Vesinikuauto (0)

Tallinna Inglise Kolledž
Referaat
Vesinikuauto
Koostaja :K-A. Reek , 8a
Juhendaja : õp.Kippasto
Tallinn 2010
Sissejuhatus
Viimastel aastatel on aina rohkem hakatud rääkima globaalsest soojenemisest ja looduse saastamisest, mis on Maale ja inimkonnale suureks probleemiks saanud. Autotööstuses on hakatud välja mõtlema uusi viise keskkonnasõbralike autode tootmiseks ja üheks võimaluseks loodust puhtana hoida on vesinikuauto valmistamine.
Seega otsustasin uurida vesinikuauto kohta informatsiooni. Ka minul endal tekkis huvi selle vastu kuna ei ole täpsemalt uurind vesinikuauto kohta. Selles referaadis kirjutan selle auto miinustest, plussidest ja muud huvitavat informatsiooni selle auto kohta.
Hetkel veel vesinikuautosid müügil pole, kuid juba sõidab maailmas ringi mõningaid prooviautosid.
Miinused
Peamisteks probleemideks sellise auto tegemisel on vesiniku säilitamine ja auto hind.
Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida . Vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas. Raskusteta saaks auto läbida paagitäie metaaniga üle 500 kilomeetri. Praeguses staadiumis on vesinikuauto kasutamisel takistuseks kõrge hind, kuid tehnoloogia areng ja masstootmine võivad tulevikus sellegi puuduse kõrvaldada.
„Kuidas panna vesinik kütusepaaki?“;Erik Randla ;Äripäev; 28.01.2008
Kahjuks ei oleks uuemad autod ka nii väga loodusesõbralikud kui räägitakse. Praegu toodetakse vesinikku fossiilsetest kütustest ammendatud energiat kulutades ning selle protsessi käigus eraldub süsihappegaasi. Maakeral ei ole aga küllalt taimi, mis võiksid seda ülemäärast süsihappegaasi omastada, seega satub see atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalgust, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale, mis põhjustab Maa temperatuuri aeglast tõusu ja ei enneta, vaid just suurendab globaalset soojenemist.
Veel kasutavad vesinikuautod elektriautodega võrreldes kolm korda rohkem energiat, mis maavarude kaevandamist ei vähenda.
„Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?“ ; Viilu Päärt ; Äripäev; 01.12.2008
http://www.4energia.ee/index.php/article/860 ; viimati alla laetud 12.04.2010
Miinustega võitlemine
Jerry Woodall Purdue ülikoolist on aga pakkunud lahenduseks tankida autosse hoopis vesi ning lagundada see sõidu ajal vesinikuks ja hapnikuks.
Woodal teatas, et tal õnnestus saada vesinikku, kasutades alumiiniumi ja galliumi sulamit. Sulam sisaldas aga peamiselt galliumi, mis on alumiiniumist oluliselt kallim. Kuid Woodal on teatanud , et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist.
Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks.Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb.
Kuid Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast.
Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks .  
Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele soojenemisele annaks see ainult hoogu juurde.
“Parim tee vesiniku tootmiseks?” ; Siim Sepp ; Äripäev; 10.09.2007
IMT Power tõestas, et vesiniku kütusena kasutamine on äärmisel ebaefektiivne. Maailma Loodusefondi jaoks koostatud raportis märgib Gary Kendall , keemik , et vesinikuringes on tegu tohutute kadudega–alates vesiniku kokkupressimisest kuni kütuselementide madala efektiivsuseni. Ainult 24 protsenti vesiniku tootmiseks kulutatud energiast läheb autokütusena asja ette – kolmveerand läheb tühja.
„Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?“ ;Viilu Päärt ; Äripäev; 01.12.2008
http://www.4energia.ee/index.php/article/860 ; viimati alla laetud 12.04.2010
Hind
Kuid sellega probleemid ei lõppe. Vesinikuauto katalüsaatorina kasutatakse väärismetalle, nagu plaatinat, mille hind ületab mõistlikkuse piire. Selleks, et autot ostetaks , tuleks kütuseelemendis kasutatava plaatina hulk oluliselt vähenema, see aga ei annaks sama keskkonnasõbraliku auto tulemust. Samuti, kui hakataks vesinikukütust kasutama, ammenduks maailma plaatinavarud 70 aastaga, mis tooks ühe probleemi asemel teise kaasa. Praegu maksavad esimesed vesinikuautod vähemalt 7,5 miljonit krooni ja sellise hinnaga autot ei saa endale väga paljud lubada.
„Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?“ ;Viilu Päärt; Äripäev ;01.12.2008
http://www.4energia.ee/index.php/article/860 ; viimati alla laetud 12.04.2010
Plussid
Siiski on sellise hulga miinustega autol ka positiivseid külgi.
