Mürgid ja vastumürgid (0)

Mürgid ja vastumürgid

Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud ained- värvid, lahustid jt- võivad olla mürgised.
Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu koostises tarvitatakse, võivad mõnekümnegrammistes kogustes olla mürgised, nagu keedusool ja enamik maitseaineid. Samuti on suuremates annustes mürgised peaaegu kõik ravimid. Seega teravat piiri mürgiste ja mittemürgiste ainete vahel pole. Üks tähtsamaid suurusi, millega igasuguse aine mürgisust saab kvantitatiivselt iseloomustada, on surma põhjustav annus . Seda tähistatakse LD50 (poolletaalne doos) ja selle mõõtühikuks on mürgi kogus kehamassi kilogrammi kohta.
Mürke on kahte liiki. Ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite töö. Teised on valiva toimega, nad blokeerivad mõne erutuse- või ainevahetuskanali. Need on tavaliselt mürgisemad. Mürgil on peiteaeg- aeg mürgi sattumisest organismi kuni mürgitusnähtude ilmnemiseni. Tsüaniididel on see väga lühike (paar minutit), metanoolil ligikaudu pool tundi, fosgeenil (COCl2) mitu tundi. Mürgistuste puhul on rida iseloomulikke sümptomeid. Nii esinevad enamiku raskete mürgistuste puhul teadvus- ja psühhikahäired kuni teadvuse kaotuseni, hingamishäired, mürgiste ja söövitavate gaaside ( fosgeen , kloor) sissehingamisel ka kopsuturse. Vingugaas ja mõned maomürgid tekitavad verekahjustusi, mitmete raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Mõned mürgid ( etanool , unerohud, tsüaniidid) põhjustavad kehatemperatuuri langust. Samuti on sagedased raskete mürgistuste korral krambid . Enamik mürke kahjustavad maksa ja neerusid, eriti teevad seda orgaanilised halogeniidid, kõrgemad alkoholid ja raskemetallide ühendid.
Paljude mürkide jaoks on olemas vastumürgid. Nende toime võib olla kahesugune. Suurem osa vastumürke reageerib organismi sattunud mürkidega ja vähendab nende aktiivsust. Osa vastumürke on üldise toimega, nad nii-öelda remondivad kahjustused, mis mürk on organismile tekitanud. Kui mürk on organismi sattunud suu kaudu, saab maos või sooltes seda adsorbeerida söega, siduda valgulahuste (piim või munavalge) abil, lagundada oksüdeerijate, hapete või aluste lahjade lahustega . Juba kudedesse imendunud mürgist on raske jagu saada. Üldtugevdava toimega on glükoos, kuid tsüaniidimürgistuse puhul on tal veel eriline toime: oma aldehüüdrühma arvel muudab ta tsüaniidi tsüaanhüdriiniks. Tsüaniidile on vastumürgiks naatriumtiosulfaat Na2S2O3. Raskemetallide ioonide sidumiseks on head tioolid RSH (alkoholide väävelanaloogid). Metanoolimürgistuste puhul aitab etanool. Inimeste tundlikkus mürkide suhtes võib olla väga erinev, see oleneb vanusest , tervislikust seisundist ja muudest asjaoludest. Suured on erinevused ka mitmesuguste loomaliikide vahel.

Taimsed mürgid

Eestis looduslikult kasvavate mürgiste taimede põhilised toimeained on järgmised: tsikutoksiin mürkputkedes, hüostsüamiin koerapöörirohus, koniin surmaputkes, forbool näsiniines. Lõunamaistes taimedes leidub: nikotiini tubakas, urushiooli mürgipuus, strühniini strühniinipuu seemnetes. Mürgipuu liigid kasvavad Ida-Aasias. Juba nende lehtede puudutamine võib tekitada nahale ville, kuna mahl on erakordselt söövitav ja mürgine. Strühniinipuud kasvavad Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias, nendest saadav strühniin ja teiste samalaadse struktuuriga alkaloidide segu kuraare põhjustab lihaste halvatust. Indiaanlased kasutasid kuraaret noolemürgina.

Seente ja mikroorganismide mürgid

Seente tähtsamad mürgid on muskariin (punases kärbseseenes) ja güromitiin (kevadkorgitsas). Valge kärbseseene mürgid on palju tugevama toimega kui muskariin, need on tsüklilised peptiinid. Nad sisaldavad selliseid aminohapete jääke, mida tavaliste valkude koostises üldse ei leidu. Surm järgneb tugeva maksa- ja neerukahjustuste tõttu. Paljude taime- ja seenemürkide surma põhjustav annus LD50 on umbes 1...2 mg/kg. Mikroobide toodetud mürgid on peaaegu eranditult valgud . Üks tugevamaid mürke on botulismitoksiin. Peaaaegu niisama tugev mürk on teetanusetoksiin. See mürk põhjustab ülitugevaid krampe. Mõned hallitusseened valmistavad väga mürgiseid aineid, mis kahjustavad rängalt maksa, on tugevad kantserogeenid ja põhjustavad järglaste väärarenguid.

