Vit. Vajalikkus Puudus Allikad Omastami Omastami st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne, veresoonte e...
Vitamiinid Vitamiinide vajalikkus Vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks. Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel. Nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmine. Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene saab vitamiine peamiselt toidust, kuid neid on võimalik tarbida ka vitamiinpreparaadina. Rasvlahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. (A, D, E, K, D) Kuna need vitamiinid on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, va...
Referaat ,,Vitamiinid" Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on koeensüümidena. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist. Vitamiinide puudujääk on organismile ohtlik, kuid kahjulik on ka nende liigne tarbimine. Selle vältimiseks peab jälgima koguste ööpäeva normi ning tarbima vastavalt normile. Inimese menüüs kuuluvad vitamiinid asendamatute mikrotoitainete hul...
1. Mis on toiduained ja toitained, allikas, milleks vaja? Toiduainete(taimsed,loomsed) koostisosad on toitained. Toitained-Mikro(vitamiinid, mineraalained) Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude norm...
VITAMIINID On vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD. Neil ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid ei asenda - valke - rasvu - süsivesikuid - vett ega ka üksteist Parimaks vitamiiniallikaks inimorganismi jaoks on tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad. Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvl...
Vitamiini puudustest tulenevad ohud ja nende vältimine MIS ON VITAMIINID? Vitamiinid on mikrotoitaine ühendid, mis on väga vajalikud organismi normaalseks toimimiseks ja arenguks. Jaotatakse vesilahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Mikrotoitaine- Vitamiine nimetatakse mikrotoitaineteks, sest inimene vajab neid vähe Inimese organism neid ise enamjaolt ei sünteesi, ainult väikestes kogustes. Neid tuleb tarbida koguaeg. MILLEKS VAJAME VITAMIINE? Suur roll ainevahetuses Aitavad kaasa närvi- ja lihaskoe moodustamisel. Kaitsevad meid nakkus- ja viirushaiguste eest. KUST ME SAAME VITAMIINE? Kõige tavalisemalt saab inimene vitamiinid kätte tasakaalustatud segatoiduga, kus on nii loomsed ja taimsed toiduained. NORMAALSE TARBIMISE? Üldiselt vajavad rohkem vitamiine eakad, teismelised ja rasedad. Kui tunned enda puhul mõne vitamiini puuduse sümptomi, tuleks vaadata üle toitumine või pi...
D-vitamiini tähtsus organismis ja tunnused puuduse korral Birgit Roslender LA11 Miks on vaja vitamiine? sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel sest need kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide alla Kust saab D- vitamiini ? PÄIKE! kalarasv munakollane või p...
Mis on vitamiinid? Mis on vitamiinid? Nad on madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis on kõigi organismide jaoks hädavajalikud Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks Kuidas vitamiinid jagunevad? Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: Vesilahustuvad (peamiselt B-grupi vitamiinid, H-, N-, U-, pAB-, P-, C-vitamiin) Rasvlahustuvad (A-, D-, E-, Q-, F- ja K- vitamiin) Rasvlahustuvaid vitamiine on organism võimeline koos lipiididega ladustama maksa Milleks on vaja vitamiine? Inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses vitamiine Nad on liitensüümide ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis Milleks on vaja vitamiine? Osasid vitamiine inimese keharakkudes ei sünteesita ...
Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja n...
Klass: 11. Kuupäev: ________ Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: vitamiinid, ensüümid, koensüümid, hüpervitaminoos, avitaminoos. VITAMIINID- on väga mitmekesise koostisega, enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained, mis toimelt kuuluvad biokatalüsaatorite (ensüümide ja hormoonidega ühisesse) rühma. ENSÜÜMID- ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. KOENSÜÜMID- orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine HÜPERVITAMINOOS- on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. AVITAMINOOS- on ...