Kuna vesinikku saadakse vee elektrolüüsi teel ei ole vaja karta selle otsa saamist, sest vett on Maal küllalt ja vee varud ei kao nii pea. Selliste vesinikuvarudega võib vesinikku kasutada mitte ainult kütusena, vaid ka elektrijaamad võivad töötada vesinikul ning vesinik elektrijaam peaks tootma tunduvalt rohkem energiat, kui tuumaelektrijaam .
„Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?“ ; Viilu Päärt ; Äripäev;01.12.2008
http://www.4energia.ee/index.php/article/860 ; viimati alla laetud 12.04.2010
Kuid veel parem uudis inimkonnale on see, et sõiduk eraldab reaktsioonil hapnikuga puhast vett ja palju soojust. Vesinikuauto sisemootor töötab ka palju vaiksemalt tavalise autoga võrreldes, seega ei ole vaja karta meeletut undamist autoteedel.
“Vesinikuajastu on peagi käes„; Romet Kreek ; Äripäev ;14.04.2003
www.ap3.ee/Default2. aspx ?PaperArticle=1&code=2374/rt_komm_237403;viimati alla laetud 12.04.2010
Samuti näevad paljude tööstusriikide valitsused, eriti USA, võimalust vabaneda naftasõltuvusest. See idee hakkas eriti meeldima pärast 2001. aasta terrorirünnakut.
Naftasõltuvus sunnib riike üksteisest sõltuma ja saada naftavarusid vaid teatud koguses, kuid vesinikuga seda probleemi ei oleks. Vesi ümbritseb peaaegu et igat riiki ja see oleks kättesaadav igale vesinikukütuse tootjale suures koguses. Autotootjad näevad potentsiaali müüa uusi autosid, kui kõik bensiini- ja diiselmootoriga sõidukid vahetakse välja. Kütusetootjad ja keemiakontsernid näevad vesinikutootmises ja jaotussüsteemis rahateenimise võimalust. Rohelised näevad puhtamat keskkonda. Seega kõik oleksid väga rahul vesinikuautode turule toomisega.
“Vesinikuajastu on peagi käes„; Romet Kreek ; Äripäev ;14.04.2003
www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2374/rt_komm_237403;viimati alla laetud 12.04.2010
Probleemid tootmisel
Siiski pole teada, millal lõpuks hakatakse valmistama massiliselt nii tanklaid ja autosi, sest kütuse-ja autotootjad ei soovi jagelemist lõpetada. Koostöö asemel eelistavad nad vaielda . Kütusefirmad ütlevad, et pole mõtet teha vesinikutanklaid, kui puuduvad seda kütust kasutavad sõidukid. Ja autotootjad pole nõus autosi valmistama, kuni tanklad pole valmis.
Autoostjad peavad veel kannatama , sest autosid alles täiustatakse. Käib testimine ja idee tutvustamine avalikkusele. Lähiaastatel need autod veel müügisalongidesse ei jõua. Kui jõuaksid, oleksid need liiga kallid, nagu ka vesinik. Hinnangud, mitme aasta pärast vesinikku kütusena kasutavad autod müügisalongisesse ilmuvad , kõiguvad 3 ja 8 aasta vahel.
“Vesinikuajastu on peagi käes„ ;Romet Kreek ; Äripäev ;14.04.2003
www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2374/rt_komm_237403;viimati alla laetud 12.04.2010
Kokkuvõte
Infot internetis selle kohta on mõõdukalt kuid mitte piisavalt et teha piisavalt sisukat referaati.Õnneks leidsime kasuisaga keldrist mõned vanemad ajalehed, peamiselt Äripäeva, milles on juttu vesinikuauto kohta. Ülesanne polnud kindlasti kerge kuna lõike oli suhteliselt raske üles leida. Minu arvates ei ole hea mõte hakata tootma massides vesinikuautosi, sest nagu välja tuleb ei olegi see nii loodussõbralik kui räägitakse.Lisaks kui uurida palju maksab praegu üks vesinikuauto-7.5 miljonit krooni.See on väga kallis ja kui vesinikuauto ei säästagi nii palju siis mina ei leia miks vesinikuiautot niipalju kiidetakse.Aga ilmselt kui massides hakataks tootma vesinikuautosi on ilmselge et hind odavneb aga kui palju ei oska öelda.Eestis kasutusele võtt on ilmselt võimatu, kuna tanklate ehitamine maksab palju ja see läheks riigile liiha kalliks.
Foto nr.1 a.2007 BMW Hydrogen 7 ; viimati alla laetud:12.04.2010
Foto nr.2 Honda FCX Clarity 2008 a.; viimati alla laetud:12.04.2010
Foto nr.3 Pilt vesinikuauto ehitusest