Loomsed mürgid

Peaaegu kõikides selgrootute rühmades on mürgitootjaid. Selgroogsetest on mürgised ainult mõned kalad , kahepaiksed ja roomajad . Peaaegu kõigil ämblikel on lõugtundlates mürginäärmed. Mürk on küllaldane peamiselt putukate surmamiseks. Siiski on mõned ämblikud inimesele väga ohtlikud, tuntumad on Lõuna-Euroopast Hiinani levinud karakurt ja Ameerikas elav nn must lesk. Ämblike mürgid on valgulised nagu maomürgidki. Mesilaste ja herilaste mürgi põhikomponentideks on samuti valgud. Paljudel troopikakaladel on uimekiired ja ogad mürgised ning ka inimesele ohtlikud. Eriti tugevaid mürke leidub kerakalade siseelundites ja kõhukelmes, nende lihas aga mürke ei ole. Kerakala mürk on tetrodotoksiin. Kahepaiksete nahk sisaldab mitmesuguseid mürke, mis võivad olla väga tugevad. Näiteks Lõuna-Ameerikas elava väikese konna, kohaliku nimega cocoy, naha ekstraktist on inidaanlased aastasadu valmistanud noolemürki. Selle põhikomponendiks on batrahhotoksiin. Maomürgid koosnevad valkudest ja neid on kahte liiki. Kobrade mürgi põhiosaks on neurotoksiinid, mis halvavad kesknärvisüsteemi, südame ja vereringe. Näiteks 6...7kg kobramürgiga oleks võimalik tappa miljon inimest. Rästikute, gürsa ja lõgismao mürgid lagundavad verd ja kudesid . Maomürgid toimivad eeskätt siis, kui nad on hammustuse kaudu verre sattunud, kuid nad söövitavad ka limanahka tugevasti. Maomürgid on ülitähtsad meditsiinis. Nendest valmistatakse ravimeid ja maomürgivastaseid seerumeid. Imetajad ja linnud mürke üldiselt ei tooda. Erandiks on ehk Põhja-Ameerikas tuntud kärplane skunk, kes paiskab keha tagapoolel asuvast näärmest kohutavalt haisva ning võrdlemisi mürgise vedelikujoa mitme meetri kauguselt vaenlasele pihta. See vedelik sisaldab dikrotüülsulfiidi, butüülmerkaptaani ja krotüülmerkaptaani.

Narkootikumid ja hallutsinogeenid

Need on meelemürgid, kuna mõjutavad just otseselt kõrgemat närvitegevust. Narkootikumide ja hallutsinogeenide vahel ei saa alati selget vahet teha, kuigi esimesed põhjustavad põhiliselt mõnutunnet ja joovastust (eufooriat), teised peale selle veel ümbritseva maailma tajumise moondumist ja hallutsinatsioone. Pärast narkootikumide tarvitamist tekib peaaegu alati depressioon , mis kestab päeva või paar. Selle aja vältel tunneb inimene end väga halvasti: süda klopib, vaevab iiveldus, söögiisu pole, pea valutab, tekib psüühiliselt rõhutud olek. Sellest ülesaamiseks on kõige lihtsam tarvitada uuesti mõnuaineid ja seda sageli tehaksegi. Nii hakkabki arenema narkomaania . Narkootikumid on morfiin , heroiin, kokaiin , hašis ehk marihuaana , LSD, ecstasy , kanep jne. Hašiši ehk marihuaanat lisatakse sigarettidele, seda saadakse india kanepi õitest. Põhiliseks toimeaineks on tetrahüdrokannabinool, mis tekib alles hašiši kuivatamisel ja suitsetamisel. LSD ( lahtiseletatult lüsergiinhappe dietüülamiid) on poolsünteetiline aine, millel on tugev hallutsinogeenne toime (hakatakse nägema helisid ja kuulma värve). Tajud muutuvad väga segaseks, esineb kõrgelt kukkusmisi, kuna arvatakse, et osatakse lennata jne. Ecstasy- tablettide üheks toimeaineks on aminoalküülbenseenid. Ecstasyga kaasneb kasvav avatus ja heasoovlikkus, suurenenud empaatiavõime, võimalikud paanikahood ja meeltesegadus. Ainel on tugev ergutav toime ja vaimne heaolu tunne. Tarvitajal laienevad pupillid , kiireneb pulss , tõuseb kehatemperatuur , üliaktiivsus ja värinad. Üks vanemaid ja tuntumaid narkootikume on etanool. Narko- või toksikomaania alla tuleks liigitada ka suitsetamine . Nikotiin on siiski üks väheseid mürke, mis kesknärvisüsteemi otseselt ei kahjusta, kuigi kopsudele, südamele ja veresoontele ta kindlasti hästi ei mõju.