10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
BrigitaP
Õppematerjali autor
· Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. · Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makrotoitained - Inimene peab saama järjepidevalt suurtes kogustes - valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. · Mikrotoitained inimene vajab vähem - vitamiinid ja mineraalained Rakkudes sünteesitakse uusi kehaomaseid aineid, lõhustatakse energiarikkad molekulid, et vabaneks energia. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja transpordib hapnikku Liigutamine (müofibrillid)- lihasrakus olev valguline kiud, võima
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad protsessid. 1. Suuõõnes asuvad hamb
Seminariks ettevalmistus 1. Vitamiinid. Täida tabel. Tähis Nimetus(ed Vajadus Biofunktsioonid, sh roll Millistes ) ööpäeva biokeemias toiduainetes s esineb. A maks, A-vitamiin 700– ✔ nägemisprotsessiks piimatooted 900 µg ✔ paljude organismi rakkude (juust, või), kasvuks ja arenguks muna. ✔ limaskestade normaalseks Karotenoide arenguks (siit tuleneb tema leidub enim oluline kaitse kollastes ja infektsioonide vastu) oranžides, aga ✔ antioksüdantsek
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust j
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taim
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi
VIII AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest (valkudest, lipiididest ja süsivesikutest) energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine – ja energiavahetusel 2 suuremat funktsiooni: ENERGEETILINE JA PLASTILINE E EHITUSLIK FUNKTSIOON. Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne). Tavaliselt energia saamine toimub organismis aeroobsel teel, ainult väga intensiivse töö korral võib see toimuda anaeroobsetes tingimustes (sprint, trepist üles minek ja toimub lühikest aega). Peale glükoos saab energiat ka teistest toitainetest, ainult et enamus juhtudel muudetakse need toitained glükoosiks. See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt). Energiat saab ka rasvhapetest, see on aga aeglasem. Ras
taluda, kui toit keha energiavarusid igaks järgnevaks päevaks taastada ei suuda. Oluline on mitte üksnes toidu kogus, vaid ka selle optimaalne toitaineline koostis. Organismi varustamine ehitusmaterjaliga. Peamiseks ehitusmaterjaliks, millest inimese keha on üles ehitatud, võib pidada valkusid. Inimorganismi normaalse 77 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! toimimise tagamiseks on valgud meie kehas pidevas uuenemises – neid ühtaegu nii sünteesitakse (pannakse kokku lihtsamatest ühenditest aminohapetest) kui ka lam- Valgud on oluli- mutatakse. Sünteesi- ja lammutustegevuse vahekorrast sõltub, kas organismi struk- seks ehitusma- tuurid täiustuvad ja arenevad, säilitavad oma püsiseisundi või hoopis kõhetuvad terjaliks, millest ja nõrgenevad
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid