Seega on südamelihase kokkutõmme antud tingimustes maksimaalne. 7. Südametegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon, selle iseärasused lastel. Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb,
........................................................................5 2.1. Glaukoom....................................................................................................................5 Glaukoom ehk roheline kae on krooniline eakate inimeste silmahaigus, mida iseloomustab suurenenud silma siserõhk. Glaukoomi puhul on silma kanalid häiritud ja silmas toodetud vedelik ei pääse enam minema. Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni. Selle tulemusena närvirakud surevad. Sellise protsessi käigus kaob järk- järgult nägemine, kuni inimene võib pimedaks jääda. (Bodh jt 2011). Joonisel 1. on näha silma, millel on glaukoom. . Joonis 1. Glaukoom silmas. (Koppel)...................................5 2.2. Katarakt........................................................................................................................6
Rasv on kõige energiarikkam toitaine, sisaldades energiat 9kcal/g. Keha vajab rasva nii energiaallikana, elundite teostamiseks kui ka elutähtsate protsesside toimimiseks. Vajalik ka toidu seedimiseks, sest see kergendab toidu lõhustumist ja teiste toitainete transporti kudedes. Küllastumata ja polüküllastumata rasvadel on küllastatud rasva ees veel järgmised eelised: nad sisaldavad elutähtsaid rasvhappeid mõjuvad hästi südamele ja veresoontele, kuna langetavad kolesterooli tase sisaldavad E-vitamiini, A- ja D-vitamiini Kasutatud kirjandus Lars Thool "Treening tervele kehale".
Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega.Suurem vere hulk töötavates lihastes, kõõlustes ja sidemetes suurendab nende töötavate lihaste, sidemete ja kõõluste elastsust, mis tagab ohutuma ja efektiivsema soorituse, eriti nende harjutuste ja tegevuste korral, kus esineb palju lihaste, sidemete ja kõõluste venitusmomenti. Valmistab kardiovaskulaarse süsteemi ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks.See tähendab seda, et soojendus kindlustab selle, et südamele ja veresoontele antakse aega keha suurenenud nõudmistega hapniku ja vere järele. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks.Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb.
ravimi kontsentratsioon tõuseb - b) muutused erituselundites, neerude verevarustus langeb 6.Selgita mõiste antagonistlik toime. Antagonist on ravim, mis seondub retseptoriga, ise ta toimet ei avalda, kuid blokeerib retseptori ja ei võimalda agonistil (mediaatoril) sellega seonduda ja toimet avaldada. Järelikult antagonistina toimiva ravimi toime on vastupidine endogeense mediaatori poolt esilekutsustud toimele. 7.Milline on nikotiini toime veresoontele?..kahjustavad Kas nikotiin ergutab või pärsib oksekuskuse tööd? Kuidas mõjutab nikotiin kesknärvisüsteemi regevust?. ergutab nikotiin närvisüsteemi 8.Kas 2 adrenoblokaatorite toimel vererõhk tõuseb või langeb. Kuidas mõjuvad 2 adrenomimeetikumid bronhide lihastoonusele?.. 9.Nimeta H2 histamiiniblokaatior.. Astemisool, Loratadiin, Tsetirisiin, Ebastiin Milliste haiguste puhul seda ravimit kautatakse?. soodustavad mao- ja 12- sõrmiksoole haavandi
artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele. Ülemine vererõhk on kõrgeim rõhk arterites, alumine vererõhk on kõige madalam vererõhk arterites. Mõõtühikuks on mm/Hg. Normaalne vererõhk on 115-130/70-80 mm/Hg. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veri liigub südamest veresooni mööda kogu keha laiali elunditesse ja kudedesse ning sealt uuesti tagasi südamesse. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb
kopsudes suhteliselt palju verd ja vähe õhku. See on eelduseks vedeliku kogunemisele kopsudesse turse korral. Kuna rindkere liikuvus on väiksem ja hingamine seetõttu pindmisem, tekivad kergemini kopsupõletikud. Kopsupõletik põhjustatud pneumokoki poolt. Kopsukelme ehk pleura on väga õhuke ja pleura õõs on kergesti väljavenitatud, juhul kui pleuraõõnde on vedelik välja kogunenud. See põhjustab omakorda põhjustab survet südamele ja veresoontele, see võib neid normaalsest asendist kõrvale nihutada. Hingamisakt ja selle osad, mehhanism Hingamisakti osad: 1) Väline ehk kopsuhingamine st õhu liikumist atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal õhu liikumist ja vastupidi väljahingamisel alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport hapnik imendub(difundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedeni. Kudedest verega transporditakse kuni alveoolideni CO2.
· Lühiajaliselt tõuseb vererõhk · Väheneb veresoonte toonus südames, ajus ja kopsudes, samal ajal väheneb naha ja siseorganite verevarustus = · Vererõhk ei tõuse aga verevarustus paraneb + · Suuremad kofeiiniannused suurendavad veresoonte toonust, tõstes mõõdukalt vererõhku - kasulik migreenihaigetele · Vanematele inimestele sobib lahjem kohv, mis parandab peaaju vereringet · Kofeiini silelihaseid lõõgastav toime on lisaks veresoontele oluline ka kopsudes, kus kofeiin lõõgastab hingamisteid kasulik astmahaigetele + · Mõõdukas kohvi joomine (2-4 tassi päevas) alandab käärsoolevähki haigestumise riski 25%, sapikivide 45%, maksatsirroosi 80% ja parkinsonismi 50% - 80%. · Veel vähendab kohvi joomine 25% astmahaigete atakke. · Kofeiin suurendab annuses 39 mg kehakaalu kg kohta vastupanuvõimet maksimumilähedaste füüsiliste harjutuste sooritamisel.
voolab alati kõrgema rõhuga veresoontest madalama rõhuga soontesse. Vereringe regulatsioon · Regulatsioone on kolme tüüpi ning need tagavad vere jagunemise elundite vahel. · Lokaalne e. autoregulatsioon: arterioolide reaktsioon venitusele, temperatuurile, mitmetele ainetele (CO2, piimhape, K+, O2, pH, NO jm) · Humoraalne regulatsioon: ained, mis tekivad organismi ühes piirkonnas, kuid liiguvad mujale toime aju vasomotoorse keskusele ja otseselt veresoontele ja südamele (reniin vererõhk ja -hulk; adrenaliin sagedus ja veresoonte toonus) · Neuraalne regulatsioon: vasomotoorses keskuses (piklik aju ja ajusild) - refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel - sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ümber kodade ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid
töö, rõõm, hirm, püsiv pingeseisund ehk stressiseisund). 2) Parasümpaatilist NS-i aktiveerib puhkeseisund (eriti uni, aga ka pikaliheitmine pärast tööd), söömine (söömine ise ja söömisjärgne periood). Lühiajaline ärritaja on külm läheb ruttu mööda. Toimeefektid: 1) Sümpaatilise NS-i mõju: * mõju südamele: südametöö kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad ja erutuse juhtivus südamelihases paraneb - sümpaatilisel NS-il on südamele STIMULEERIV mõju * mõju veresoontele: erinevatele veresoontele erisugune. Kui veresoon laieneb, siis verevarustus paraneb kui aheneb, siis verevarustus nõrgeneb. Erutusel laienevad skeletilihaste ja aju veresooned, suuremalt jaolt ka südame pärgarterid (süda saab nende kaudu ise verd) ehk koronaalveresooned (korona pärg, kroon). Erutusel henevad aga siseeelundite ja naha veresooned. * mõju hingamisele: hingamine kiireneb ja bronhide silelihased lõõgastuvad, mille tulemusel
silma sarvkest.UVC kiired neelduvad täielikult aknaklaasis. UVB valgus tekitab nahale ~ 12- 24 tunni pärast nn. päikesepõletuse ja ~ 48- 72 tunni möödudes pigmentatsiooni.Kahjustab konjunktiive ja silma sarvkesta.UVB kiired läbivad hästi vett ( ettevaatust ujumisel ! ) ja neelduvad aknaklaasis.Nad on nn. vaheaineks, mille toimel 7- dehüdrokolesterool muutub bioloogiliselt aktiivseks vit. D 3- ks.Negatiivseks mõjuks on toime epidermisele, sidekoele, veresoontele ( DNA, RNA, proteiinide ja rakumembraanide muutused). UVA valgus väikeses doosis ei kutsu esile nahapunetust ega ka pigmentatsiooni, ei ärrita ka silmi.Kõrges doosis põhjustab erüteemi ja kohest pigmenteerumist.Koos UVB kiirtega tekitab intensiivse nahapunetuse.Läbib aknaklaasi ja läbistab ka nahka, võib esile kutsuda rakkude DNA kahjustuse ja immuunomodulatsiooni ( kaitse muutus ) ning suurendada riski pigmendi muutustele ja malignisatsioonile.
