatud vett ehk demineraliseeritud vett.

II A rühma metallid

0

Vesinik on odav kütus, mida võib toota piiramatult ja suhteliselt väikese energiakuluga  töötab sisepõlemismootorist tunduvalt vaiksemalt  vesinikkütus on bensiinist umbes 100 korda

Vesinikul töötavad autod

0

Vesiniksidemel on suur osa polumeersete ainete tugevdamisel, 6. Ekvivalentne aatomite arv PTK? 12 7. Mis on vakantsid? Vakantsid on tühjad aatomkohad kristallvõres, mis on ideaalses võres hõivatud.

Eksami piletid

0

Vesiniku isotoopidel on erinimetused: prootium (vesinik-1), deuteerium (vesinik-2) ja triitium (vesinik-3). Deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised sümbolid: D ja T; prootiumil erisümbolit pole.

Füüsika 12kl astronoomia

0

Vesinik - ja hüdroksiidioone võrdselt: cH+ = cOH- = 10-7 mol/dm3 Happelist keskkonda (pH<7) põhjustavad vesinikioonid : cH+ > cOH- Mida rohkem on vesinikioone, seda happelisem on lahus.

Elektrolüüdid

0

Vesinik - H • Biomolekulide koostises, vee koostises, vajalik vesinik sidemete moodustmisel Ained kuuluvad kõigi molekulide koostisesse, mõnevõrra vähem on rakkudes P,N ja S

Bioloogia II kursus

0

Vesinikperoksiid 36 - 38% “for trace metal analsis”, Baker; 3. Metallide lähtestandardlahus 1000mg/l- (Atomic Spectroscopy Standard Solution, Fluca); 4. Destilleeritud vesi, milliQ vesi

RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

0

Vesiniksidemed - posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused

Bioloogia mõisted

0

Vesinikside vees - Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikuaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad, O aatomil kaks vaba (sidemetes mitteosalevat) elektronpaari.

Üldkeemia kokkuvõte

0

Vesinikauto on minu jaoks väga huvitav ning ma tahaks väga teada kuidas see töötab täpsemalt ja kuidas on see maailmale kasulikum kui tavaline bensiini või diisli auto.

Vesinikauto

0

Vesiniku aatomil on ainult üks s-orbitaal. Tänu sellele on ta võimeline moodustama täiendava side ühendites, kus ta on seotud endast oluliselt elektronegatiivsema elemendiga.

Meditsiinilise keemia arvestus

0

Vesinik - sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised tahked.

Mittemetallide kokkuvõte

0

Vesinik - e. külmpraod tekkivad reeglina keevisõmbluse kõrval termomõju tsoonis keevitamise lõpetamise järel või 10- 48 tunni möödumisel pärast keevitamist.

Keevitus

0

Vesinikkloriidhape ehk soolhape: HCl lämmastikhape: HNO3 süsihape: H2CO3 väävelhape: H2SO4 väävlishape: H2SO3 fosforhape: H3PO4 ränihape: H4SiO4 divesiniksulfiidhape: H2S

Keemia materjali lühikonspekt

0

Vesinikul on ainult üks (s - ) ning täiendava sideme võib ta moodustada sel juhul, kui vesinik on molekulis seotud endast oluliselt elektronegatiivsema aatomiga.

Keemiline side

0

Vesinikubakterid – looduses palju, kuna vesinikku moodustub looduses nii keemiliste reaktsioonide kui ka mikroobide vahendusel ja vesinik on hea energiarikas substraat.

Mikrobio II eksamiks kordamine

0

Vesinik – , 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem.

Anorgaaaniline keemia kokkuvõte

0

Vesinikkloriidhape ehk soolhape. Kasutatakse kloororgaaniliste ühendite tootmiseks, metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks, pindade puhastamiseks jm.

Halogeenid

0

Vesinik side on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga.

Keemilise sideme alaliigid

0

Vesinikioonide konts - i neg logaritmi, mida nim vesinikeksponendiks: • pH = -log[H+]. pH • Ülesanded: • a) [H+] = 6,2 * 10-3 siis pH = -log(6,2 * 10-3) = 2,2;

Lahuse pH

0

Vesinikkloriidhappega on suure praktilise tähtsusega, kuna siis moodustub vinüülkloriid e. kloroeteen, mille baasil valmistatakse plastmasse, kunstnahka, vahariiet.