Vitamiinid Keemiline Tähis Olulised allikad Vaeguse mõju Liigsuse mõju põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid kala- ja loomamaks, või, põhjustab põhjustab kaheli keedetud porgand, kanapimedust, nägemist, juuste A retinoidid spinat, kõrvits ja kuivsilmsust, sarvkesta väljalangemist, maksa lehtkapsas, melon, pehmumust, suurenemist, iiveldust, aprikoosid, tomat, kasvuhäireid peavalu sibul põhjustab kasvupeetust, kalaõli, põhjustab rahhiiti ja kaltsiumi kogunemist D ...
Vitamiinid Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid on vajalikud: · sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; · sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß- karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimu...
TÄHIS KEEMILINE OLULISED ALLIKAD VAEGUSE MÕJU LIIGSUSE MÕJU PÕHINIMETUS Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid Porganid, maguskartul, põhjustab kanapimedust, kuivsilmsust, põhjustab kaheli nägemist, juuste tumerohelised sarvkesta pehmumust, kasvuhäireid väljalangemist, maksa suurenemist, lehtköögiviljad, spinat, iiveldust, peavalu kõrvits, melon, aprikoosid, tomat, sibul D kaltsiferoolid mõõdukas päevitamine, põhjustab rahhiiti ja luude pehmenemist põhjustab kasvupeetust, kaltsiumi D-vitamiini toidulisandid ...
Menüü koostamine- Kaisa Rooba Kadrina Keskkool 7.a 2012 Sisukord Toit Energiavajadus Süsivesikud Valgud Toidurasvad Vesi Vitamiinid ja mineraal ained Lisaained toiduainetes Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Toidukorrad Toiduainete toitainelise koostise hinnang Tervisliku toitumise keskkonnad Internetis Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimes...
Vähene teadlikkus vitamiinidest suurte probleemide algus. Tänapäeva ühiskonnas räägitakse üha enam vitamiinidest. Arvatakse, et vitamiinid tagavad tugeva tervise ja hea figuuri. Kuid paljud inimesed ei tea vitamiinide kohta kõige elementaarsemaid asju. Selle tulemusena võivad inimesed kannatada mõne vitamiini puuduse või liigtarbimise käes. Kumbki neist ei ole hea. Külmemates kliimades elavatel inimestel jääb sageli puudu taimedes leiduvatest vitamiinidest . Sellepärast ongi vaja teada, kus teatud vitamiine veel leidub. Inimorganism vajab vitamiine normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks.Vitamiinid jagunevad kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvate vitamiinide varud organismis on suhteliselt väikesed, seega peaks neid saama igapäevase toiduga. Põhilised rasvlahustuvad on A, D, E ja K vitamiinid. A vitamiini leidub põhiliselt kala- ja loomamaksas või oranzides ja kollastes kö...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TERVISLIK TOITUMINE HEALTHY DIET Referaat Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2020 Õige toitumine tagab normaalse ainevahetuse, organismi normaalse arengu ja toimimise ning tugevdab immuunsüsteemi. Toidulaud peab olema mitmekesine ja päevas peaks olema vähemalt kolm toidukorda, lisaks paar oodet, et hoida tasakaalus veresuhkur ja energia. Tervislik toitumine tähendab ka seda, et ei toimu ala- ega ülesöömist, söögikorrad on kindlatel kellaaegadel ja õpitakse tundma enda isude tähendusi. Erinevad isud võivad tähendada, et organismis on puudus teatud ainetest, vahel on see märk ka sõltuvusest (nt liigne magusatarbimine). Head toitumisharjumused hoiavad ära haiguste tekke, näiteks diabeet. Kasvaval organismil on oluline saada toitained kätte mitmekesisest toidust. Umbes 2/3 toidulauast peaks oleks taimne ja ...
Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme. Ensüümide puudulikkus on põhjuseks paljudele kroonilistele haigustele nagu südamereuma, vähk, diabeet, rasvumine, allergiad, enneaegne vananemine, varajane surm jms. Miks me vajame ensü...
Vitamiinid Vitamiinid on vajalikud: · sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; · sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik...
Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese see...
Vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin - retinoidid A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, · maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, · sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. A-vitamiini saadakse: · kala- ja loomamaksast · võist · karotenoididest oranzidest ja kollastest köögiviljdest (paprika, porgand, apelsin, papaia) D-vitamiin - kaltsiferoolid D-vitamiini on vaja: · ...
Bioaktiivsed ühendid On ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust 1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1. Enamik vitamiine kuulub mittevalgulise osana liitensüümide koostisse, nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2. Vitamiinid on antioksüdandid - muudavad kahjutuks vabu radikaale. a) vees vitamiin C b) ülis ja rasvas vitamiin E 3. Vitamiinid on olulised arenguprotsesside...
Vitamiinid Me kõik teame, et vitamiine on vaja organismi kasvamiseks, erinevate ainete taastootmiseks ja normaalseks elutegevuseks. Igal vitamiinil on inimese organismis täita spetsiifiline ülesanne ning ühtegi neist ei saa üldjuhul asendada mõne muu ainega. Kuid milles siis siiski väljendub vitamiinide mõju inimese organismile ning mis juhtub siis kui me vitamiine ei tarvita? Nagu juba öeldud on vitamiinid eluks vajalikud bioloogiliselt aktiivsed ained ehk niinimetatud mikrotoitained, mida inimorganisim vajab oma normaalseks elutegevuseks. Põhilisi vitamiine on 13 ning neid võib jaotada kahte suurde rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad(A-,D-,E-,F-,K-vitamiin). Organism ei saa varuda vesilahustuvaid, mistõttu nad on organismis kasutatavad vaid umbes kolm tundi pärast manustamist. Mõned tootjad on seetõttu hakanud valmistama nii-öelda time-released-vitamiine ehk pikatoimelisi vitamiine,...
A-Vitamiin Siivo-Sandre Tänavots Mida see tähendab A-Vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin Kust kohast me seda saame? Saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi vi...
Toitained Toiduained see mida me sööme (leib, sai, liha, piim jms) Toitained need millest see toiduaine koosneb (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid) Toitainete ülesanded: · Energia tootmine · Organismi ehitamine, paljunemine, kasv, vastupidavus haigustele ja nakkustele · Toidutagavarade säilitamine Klassifikatsioon: · Makrotoitained süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud · Mikrotoitained mineraalained, vitamiinid · Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse · Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, mal...
Öeldakse, et valk on elu alus. Valguga on seotud kõik elulised protsessid, ka kasvamine. Valk ehk proteiin koosneb aminohappe jääkidest, mida on meie organismis kokku 20. Aminohapped omakorda jaotatakse asendatavateks ja asendamatuteks aminnohapeteks. Asendatavaid aminohappeid sünteesib organism ise, asendamatuid aminohappeid peame saama toidust mida sööme. Täisväärtuslik valk on valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimesele vajalikus koguses. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimses valgus. Loomse valgu saame kätte süües kala, liha, piima ja ka muna. Parimaks taimsete valkude allikaks on teraviljad. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Kui su toidus on liiga palju valku, toodab organism sellest energiat. Süsivesikud on toitumis ahela esimene lüli. Peaaegu kõik süsivesikud on pärilt taimedelt. Erandiks on piimast saadav laktoos. Süsivesikud annavad kehale jõudu, pannes inimkeha liikuma, täpselt...
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on so...