Liikumatuse korral kuhjub piimhape lihastesse ja lihased „surevad ära.“ Aeglane lonkimine väsitab rohkem kui kiire käik, kuna veri jääb lihastesse pidama. Pulss ja selle mõõtmine Pulss on arterite seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Süstoli ajal süda paiskab järjekordse portsjoni verd aorti – see annab tõuke vastu aordi seina ja paneb selle võnkuma. See võnkumine kandub lainena piki aordi seina edasi arteritele ja ka teistele veresoontele (arterioonidele, kapillaaridele, veenidele). Laine levikut on võimalik kombelda käe abil või ka registreerida. Pulsi palpeerimine. Pulsi sagedus vastab üldiselt südame kokkutõmmete sagedusele. Kui süda lööb väga kiirelt, siis ei tarvitse kõik lained nii tugevad olla, et neid oleks võimalik palpeerida – pulsi defitsiit. Pulsi palpeerimiskohad on need, kus suuremad arterid on keha pinnale lähemal. Nendeks on
-organismi pidev varustamine energiaga 12Igapäevane energiaallikas?-Gl8koos./rasvad, valgud 13Rasvade , valkude lagunemine?-rasv-pideva aktiivsuse tulemusel.valg- organism omistab 5%,nälgiminse ajal intensiivistub. 14F88silise pingutuse mojud organismile?-hapniku hulk väheneb, susihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp suureneb, veresuhkru ja gl8kogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisel. 15Treebingumoju a) sudamele-löögisagedus ja hingamine suurenevad. b) veresoontele- läbimoot suureneb, veri kannab soojuse naha pinnale. c) hingamiselunditele. töö inten d) lihastele-lihased teevad tööd ..paraneb lihaste toonus ja vastupidavus. 16Vananemise tunnused-juuste horenemine/välja langemine, lohna/maitsemeele norgenemine, kuulmise norg, nägemise halvenemine, ajukoorerakkude vähenemine, kopsumahu vähenemine, sudamemahu vähenemine, luude horenemine, seedehäired, lihasjou vähenemine, kortsude teke. 17Mix me vananeme
SIIT JÄIN KIRJUTAMISEGA POOLELI Säsis toodetakse adrenaliini, selle vallandumist stimuleerib sümp NS-i erutus, mis omakorda põhjsutatud emotsionaalselt ja füüsilisest pingest. Adrenaliin avaladab toimet adrenoretseptorite kaudu. Temale suurema tundlikkusega beeta retseptorid (VT VEG NS-i!) 1) Mõjub südamele stimuleerivalt 2) Hingamistegevus kiireneb 3) Bronhid laienevad 4) Minutiventilatsioon laieneb 5) Veresoontele ajuveresooned laienevad, südame pärgarterid laienevad; siseelundite jm ahenevad 6) Seedeelundite talitlus ja motoorika pidurduvad 7) Paraneb vere hüübivus Ainevahetuslikult intensiivistub glükogenolüüs (glükogeeni lammutamine), glükoosi tase tõuseb, glükoneogenees intensiivitsub, lipolüüs triglütseriidide lammutamine intensiivisub. Glükogoon, kortisool, adrenaliin kontra reservid? Pikaajalisel nälgmisel adrenaliini tootmine väheneb, kortisool suureneb.
seisukohast-kõige rikkamad inimtoidu komponendid. Kaitsefunktisoon-nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest, kaitsevad keha mahajahtumise eest. Fosfolipiid-sisaldab amfifiitseid lipiide, rakumembraanide peamine koostisosa. Lihtlipiidid-glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid-rasvad,õlid, vahad. Kolesterool-molekul rasvade hulga, millel on tähtsad ülesanded organismis, kuid veresoontele lupjudes põhjustavad ateroskleroosi. VALGUD-transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsioni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, rakkude ehitusmaterjal, muudavad kahjutuks haigusi.Valgud koosnevad aminohapetest. Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaarstruktuur, kvaternaarstruktuur. Kaitsefunktisoon-valgud moodustavad antikehi antigeenide vastu. Ehituslikfunktisoon-valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse ja nahatekied on
Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Optimaalse arvutitöökeskkonna kujundamise ABC, s.o. sobiliku mööbli valiku ning töövahendite
leidub ubadest, pärmist, meest, piimast. C vitamiin on vajalik immuunsüsteemile, haavade paranemisele, luude ja hammaste kasvuks ning veresiintele. Seda leidub puu- ja köögiviljadest. D vitamiin on vajalik Ca ja P ainevahetuseks ning luude arenguks. Seda leidub lihast, munast, piimast. E vitamiin on vajalik aneemia vältimiseks, assimilatsiooni regulatsiooniks ja näärmete tööks. Seda leidub munas, pähklites. K vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, lihaste tööks, valu vastu ja veresoontele ning seda leidub ubades, tomatis, basiilikus ja kapsas. Ainevahetushäireid põhjustavad vaegus kui ka liigvaegus. Vaeguse põhjusteks on üldjuhul ühekülgne toitumine, vaesusest tingitud toitumistavad, kahjulikud harjumused (nt alkoholism), haiguslik seisund (maksahaigused jne) Ületarbimise põhjused on tavaliselt ravipreparaatide valesti kasutamine. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis sünteesitakse sisesekretsiooninäärmetes närvisüsteemi kontrollimisel
Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Suurem vere hulk töötavates lihastes, kõõlustes ja sidemetes suurendab nende elastsust, mis tagab ohutuma ja tõhusama soorituse, eriti sellise tegevuse korral, kus esineb palju lihaste, sidemete ja kõõluste venitusmomenti. Valmistab kardiovaskulaarse süsteemi ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. See tähendab, et soojendus kindlustab selle, et südamele ja veresoontele antakse aega keha suurenenud nõudega hapniku ja vere järele, kohaneda. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb. 3 Kuidas soojendust õigesti teha? Esiteks- venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi on soojenduse väga tähtis osa. Eesmärgiks on
» C05AD Lokaalanesteetikumid » C05AE Lihasrelaksandid » C05AX Teised hemorroidide ja päraku lõhede paikseks raviks kasutatavad ained. » C05B VEENILAIENDITE RAVI » C05BA Hepariinid või heparinoidid paikseks kasutamiseks » C05BB Skleroseerivad ained lokaalseks süstimiseks » C05BX Teised skleroseerivad ained » C05C KAPILLAARE STABILISEERIVAD AINED 1.Venoruton 1000 mg, kihisevad tabletid Venoruton mõjub kõige väiksematele veresoontele (kapillaaridele), vähendades vee ja teiste ainete leket läbi veresoonte seinte. Veenilaiendite ja teiste jalaveenide haigustega patsientidel esineb liigne leke nimetatud väikestest veresoontest, mille tagajärjel tekivad tursed pahkluu piirkonnas. Venoruton vähendab turseid ja leevendab nendega seotud sümptomeid nagu valu, väsimus, jalgade raskus ja krambid. Toimeaine: O-( ß-hüdroksüetüül)-rutosiidid ATC: C05CA01
See on multifunktsionaalne kontsentraat, mida saab kasutada nii stomatoloogilisteks kui ka teisteks meditsiinilisteks otstarveteks. Stomatoloogias kasutatakse vahendit raviefekti tugevdamiseks paradantoosi ja teiste haiguste ravimisel. Suuloputaja suurendab mitmekümnekordselt hammaste puhastamise efekti, aitab edukalt verejooksude puhul, hambakivi ja kaariese vastu, tema koosseisus on tugevad taimese päritoluga antiseptilised ained. See on samuti tõhus vahend veresoontele, leevendab migreenivalud, spasmid, pea- ja südamevalu. Kuna preparaat sisaldab ainult taimseid antibiootikume, võib teda kasutada isegi rasedus- ja rinnaga toitmise ajal, ja mitte ainult hammaste hooldamiseks vaid ka hügieeniliseks otstarbeks. Hambaravi: paradontoosi, skorbuudi, kaariese, süljenäärmete põletiku, igemepõletiku, paradontiidi, ülemiste hingamisteede jt haiguste raviefekti tugevdamiseks.
Arvestades migreeni tekemehhanisme, on suhteliselt vähetõenäoline, et valuhoog möödub kiirelt ilma ravimiteta. Kergemate migreenihoogude puhul aitavad sageli käsimüügiravimid paratsetamool, aspiriin, tihti ka diklofenakk ning ibuprofeen. Kõiki valuvaigisteid tuleb kasutada maksimaalses valuvastases annuses võimalikult valuhoo alguses. Alles siis, kui on teada, et migreenihoog ei allu nendele rohtudele, tuleb kaaluda spetsiifilisemate ravimite kasutamist. Näiteks otseselt veresoontele mõjuvaid ravimeid (ergotamiin), südametegevust mõjutavaid ravimeid (propranolol, verapamil), teatud juhtudel ka depressioonivastaseid ravimeid, kuid neid ravimeid võib tarvitada ainult arsti loal. Migreeni ravi pole ainult tablett. On terve rida soovitusi, mis ei ole seotud medikamentidega ning alustada tuleb valu põhjuste välja selgitamisest, milleks võib olla äkiline higistamine, tuiked meelekohtades, kogu keha läbiv ebameeldiv värin. Migreeni all kannatavatele
mõjutatavad sellest mõõtmise situatsioonist (eriti kui ta teab et tal võib olla rõhk kõrgem) ehk siis mõõtmise situatsioon ise tõstab rõhku. Sellises situatsioonis tuleks lihtsalt mõõta mitu korda. Pulss ja selle mõõtmine. Pulss on arterite seinte rütmiline võnkumine südame toost tingituna. Süda paiskab süstoli ajal järjekordse portsjoni verd aorti, mis paneb aordi seina võnkuma. Ja see võnkumine kandub lainena piki aordi seina edasi arteritele ja ka teistele veresoontele (arterioonidele, kapillaaridele, veenidele).Pulssi mõõdetaksegi arteritel, seal on ta küllalt tugev ja hästi tuntav. Pulssi on võimalik pampeerida (käsitsi tunda/katsuda). Või on võimalik registreerida andurite abil (andurid pannakse arteri peale ja aparaat registreerib võnked). Paremad registreerimis ja pampeerimiskohad on pindmisematel asetsevatel veresoontel. Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast
Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast
Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. Arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele , põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada , et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Vaata hiire alla, kui sa seda viimase paari kuu jooksul teinud pole . Kuidas tundub?