Lühikokkuvõte

0

Vesinik on väga kerge gaas, ta hajub maailmaruumi • Universumis on vesinik kõige levinum element • Päikese massist moodustab suurema osa vesinik

Keemia referaat mittemetallidest.

0

Vesinik on keemiline element, mis perioodilisustabelis on järjekorranumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element.

Keemia referaat mittemetallidest.

0

Vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem gaas, mida kogutakse seetõttu avaga ülespoole suunatud kolbi.

Halogeenid

0

Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist.

Vesinik

0

Vesinikul on kolm isotoopi: • ¹H - prootium (harilik vesinik) • ²H - deuteerium (D) (raske vesinik) • ³H – triitium (T) (üliraske vesinik)

Keemia referaat mittemetallidest.

0

Vesinik - ja hüdroksiidioone on võrdselt. Kui pH on väiksem kui 7, siis on vesinikioone hüdroksiidioonidest rohkem ning keskkond on happeline.

Happed ja alused

0

Vesinik on kaotanud võimaluse oma temperatuuri reguleerida -- tema tihedus ja temperatuur on määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga.

Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid

0

Vesinikfluoriidhape on nõrk hape, sest molekulid seostuvad omavahel tugevate vesiniksidemetega. Aktiivsete metallide halogeniidides esineb iooniline side.

Mittemetallilised elemendid

0

Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol−1. Tal on head elektrokeemilised omadused, kõrge kütteväärtus ja puuduvad kahjulikud põlemisjäägis.

Keemia referaat mittemetallidest.

0

Vesinikbromiidhape on tugev, üheprootoniline ja hapnikuta hape, mis eraldab happejäägina lihtaniooni Br-. Vesinikbromiidhape lendub lahusest kergesti.

Mürgid läbi aegade

0

Vesinikjodiidhape on tugev, üheprootoniline ja hapnikuta hape, mis eraldab happejäägina lihtaniooni I-. Vesinikjodiidhape lendub lahusest kergesti.

Mürgid läbi aegade

0

Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit.

Tuumafüüsika

0

Vesinik - ja hüdroksiidsoolade olemasolu, nt. NaHCO 3 , Al(OH)Cl 2 . Tugevad elektrolüüdid on vesilahuses täielikult dissotsieerunud.

Orgaaniline keemia

0

Vesinikperoksiid — H 2O2 on ebapüsiv, tugevate okspdeeriate omadustega vedelik. Leiab rakendamist oksüdeerijana ja pleegitajana.

MITTEMETALLID

0

Vesinik - H2 Isotoobid on erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid, mis erinevad aatomituumas olevate neutronite arvu poolest.

Mittemetallid

0

Vesinikeksponent - ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist pH näitab lahuse happelisust.

Üldkeemia

0

Vesinik - , tuule-, ning päikeseenergia, aga need ei anna piisavalt energiat ning kõiki neist ei saa koguaeg ja igalpool, kasutada.

Tuumaenergia kasutuselevõtt

0

Vesinik - vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride stabiilsuse.

Biokeemia sissejuhatus

0

Vesiniku ionisatsioonienergia on nii suur, et isegi vesiniku (I) ühendid niisuguste tugevate oksüdeerijatega nagu fluor ja hapnik ei saa olla ioonilised.

Vesinik

0

Vesiniksidemed vees – vesiniksidemete mõju vee omadustele - Vesiniksideme tõttu vee molekulid liituvad omavahel, moodustades assotsiaate.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

0

Vesinikkrakkimine on sarnane katalüütilisele krakkimisele selles, et ta kasutab katalüsaatorit, aga katalüsaator on vesinikkeskkonnas.

Nafta

0

Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak: N2 + 3H2 = 2NH3 - terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas.

Keemiliste elementid ja ühendite omadused

0

Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni.

Füüsika – Tuumafüüsika

0

Vesinik on tähtis tooraine keemiatööstuses vedelkütuste, määrdeõlide, mineraalväetise, hapete jpt ainete tootmisel.

Vesinik

0

Vesinikkloriidhappe valem on samuti HCl ja teda nimetatakse ka soolhappeks. Seega vesinikkloriidi lahustumisel vees tekib vesinikkloriidhape.

