Happed (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

HAPPED

Lämmastikhape on üks tähtsamaid ja enimtoodetud aineid maailmas. Seda kasutatakse kõige rohkem väetiste ja lõhkeainete tootmiseks, aga paljude reaktiivide, soolade, raketikütuste, värvide tootmiseks. Kontsentreeritud soolhappe ja lämmastikhappe segu (mahuvahekorras 3 osa soolhapet ja 1 osa lämmastikhapet) nimetatakse kuningveeks, kuna see reageerib väärismetallidega (kuld, plaatina jt), mida tavaliselt teised happed ei tee. 4) H2SO3 – väävlishape See on nõrk, ebapüsiv hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega. Vääveldioksiidi on alati suurlinnade, tehaste ja tööstuskeskuse õhus, kuna seal põletatakse palju väävlit sisaldavaid kütuseid (tehased, autod). Kütuste põletamise tagajärjel tekkinud vääveldioksiid reageerib edasi vihmas ja niiseks õhus oleva vee või veeauruga. Kui vihmavees on palju väävlishapet, siis

Happed

2

doc

Hapete valmid ja nende nimetused

happeline oksiid + vesi à hape CO2 H2CO3 CO2 + H2O à H2CO3; jookide gaseerimisel SO2 H2SO3 SO2 + H2O à H2SO3; happevihmade teke SO3 H2SO4 SO3 + H2O à H2SO4 SiO2 H2SiO3 SiO2 + H2O à ei toimu N2O5 HNO3 N2O5 + H2O à 2 HNO3 P4O10 H3PO4 P4O10 + 6 H2O à 4 H3PO4 4. HAPPED ARGIELUS HCl ­ vesinikkloriidhape ehk soolhape ­ lenduv vedelik, maomahla koostises H2SO4 ­ väävelhape ­ enim toodetud hape, raske õlitaoline söövitav vedelik, kasutatakse autoakudes H2CO3 ­ süsihape ­ väga nõrk hape, mis tekib jookide gaseerimisel (H 2O + CO2 à H2CO3). On ka väga ebapüsiv ja laguneb vastava joogipudeli avamisel (H 2CO3 à H2O + CO2). Kuna on nii nõrk, siis happevihma põhjustajaks ei loeta.

Keemia

9

docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

KEEMIA KONTROLLTÖÖ 1. HAPPED HAPPE-AINE MIS ANNAB VESILAHUSESSE VESINIKIOONE. (RCOOH) ENAMASTI MOODUSTAVAD HAPPED MITTEMETALLID!  vesinikfluoriidhape – HF  vesinikkloriidhape ehk soolhape – HCl  vesinikbromiidhape – HBr  vesinikjodiidhape – HI  divesiniksulfiidhape – H2S  väävelhape – H2SO4  väävlishape – H2SO3  lämmastikhape – HNO3  lämmastikushape – HNO2  fosforhape – H3PO4  süsihape – H2CO3  ränihape – H2SiO3

rekursiooni- ja keerukusteooria

3

rtf

8 klass kõik koos

H2S - divesiniksulfiidhape ( mädamuna lõhn) HNO3 - lämmastikhape H2SO4 - väävelhape H2SO3 - väävlishape H2CO3 - süsihape H3PO4 - fosforhape Kõik + = katioonid (+laeng) Kõik - = anioonid (-laeng) H on alati katioon ehk + laenguga. Teised on kõik - ( nr. vastavalt H indeksi järgi ) Hapete liigid. Hapnikku sisaldavad: HNO3, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4 Ei sisalda: HCl, H2S Üheprootoniline: HCl, HNO3 Mitmeprootoniline: H1SO4,H2SO3,H2CO3,H3PO4,H2S Nõrgad happed: H2CO3, H2SO3,H2PO4,H2S Tugevad happed: H2SO4, HCl, HNO3 Ohutusnõuded: · Veega nahalt maha pesta · Raputada peale söögisoodat ( NaOH ) · NB! Hapet alati enne vette valada. Hapete reageerimine metallidega: metall + hape -> sool + vesinik H esineb alati ainult H2-na, üles näitava märgiga. 2Na + H2SO4 -> NA2SO4 + H2 2Al + 6HCl -> 2AlCl3 +3H2 Hapete omadused ja kasutamine. 1) HCl - soolhape · maohape 0,5 % lahus · gaasiline HCl +H2O -> HCl

Keemia

16

odt

Keemia 10. klassi material

·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt

Keemia

29

rtf

Konspekt

SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi:  a) üheprootonilised happed ­ HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed ­ H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped ­ HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed ­ HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed ­ H2SO4, HNO3, HCl

Keemia

11

doc

Metallid

CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus ­ punaseks Metüüloranz ­ punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi  1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4 2) Nõrgad happed: ainult osa happe molecule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H2S Hapete nimetused: H2SO4 väävelhape (sulfaat) H2SO3 väävlishape (sulfit) HNO3 lämmastikhape (nitraat)

Keemia

8

docx

Keemia ja selle seletused

Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO 2CaCO3 b) happelised oksiidid Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O) Veega tekib hape: SO3 + H2O H2SO4 (ei reageeri SiO2) Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO 2 CaCO3 Happed Jagunevad: a) vesiniku aatomite arvu järgi – üheprootonilised (HCl) ja mitmeprootonilised (H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi – hapnikhapped (HNO 3) ja hapniku mittesisaldavad happed (HBr), c) tugevuse järgi – tugevad (HNO 3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H 2SO4 CuSO4 + H2O Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl NaCl + H2O Sooladega

Keemia

Meedia

Kommentaarid (1)