Redelil ja muul kõval toolil istudes veri jääb kinni, jalad surevad ära jms. Aeglane kõnd väsitab palju rohkem kui kiire kõnd, veri hakkab kuhjuma rohkem jalgadesse. Südame tegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon Regulatsioonis osalevad vegetatiivne NS ja veres ringlevad hormoonid. Sümpaatilise NS-i erutuse korral südametegevus kiireneb, kokktuõmbed tugevnevad, paraneb südamelihase erutuvus ja erutuse juhtivus. Sümpaatilise NS-i mõju veresoontele pole sama. Sümpaatikuse mõjul ahenevad naha ja siseelundite veresooned, laienevad aga skeletilihaste ja aju veresooned ning tavaliselt ka südame pärgarterid, luuakse kõik tingimused, mis peaksid kindlustama sümpaatikuse.......... kuna kõikidesse veresoontesse võrdselt ei jaguks, naha ja teised veresooned. Tühjenevad ka veredepood: maks, põrn ja punane luuüdi (viimases verehädas). Suure füüsilise koormuse korral toimub kokkutõmme väga järsku, ja piste tekitabki valu. (PISTAB.
klapid. Muutub rindkeresisene rõhk, kui me hingame. Rindkere imav toime soodustab liikumist -rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg.Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakses verd veenidest välja . 18. Kopsuvereringe- Kopsuvereringe ehk väike verering on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon- Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR
Kui teha seda maksimumilähedaselt muutub see anaeroobseks. Aeroobne treening on treening, kus energiaallikana kasutatakse rasva (süsivesikute asemel, mis on muidu kõige kiiremini kättesaadav energiallikas) ning kus rasva põlemine toimub hapniku osavõtul. Inimestel on aeroobne lävi erinev, kuid maksimaalsest südamelöögisagedusest on see ca 60-75%. Sellise treeningu korral kulgeb veri lihastesse lisaks suurematele veresoontele ka mööda väiksemaid veresooni. See laiendab väiksemaid veresooni ning eelkõige noortel tekitab juurde isegi uusi veresooni. Kardiotreening on näiteks jooksmine, tervisekõnd, jalgrattasõit, suusatamine, 7 ujumine, rulluisutamine jt. (Kehavormi, 2015) 2.2 Jõusaali treening Jõusaalitreening on anaeroobne treening ehk treening, mis toimub hapnikuvõlas. Kuna rasvu
Kui teha seda maksimumilähedaselt muutub see anaeroobseks. Aeroobne treening on treening, kus energiaallikana kasutatakse rasva (süsivesikute asemel, mis on muidu kõige kiiremini kättesaadav energiallikas) ning kus rasva põlemine toimub hapniku osavõtul. Inimestel on aeroobne lävi erinev, kuid maksimaalsest südamelöögisagedusest on see ca 60-75%. Sellise treeningu korral kulgeb veri lihastesse lisaks suurematele veresoontele ka mööda väiksemaid veresooni. See laiendab väiksemaid veresooni ning eelkõige noortel tekitab juurde isegi uusi veresooni. Kardiotreening on näiteks jooksmine, tervisekõnd, jalgrattasõit, suusatamine, 7 ujumine, rulluisutamine jt. (Kehavormi, 2015) 2.2 Jõusaali treening Jõusaalitreening on anaeroobne treening ehk treening, mis toimub hapnikuvõlas. Kuna rasvu
Mürgid ja vastumürgid Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud ained- värvid, lahustid jt- võivad olla mürgised. Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu...