Keemia 11 kl. arvestused

0

Vesinikelektroodi kandjaks on tavaliselt plaattinaelektrood, mille pind on adsorptsioonivõime tõstmiseks kaetud dispersse plaattina kihiga.

FKI- eksami küsimused/ vastused

0

Vesiniku aatom on lihtsaim aatom ja ta sisaldab endas vaid ühe elektroni, mis ümbritseb vaid ühest prootonist koosnevat tuuma.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Vesinikhalogeniid on vesilahuses iooniline, mistõttu kaksiksidet saab rünnata ainult elektrofiiliks olev vesinikioon ehk prooton.

Pentadieen - Referaat

0

Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks sellepärast, et tal puudub elektronkate, mis tähendab, et tal on ainult üks prooton.

Happed spikker - väävlishape, äädikhape

0

Vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Neli vesiniku aatomit annavad laengu +4. Lämmastiku laeng on tundmatu (x). I N H+ x +4 = 1+ 4 x +4 x = -3

Redoks

0

Vesinikupommi südamikus on tavaline lõhustumis-tuumapomm.Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temp,mis käivitabki termotuumareaktsiooni.

Tuumafüüsika konspekt

0

Vesiniksidemel on suur osa samuti polümeersete ainete tugevdamisel läbi sideme polümeersete ainete pikkade ahelate vahel.

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

0

Vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivse elemetide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga.

Keemilise sideme alaliigid

0

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element.

Vesinik

0

Vesinikuühendid on tahke raketikütuse põhikomponendid ja ka vedelkütuseraketi kütus on kas petrooleum või vedel vesinik

Vesinik

0

Vesinikemulsiooni on 2 osa ja kergvärvi 1 osa. Pudelile keeratakse aplikaatorotsik peale ja surutakse õhk pudelist välja.

Juuste värvimine

0

Vesiniksideme tõttu on kõrge elektronegatiivsusega elementide ühenditel anomaalselt kõrged keemis- ja sulamistemperatuurid.

Üldkeemia kokkuvõte

0

Vesiniksidemed on küll nõrgad, aga kui neid on palju, siis võivad nad värvaine molekuli päris kõvasti kinni hoida.

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

0

Vesinikeksponent – 1) Ainult nôrkade hapete korral: pH = -log[H]. 2) Kehtib alati: pH = -logaH+; a – aktiivsus.

Keemia aluste kokkuvõtlik konspekt

0

Vesinikühendid - rikas C ühendite klass 1)alkaanid 2)alkeenid 3)alküünid 4)tsüklilised 5)mitme kaksiksidemega.

Anorgaaaniline keemia kokkuvõte

0

Vesinik on mittemetall, mille võimalikud oksüdatsiooniastmed keemilistes ühendites on –1 või +1.[22]

Vesinik

0

Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi.

Vesinik

0

Vesinikuallikaks on NADPH2. Moodustuvad kolmesüsinikulised suhkru molekulid, mille ühinemisel saadakse glükoos.

Fotosüntees ning valgus- ja pimedusstaadium

0

Vesinikioonide kontsentratsiooniga on ka siin tavaks esitada dissotsiatsioonikonstant tema negatiivse kümnendlogaritmi, pKa kaudu:

Vesi

0

Vesinik – värvuseta, lõhnata, maitseta gaas, mille tihedus on ~15 korda õhu tihedusest väiksem.

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

0

Vesiniksideme energia on suhteliselt viiike, rroib toimub, sellega tutvute neid tihes DNA molekulis olla miljoneid.

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

0

Vesinik e. külmpragude vältimisteks teraste keevitamisel: a) kasutatakse detailide ettekuumutamist

KMT keevitustest

0

Vesinik - ja alumiiniumioonid, mis on asendatavad neutraalsoolade (näit. KCl) lahuste ioonidega.

Mullateaduse üldosa

0

Vesiniku aatom - mass 1,008. Nagu järeldub def.-st, on aatom- ja molekulmassid di-mensioonita suurused.

Füüsika I eksami piletid

0

Vesinik on lõhnata, maitseta, värvuseta gaas mis on kõige väiksema tihedusega(kergem) gaas.

Keemia kokkuvõte

0

Vesinik - ja hüdroksiidioonide kontsentratsioon võrdne ning keskkonnreaktsioon on neutraalne.