BIOKEEMIA I KT 1) Biokeemia põhiülesanne: Kirjeldada raku koostsimolekulide struktuure, nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Kirjeldada, kuidas raku koostismolekulid funktsioneerivad molekulraatasemel. 2) Konfiguratsioon: Aatomite ruumiline paiknemine molekulis üksteise suhtes. 3) Konformatisoon: Ruumiliselt erinevad geomeetrilised vormid , mis tekivad molelukide vaba pöörluse tõttu ümber üksiksideme. Molekul võtab alati energeetiliselt stabiilseme konformatsiooni. 4) Biomolekulide ühinemine ja polümeeride stabiliseerimine: Monomeerid ühinevad üksteisega kovalentsete sidemetega. Stabiliseerivad Londoni dispersioonijõud, dipool, vesiniksidemed, ioonsus ja hüdrofoobsus. 5) Londoni dispersioonijõud: Väga nõrgad, lühiajalised külgetõmbe-tõukejõud. Ühe molekuli aatom + tõmbab enda poole teise molekuli aatomi elektropilve -. Kohe mõjuvad nende molekulide ...
Püünsi kool MINU TOIT Referaat Koostas: Andre Aleksander Tunger Klass: 5. klass Juhendaja: Hele Pomerants 2 Püünsi 2013 3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamisel...
ENSÜÜMKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID 1. Ensüümkatalüüsi kolm keemilist mehhanismi. Kovalentse katalüüsi põhimõte. Nukleofiilsed tsentrid ensüümides, side ensüümi ja substraadi vahel. 1. 1) Kolm mehhanismi: · kovalentne katalüüs · üldine happe-alus katalüüs · metalli-iooni katalüüs Kovalentse katalüüsi põhimõte: · Ensüüm ja substraat moodustuvad kovalentseid sidemeid ühes või mitmes reasktsiooniahela punktis. · Kovalentse sideme moodustumine E(ensüümi) ja S(substraadi) vahel tagab reaktsiooni kiiruse tõusu Näide : katalüüsita reaktsioon: BX+Y -> BY+X Kovalentne katalüüs: BX+Y+E -> E:B+Y+X-> E+BY+X Selle mõte on vähendada aktivatsiooni energiat reaktsioonil. Nukleofiilse katalüüsi puhul ensüümi mõni nukleofiilne tsenter (amiin, hüroksüül etc...) atakteerib substraadi elektrofiilset tsentrit. Tekib side substraadi ja ensüümi vahel. ...
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
1) Aminohappeid on vaja,et valke ehitada. Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ...
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K................................................................................................
Antioksüdantsus ja oksüdatiivne stress Hapniku reaktiivsed vormid -> väga aktiivsed ja ülimalt vajalikud meie elutegevuseks. 3-5% sissehingatavast hapnikust kulub veresoonte lõõgastamiseks ja mitmesugusteks kaitsereaktsioonideks. Antioksüdantne regulatoorne süsteem Häired antioksüdatiivses regulatoorses süsteemis ehk antioksüdatiivne stress on seotud terve rea haigustega. Vabad radikaalid ja teised reaktiivsed osakesed Molekulid võid nende fragmendid vähemalt ühe paardumata elektroniga = vabad radikaalid Ülireaktiivsed Kutsuvad esile kiirelt toimuvaid ahelreaktsioone: R+AHRH+AA+B... ja A+AA- A · Hüdroksüülradikaal OH · Superoksiidi radikaal O2- · Lämmastikoksiidi radikaal NO · Lämmastikdioksiidi radikaal NO2 Pro-oksüdandid Oksüdatiivsed stressorid ehk pro-oksüdandid on hapniku reaktiivsed osakesed või faktorid: · Hapniku reaktiivsed osakesed · Raua- ja vaseioonid · Raskemetallid · Ravimid · Kiirgus Vä...
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust (eksogeensed [vitamiinid] ja endogeensed [ensüümid, hormoonid]) Vitamiinid Väikse molekulmassiga orgaanilised ühendid, mis on elutegevuseks hädavajalikud mikrotoitained. Vita- elu, amiin- vastav keemiline ühend (enamus vitamiine pole amiinsed ühendid, aga I avastatud oli) Vitamiinide allikad inimeste jaoks: 1) Segatoit (osa vitamiine taimsest toidust ei saa üldse- B12 nt) 2) Seedekulgla mikroobikooslused sünteesivad. (NT: Vitamiin K, B5) 3) Süntees eelühenditest (NT: beetakaroteenist sünteesitakse vitamiini A) 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud tarbekaubed (kosmeetikatooted, toiduained jne) Vitamiinide biofunktsioonid 1) Vitamiinid kuuluvad liitensüümide koosseisu mittevalgulise osana. 2) Mõjusad antioksüdandid (vesilahustes vitamiin C, rasvades vitamiin E) 3) Olulised arenguprotsesside reguleerijana. NT: a) vitamiin C hulk mõjutab mees...
Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, ko...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium TOITUMINE NOORSPORTLASE ELUS uurimistöö Koostaja: Marcus Methusalem Juhendaja: Anne Tomingas Tallinn 2014 Resümee Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teema on „Toitumine noorsportlase elus“. Käesolevas uurimistöö eesmärk on otsida vastuseid küsimustele, mis käsitlevad noorsportlaste toitumusharjumusi. Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesik...
Vitamiinid Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees elutegevuse käigus välja kujunenud taimedel. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näi...
Kordamisküsimused - kontrolltöö nr. 3 1. Ainevahetuse olemus. Ainevahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine Dissimilatsioon erinevate ainete lõhustamine ja laguproduktide eemaldamine organismist 2. Valkude ainevahetus, valgu ülesanded organismis, lämmastikubilanss Valgud on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin Vere hüübimis teostab ve...
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Referaat Toitainete tähtsus lapse arengus Koostas: Grupp: Juhendaja: Tartu 2009 1 SISUKORD 1.Toitained...................................................................................................................................4 1.1.Valgud ...................................................................................................................................4 1.2.Süsivesikud ...........................................................................................................................5 1.3.Toidurasvad.......................................................................................................
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped - kõrgmolekulaarsed biopolümeerid, mis koosnevad nukleotiididest.(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = polünukleotiid. DNA desoksüribonukleiinhape. RNA ribonukleiinhape. Lämmastikalused- Aromaatsed tsüklilised ühendid, mis lisaks süsinikule sisaldavad ka lämmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:Lämmastikaluste järjestus polünukleotiidahelas. Sekundaarne Polünukleotiidahel ruumiline struktuur DNA: *Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks). *Tsükliline kaksikspiraalne (tsirkulaarne biheeliks). *Üheahelaline RNA: *Vabakujuline ahel, *osaliselt (iseenda ümber) spiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA ...
Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus. Inimkeha atomaarne koostis (mida on kõige rohkem?). o Bioelemendid- o Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid: C; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) o SÜSINIK- moodustab lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises ...
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada vere...
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elem...
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhili...
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin. A- sõltuvad inimorganismis ka sigivus organismile kahjulik ning vitamiin on tähtis paljude organismide (reproduktsioonivõime): koguni ohtlik olla, sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke ho...
Seedimine, imendumine ja toitained õpilase lisamaterjal Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avalda...
Kordamisküsimused Biokeemia osaeksamiks. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse alus. Elavas organismis on umbes 70-90 elementi, millest hädavajalikud on 27. Elavates organismides on 6 keemilist elementi, mida kutsutakse põhibioelementideks, need on C ehk süsinik, O ehk hapnik, N ehk lämmastik, S ehk väävel, P ehk fosfor, H ehk vesinik. Need elemendid moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. Inimorganismi põhibioelemendid: O ehk hapnik moodustab 62% põhibioelementide koguhulgast. Hapniku kasutab keha biomolekulide lõhustamiseks, mis võimaldab kasutada nende energiat. C ehk süsinik moodustab 25% põhibioelementide koguhulgast ja on elava keskne bioelement. Süsinik on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Suudab moodustada kuni 4 stabiilset sidet teiste aatomite molekulidega või süsiniku aatomitega. H ehk vesinik moodustab 10% põhibioelementide koguhulgast. Vesinik võimaldab vesiniksidemete te...
1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; Iga C-aatom on võimeline moodustama neli ...
Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