noradrenaliini ja kortisooni (ärkveloleku hormoon) vabanemist. · Need stressihormoonid stimuleerivad sümpaatilist närvisüsteemi, mille tulemusena suureneb südame löögisagedus, lühiajaliselt tõuseb vererõhk, väheneb veresoonte toonus südames, kopsudes ja ajus. Samal ajal väheneb naha ja siseorganite verevarustus. Kokkuvõttes vererõhk ei tõuse, kuid vereringe paraneb. · Kofeiini silelihaseid lõõgastav toime on lisaks veresoontele oluline ka kopsudes, kus kofeiin (aga eriti teofülliin) lõõgastab hingamisteid. · Mõõdukate annuste korral soodustab kofeiin toidu seedimist, stimuleerides maomahla eritumist ja soolestiku motoorikat. · Suuremad kofeiiniannused aga võivad põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad. · Kuna adenosiin tekitab väsimustunnet, alandab mõõdukalt vererõhku ja laiendab
Peatoega kõrge seljatugi sobib töötajale, kes on harjunud pikalt mõtisklema ning pead vastu seljatuge toetama. Heal töötoolil on palju reguleerimisvõimalusi nii saab igaüks sättida istekõrguse, seljatoe kalde ja kõrguse, isteplaadi sügavuse ja kalde ning käetugede kõrguse ja laiuse just oma keha järgi. Reguleerimine peab olema kerge ja sooritatav isteasendis. Samuti peab tool vabalt tööruumi mahtuma ning sellel ei tohi olla teravaid servi, mis suruksid istuja lihastele, veresoontele ja närvidele. Kontoritool olgu paraja pehmusega, pealisriie vastupidav ning õhku läbilaskev ja kergesti hooldatav. Harjutusi tööajal: Ükskõik kui mugavalt kontoriinimene istub ja töötab, siiski koormab pikk istumine selga ja põhjustab ülemäärast lihaspinget. Pingete vähendamiseks ja tervisehädade ennetamiseks tuleb vältida istumist järjest üle tunni aja, vahelduseks peaks püsti tõusma ja ruumis ringi jalutama. Head teevad ka venitusharjutused, mis vähendavad
Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. · Sümptomid on peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus, töövõime langus ning unetus. · Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k), Arterial hypertension (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk. Vererõhk sõltub seega südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast. Kui inimese süda pumpab liiga palju verd, muutub vererõhk kõrgeks ning sellest tekibki Kõrgvererõhktõbi. · Haigust on võimalik ravida tervisliku eluviisiga st. soola piiramine toidus, kehakaalu normaliseerimine, stressi vähendamine, mõõdukas
südamele ja üldse kõigile rakkudele. Kui organism ei saa kaltsiumi küllaldaselt, võivad tekkida krambid lihastes, lastel võib kaltsiumipuudus tekitada luustiku väärarenguid ning luustiku kasv võib pidurduda, samuti esinevad luumurrud. Vaevusteks on ka liigesevalud, aeglane pulss, hambakaaries. Luude hõrenemine võib ohustada last juba emaüsas, kui ema toit ei sisalda küllaldaselt kaltsiumi. Magneesium on südamele ja veresoontele sama vajalik kui kaltsium. Piim ja piimatooted aitavad muu hulgas oluliselt katta ka organismi magneesiumivajadust. Fosfor on eriti oluline vastsündinutele, aga ka edaspidises elus. Suurematel lastel võib fosforipuudus põhjustada aneemiat, luuvalu, väsimust jm. Mikroelementidest on piimas vaske, rauda, tsinki, fluori, alumiiniumi, boori, strontsiumi ja räni, vähemal määral seleeni. *VITAMIINID Piim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine D ja A ning vesilahustuvaid
7 37.-39. nädal Loode on 48 sentimeetrit pikk ja kaalub 2,8 kilogrammi. Laps harjutab neelamist, hingamist ja küljelt küljele pööramist. Pea on hetkel saa ümbermõõduga nagu loote puusad, kõht, õlad (seda põhjustab rasv). Aju areneb pidevalt edasi. Imikud ei tooda nuttes kohe pisaraid, sest nende pisaarakanalid ei ole veel avanenud. Lapse valge nahk on läinud roosaks (olenemata tulevasest pigmentatsioonivärvist), sest paks rasvakiht on veresoontele ladestunud. 40. nädal Lapse kaal on nüüd 3,5 kilogrammi ja pikkus umbes 50 sentimeetrit. Tema pea pressib aina tugevaalt pehmenenud emakakaela vastu algatades sünnitegevuse. Loode algatab sünnitegevuse, vallandades suurel hulgal östrogeeni. Sellega algab üleminekuperiood, mille jooksul saab lootest vasatsündinu. Sünnitegevusest annavad tunnistust emaka võimsad kokkutõmbed, mille tulemuseks tuleb laps ilmale.
(kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere ühesuunaline liikumine tagatakse klappidega, veri voolab aeglasemalt, veene on kaks korda rohkem kui artereid. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoontele. Ülemine vererõhk on kõrgeim rõhk arterites, alumine vererõhk on kõige madalam vererõhk arterites. Mõõtühikuks on mm/Hg. Normaalne vererõhk on 115-130/70-80 mm/Hg. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontes. Veri voolab kõrgema rõhu all olevast soonest sinna, kus rõhk on madalam. Lk 3 Sissejuhatus füüsilisse treeningusse
·I astme hüpertensioon (kerge) organmuutusi ei esine 140159 9099 mmHg II astme hüpertensioon (mõõdukas) vähemalt ühes organis on muutused160179 ·100109 mmHg ·III astme hüpertensioon (raske) organmuutuste tulemusena esinevad kliinilised Ihaigustunnused ja tüsistused 180 110 mmHg Isoleeritud süstoolne hüpertensioon 140 < 90 mmHg TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID ·Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk. Vererõhk sõltub seega südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast. Vererõhku mõjustavad ka mitmed teised faktorid (organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid), kuid essentsiaalse vererõhu kõrgenemise täpsed tekkepõhjused ei ole veel teada. Peamised vererõhku reguleerivad
piiri Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Vaid 510%l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab Siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks TEKKE PÕHJUSED Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk Vererõhk sõltub südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast Vererõhku mõjustavad ka mitmed teised faktorid (organismi vee ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid SÜMPTOMID Kõrgverererõhutõvega seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel
Samuti võivad tekkida hirmuhood ja tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood; · kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli väga närviline ja ärritunud ning võib ta käituda vägivaldselt; · tekitab ajukahjustusi, samuti pikaajalisi mälu- ja liikumishäireid; · pikaajalised kasutajad jäävad enamasti impotentseks või frigiidseks; · lisaks peaaju veresoontele kahjustab metamfetamiin ka neere, maksa ja südant. Huvitavat lugemist metamfetamiinist: Teise maailmasõja perioodil müüdi metamfetamiini pervitiini nime all, ning seda tootis Saksa farmaatsiettevõte Temmler. Pervitiini kasutati laialdaselt Kolmanda Reichi relvajõududes. Eriti populaarne oli see Luftwaffe pilootide hulgas, kuna pervitiin toimis ergutina ja selle abil oli võimalik pikendada ärkveloleku aega. Tablette nimetati Saksa relvajõududes "Stuka-tablettideks"
Erutusülekande preganglionaalselt postganglionaalsele on vahendatud mediaatori atsetüülkoliiniga Adrenoretseptorid noradrenaliini või adrenaliini vastu tundlikud; jagunevad alfa- ja beetaadrenoretseporiteks; alfaretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile, beetaretseptorid aga adrenaliinile; alfa1, alfa2, beeta1, beeta2, beeta3 Erutust stimuleerib emotsionaalne ja füüsiline pinge Sümpaatilise NS toimed ja erutuse efektid organismis: Mõju veresoontele pole kõigile veresoontele ühesugune; naha ja limaskestade veresooned ning siseelundite veresooned ahenevad sümpaatilise erutuse korral, skeletilihaste ja ajuveresooned ning pärgarterid (?) aga laienevad; peenise ja kliitori veresooned ahenevad, peenise puhul takistab see erektsiooni, aga soodustab ejakulatsiooni Naha ja karvapüstitajalihased kontraktsioon, karvad tõusevad püsti Silmaava ehk pupill laieneb
· toime neerudele on diureesi vähendav (diurees - uriini teke), ADH toimib nefronis kogumistorukeste ja vääniliste torukeste lõpposale. Ta suurendab nendes torukestes epiteel rakkude läbilaskvust vee suhtes, Seetõttu imendub rohkem vett verre tagasi ja lõpliku uriini kogus jääb väiksemaks. 1) Kui vett on organismis rohkem, siis tekib ADH-d vähem ja tagasiimendumine on ka väiksem. Uriini tekib tänu sellele ka rohkem. · suunatud veresoontele. Mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopressiidi e ADH-d eritub tavalisest rohkem. Tegemist on siis vere mahu ja rõhu langusega. Suurema languse ADH korral veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb. V 1 - veresoonte silelihastele; V2 - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem Oksüdotsiin · Seda produtseeritakse hüpotalamuses ja läheb hüpofüüsi tagasagarasse. Toime: 1) stimuleerib emaka kontraktsioone. Teda vabaneb rohkem siis, kui
higistamisest. Sellel hormoonil (ADH) on järgmised põhitoimed: Toime neerudele diureesi (uriini) teket vähendav. ADH toimib nefronis kogumistorukestes ja distaalsetes väänilistes torukestes lõpposades, ta suurendab nendes torukestes epiteelirakkude läbilaskvust vee suhtes. Seetõttu imendub rohkem vett (organismi) verre tagasi. Lõpliku uriini kogus jääb seetõttu väiksemaks. Kui ADH'd on vähe, tekib uriini rohkem (nt. kui vett on joodud liiga palju). Toime veresoontele mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopresiini ehk ADH'd eritub tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte silelihased tõmbuvad kokku, veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb seda nim. vasopressoorseks toimeks. ADH'l on kaks erinevat retseptorit V1(veresoonte silelihastel) ja V2 (kogumistorukestel - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem) OKSÜDOTSIIN produtseeritakse hüpofüüsis ja sealt läheb tagasagarasse, nagu ADHgi. Oksüdotsiini põhitoimed:
Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. 2.3. Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning
Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. 1.1.2. MÕJU SILMADELE Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö reziimist ehk töö ja puhkuse
Jood reguleerib kilpnäärme talitust ja 0 tüüp võib selle puuduse all kannatada. Piimatooted ja muna on sellele veregrupile halvad proteiiniallikad, neid tuleks süüa väikestes kogustes. Naised peaksid seega võtma iga päev täiendava koguse kaltsiumi. Juustu tarbimiseks on see tüüp halvasti kohanenud, kuigi muna võib süüa 3-4 korda nädalas. õlidest suudab 0 tüüp omastada kõige paremini linaseemne- ja oliiviõli, mis mõjuvad positiivselt südamele, veresoontele ja need vähendavad kolesteroolitaset. 0 tüüp ei vaja pähkleid ja seemneid oma toidus, olenemata neist saadava kõrge taimse proteiini pärast. Kasulikud on vaid kõrvitsaseemned ja kreeka pähklid oma tsingirikkuse tõttu. Loobuda tuleks nisust ja enamikest teraviljatoodetest. Sportides tegeleda jõuliste kehaliste harjutustega. Toiduained, mida tuleks vältida: hani, peekon, sealiha, sink. Kaladest marineeritud heeringas, kaaviar, suitsulõhe
efektorile(nääre või siselihas). Sümpaatilise NS ehitus ja talitlus Sümpaatiliste preganglionaarsete neoronite kehad paiknevad seljaaju rinna ja nimmesegmentide külgmistes sarvedes. Piirväärt koosneb üksteisepeal paiknevatest moodustistest. Ns aktiivsus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid) Veresoontele on kahesugune toime: osa laienevad, osad ahenevad. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1 adrenoretseptor, aga laienemist Beeta2 . Ahenevad naha ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja ajuveresooned laienevad. Koronaarveresooned varustavad südant verega. Koronaarveresoontel on mõlemad - nii alfa kui beeta adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini.
südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp. NS mõjuta. Kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. (2.1) 1)Sümp osa – *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit); *veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset mõju (talitlusi esilekutsuv, aktiivsuse suurenemine) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine; *aktiviseerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks. 2)parasümp osa – avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju: *stimuleerib seedenäärmete talitlust;
võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on: Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. Gaaside transport veres Sisemine e. koehingamine - s.o hapniku ärakasutamine oksüdatsiooniprotsessides rakkudes ja kudedes. Sisse- ja väljahingamise mehhanismid Sisse-ja väljahingamisel on põhiline rindkere õõne mahtude ja rõhkude muutumine
üleküllustuvud verega, mille tõttu suureneb veeni rõhk ja nõrkade veeniseinte korraltekivadki veenilaiendid. Samuti veeniklappide vähesus veenides võib olla tingitud kaasasündinud puudulikkusest. Nende sümptomite korral võib haigus tekkida juba varases eas ja võib ka kiiresti areneda. Veenilaiendite tekt soodustavad ka hormonaalsed muutused, see tähendab rasedusaegsed hormonaalsed muutused, loote mehaaniline surve väikese vaagna veresoontele, puberteet, menopaus, kontratseptiivid ehk rasestumisvastased tabletid, pillid, plaastrid ja nii edasi. Veenilaiendite teket põhjustab ka krooniline kõhukinnisus ( eriti kui jämesoole viimane osa on täis juba pikemat aega, kus kogunevad fekaalsed massid ja suruvad veenidele ), raske füüsiline töö ( inimesed, kelle töö on seotud pikemat aega jalgadel seismisega, pidevate raskuste tõstmistega ), liigne kehakaal, liikumisvaegus, jalgade pikaajaline sundasend nii seistes ( nt
tundenärvid (tsentripetaalsed) närvipõimikud, ganglionid liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Inimese peaaju paikneb ajukolju õõnes, milles on avad ajunärvidele, seljaajule ja veresoontele. On kaitstud tugevate koljuluude ja ajukelme poolt. Suuraju poolkerade pinnal on hallolluse kiht – seda nimetatakse suuraju kooreks, see on kõrgeim närvisüsteemi osa. Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega, mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu olemuseks on võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi
tagasõõrmete suunas, millega soodustatakse tolmukübemete peetumist. Limanäärmete nõre mässib tolmukübemed enda külge ja teeb sissehingatava õhu niiskemaks. Sel teel uhutakse tolmukübemed ninaneelu, kust nad koos limaga välja sülitatakse või alla neelatakse. Limaskestas on rohkesti veresooni, mis moodustavad sel põimikuid. Eriti tihedalt on venoosseid veresooni alumise ninakarbiku piirkonnas ja keskse ninakarbiku servadel. Siit võivad tekkida verejooksud. Tänu arvukatele veresoontele õhk ninas soojeneb. Ninaõõne ülemise osa limaskestas asub haistepiirkond, milles leiduvad erilised tunderakud - haisterakud. Nende ülesanne on õhu kõlblikkuse kontroll. 1. ninaõõs 1. suupilu 2. keel 3. keeleluu
annaabi.ee 