Keemiakursuse kokkuvõte

0

Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees.

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

0

Vesinik - kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja,

Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud

0

Vesinikioonide kontsentratsioon on proksimaalses torukeses veidi suurem kui plasmas, Henle lingus vastab plasma omale.

Eritumine

0

Vesiniku spektris on jooned kõige tugevamad punases otsas, mistõttu emissioonudud helendavad punakalt.

Difuusne aine galaktikas

0

Vesinik – esineb kõikide biomolekulide koostises, osaleb vesiniksidemete moodustamises.

Bioloogia eksamiks

0

Vesiniksideme pikkus on 0.27-0.31 nm, väiksem kui AH ja B komponentide van der Waalsi raadiuste summa.

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

0

Vesinik h - biomolekulide koostises, vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustumisel.

Organismide üldine keemiline koostis

0

Vesiniksidemel on suur tähtsus aine lahustumisel, molekulide assotsatsioonil ja kristallumisel.

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

0

Vesinikumootoriga automargid on näiteks Honda, Mazda, Ford, Oopel, Mercedes,Audi, Toyota,Volkaswagen ja BMW.

Vesinikautod

0

Vesinik - hapnikelement- saadakse energiat vesiniku ja hapniku vahelises reaktsioonis.

Konspekt

0

Vesinikkloriid on värvusetu, terava lõhnaga, ärritava ja sööbiva toimega, õhust raskem

Mittemetalliliste elementide kirjeldus

0

Vesinikrepoksiid - peroksiid tapab küll bakterid, aga samuti tapab ka terve naha augu ümber.

Kehakunst

0

Vesinikflouriidhape - HF; vesinikkloriidhape-HCl; Vesinikbromiidhape-HBr; vesinikjoiidhape-HI;

KEEMIA 12. klass

0

Vesinikjodiidhape on tugevaim hapnikuta hape ja tema käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik.

Mürgid läbi aegade

0

Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat.

Vesinik

0

Vesinik on kütusena väga hea, sest põleb puhtalt, jääkaineks on vaid vesi.

Bensiini kahjulikkus keskkonnale ja alternatiivsed lahendused

0

Vesinikul on 1 elektron ja tema saab moodustada 1 sideme - vesinikul on 1 kriips.

Keemia: lahused, metallid, gaasid

0

Vesinikkarbonaat – tasakaalustab muutused anioonide sisalduses, on puhversüsteemiks.

Farmakoloogia 4 KT

0

Vesinik on orgaaniliste ainete ning kõikide elusorganismide koostiselement.

Vesinik

0

Vesinik - 1 järel levikult teine kõigi keemiliste elementide isotoopidest.

Heelium

0

Vesiniksidemete tõttu on valkudel, ensüümidel jne. sekundaarne ja tertsiaalne struktuur.

Meditsiinilise keemia arvestus

0

Vesinikioonide hulk ehk kontsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni.

Mullateaduse eksam

0

Vesinikühendeist tähtsaim on vesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega.

Väävel

0

Vesinik on vee, hapete, hüdroksiidide ja paljude soolade koostiselement.

Vesinik

0

Vesinik on levinuim element Universumis ning moodustab 90% selle massist.

Vesinik ja hapnik

0

Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element.

Vesinik

0

Vesiniksidemel on ühisjooni nii kovalentsete kui mittekovalentsete sidemetega

Energia

0

Vesinikspekter - kõige lihtsam spekter,selle tõttu hakati aina enam uurima.

Füüsika kontrolltööks II

0

Vesiniku aatomis on elektronpilve maksimaalne tihedus 0.53 Å kaugusel tuumast.

Keemia alused konspekt

0

Vesinik – tähtsus seisneb vesiniksidemete andmises biomolekulides.

Biokeemia täielik kordamine

0

Vesinikiooni nim. ka prootoniks, sest ta koosnebki vaid ühest prootonist.

Happed ja alused

0

Vesinikhalogeniid hhal on terava lõhnaga mürgised gaasid, lahustuvad hästi vees.

Mõisted

0

Vesinikoola korral on (aluse) katiooni(de)ga asendatud ainult osa vesinikioone.

10.klassi keemia põhitõed

0

Vesinik – segus (õhu)hapnikuga plahvatusohtlik väga kerge gaas;

Keemia referaat mittemetallidest.

0

Vesinik on seotud fosforiga ja ei dissotsieeru, tugev redutseerija.

Keemia aluste KT3

0

Vesinikbromiidhape on tugev hape ja tema käsitlemisel tuleb olla ettevaatlik.

Mürgid läbi aegade

0

Vesinik – Valkude ja nukleotiinhapete struktuuri stabiliseerija.

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

0

Vesiniksõidukid on transpordivahendid, mis sõidavad vesinikkütuse peal.

Vesiniksõidukid.

0

Vesinikuallikaks on vaja NADPH2. Energiaallikaks on vaja 18ATP molekuli.

Energia, fotosüntees, glükoosi lagundmamine

0

Vesinikuga – 3 põhiühendit (otseselt moodustub neist vaid NH3)

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

0

Vesinik on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas.

Gaaskeevitus

0

Vesinikkloriidhape ehk soolhape (HCl) on gaasilise vesinikkloriidi lahus.

Kloor

0

Vesinik - H jrk. nr. 1, am. 1, st temas 1 prooton (põhiaine)

Füüsika põhjalik konspekt

0

Vesinik - kõige lihtsama ehitusega keemilise elemendi aatom.

Üldbioloogia, Bioloogia

0

Vesiniku autosid on kasutuses põhiliselt USA-s , Norras ja Saksamaal.

Vesinikauto

0

Vesinik - e. külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel:

Keevitamise e-test

0

Vesinikbromiidhape on tugev haoe, tema sooli nimetatakse bromiidideks.

MITTEMETALLID

0

Vesinikperoksiid on tugev oksüdeerija, saab kasutada pleegitamisel.

Mittemetallilised elemendid

0

Vesinikuga - puhaste metallide tootmisel CuO + H2  Cu + H2O

Keemia: Elektrolüüs jne

0

Vesiniku aatomid on temas tihedamalt pakitud, kui tahkes vesinikus.

Metallilised elemendid lihtainetena

0

Vesinik - ja kalomelelektroodist koosnev galvaanielement.

POTENTSIOMEETRILINE pH MÄÄRAMINE

0

Vesinik on niivõrd kerge, et vesinik hajub maailmaruumi.

Anorgaanilised ained

0

Vesiniksidemeid on tema keemis ja sulamistemp kõrgemad, tahkem.

Keemia alused KT4

0

Vesinikkloriid - kovalentne side,kaaliumkloriid-iooniline side

10.klassi keemia

0

Vesinik on teiste gaasidega võrreldes hea soojusjuht.

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt

0

Vesinik on hea soojusjuht ning lahustub vees halvasti.

Vesinik ja hapnik

-1

Vesinikpomm ehk termotuumapomm. Nii aatomi, kui ka vesinikpommide hävitustegurid on praktiliselt hetkeliselt leviv valguskiirgus, mis tekitab tulekahjusid, seejärel väga tugeva purustava lööklaine ja lõpuks kõike elavat hävitav radioaktiivne kiirgus.

Raskete tuumade lõhustumine, ahelreaktsioon

0

Vesiniksideme tõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel.

Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud

0

Vesiniksidemel on suur osa polümeersete ainete tugevdamisel.

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

0

Vesinikperoksiid h2o2 on õrnalt sinakas, suure tihedusega vedelik.

Keemia aluste KT3

0

Vesiniku oksüdatsioon on bakteritele energeetiliselt väga kasulik.

Arhed

0

Vesinik – esineb kõikide biomolekulide koostises.

Organismide keemiline koostis - mõisted

0

Vesiniksidemete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks.

Etanool ehk piiritus

0

Vesinik on värvuseta, lõhnata ja maitseta gaas.

Vesinik

0

Vesinikkloriidhape on kõikide metallikloriidide lähtehape.

Kloor

0

Vesinik on Universumis kõige sagedasem element.

Hapnik ja Vesinik

0

Vesiniksideme teke on orgaanilise elu tekke üheks aluseks.

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

0

Vesinik on perioodilisustabeli esimene element.

Vesinik

0

Vesinik on aga redutseerijaks ning oksüdeerub.

Keemia 9. kl. 02 osa lk 31-37

0

Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas.

Keemia aluste KT3

0

Vesinikhalogeniidid on värvusetud, terava lõhnaga gaasid.

Keemia aluste KT3

0

Vesinikupommi plahvatus - - täheenergia maapealne kasutusviis.

Tähtedes toimuvad füüsikalised protsessid

0

Vesinik on üks enamlevinud elemente maailmas.

Vesinikupomm

0

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Referaat Vesinikust

0

Vesiniksidet a - T(U) vahel ning 3 H-sidet G-C vahel.

Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013

0

Vesinik - luude koostises, hammaste koostises

Organismi keemiline koostis

0

Vesinik on elusorganismide tähtis komponent.

Keemia referaat mittemetallidest.

0

Vesiniksidemed on erakordselt tähtsad rakutasandil.

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

0

Vesinikpomm - toimub kergete tuumade ühinemine.

Kordamine füüsika tööks

0

Vesinikuauto - tuleviku päästja või hävitaja?

Vesinikuauto

0

Vesinik keeb - 260º C ja etanool 79º C juures.

Loodus õpetuse 7. kl kokkuvõte

0

Vesinikbromiidhape on gaasilise vesinikbromiidi lahus.

Mürgid läbi aegade

0

Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm.

Tuumapomm

0

Vesinikjodiidhape on gaasilise vesinikjodiidi lahus.

Mürgid läbi aegade

0

Vesinik - vormis H2R + MgCl2 = MgR + 2HCl

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

0

Vesinik on tähtede põhiline koostisosa.

Vesinik

0

Vesinik - ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n-

Happed

0

Vesinik – H2, värvitu gaasiline aine.

ALG-KEEMIA/FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ 7.KLASS

0

Vesinik on sunnitud eralduma lihtainena.

Hapete valmid ja nende nimetused

0

Vesinikuga – puhaste metallide saamiseks.

10. klass METALLID. Kokkuvõte.

0

Vesinikuaatomi ionisatsioonienergia on 13,6 eV[19] ehk 1312 kJ/mol.

Vesinik

0

Vesinik on tüüpiline mittemetall[5].

Vesinik

0

Vesinikhalogeniid - vesiniku ja halogeeni ühend

Keemia põhimõisted

0

Vesinikupommi südameks on vesiniku ühinemisprotsess.

Vesinikupomm

0

Vesinikaatomi s - orbitaalid osaliselt vabad.

Keemia eksamiküsimused 2009

0

Vesinikbromiidhape on kõikide metallibromiidide

Mürgid läbi aegade

0

Vesiniku aatommass on 1,00794 aatommassiühikut.

Vesinik

0

Vesinik - happeanioona HCl-soolhape

Keemia tund

0

Vesinik on väga kergesti aurustuv.

Vesinik

0

Vesinikioonid on seotud vesinikkandjates.

Metabolism

0

Vesinikuaatomi spektrijooned on rühmitunud seeriatesse.

Aatomi- ja tuumafüüsika

0

Vesinikupomm on võimsam kui aatomipomm.

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

0

Vesinikupomm - USA 1952, NSV Liit 1953

Ajalugu - külm sõda

0

Vesinik on üks kergemaid gaase.

Gaasikeevituse gaasid

0

Vesiniksidemed on molekulide vahelised.

Lipiidid ja valgud

0

Vesinikuaatomeid on alati 2 korda rohkem.

Organismide keemiline koostis

0

Vesinik side - nõrk keemiline side.

Üldbioloogia, Bioloogia

-1

Vesinikperoksiid on nõrk hape, mis vesilahuses dissotsieerub ioonideks H2O2 ↔ H+ + HO2- ; Tekkinud peroksiidioon on väiksema püsivusega kui peroksiid ise ja laguneb oksüdeeritava aine juuresolekul kergesti: HO2- ↔ -HO + [O];

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

-1

Vesiniku energiasisaldus on suur ja loodusele kahjulikud põlemisjäägid puuduvad.

Vesinik

-1

Vesinikjodiidhape on kõikide metallijodiidide lähtehape. Omadused

Mürgid läbi aegade

-1

Vesiniksoolad – Happeanioonis on vesinik.

Keemia konspekt eksami jaoks

-2

Vesiniksoolad on happe ja soola vahepealsed ühendid.