MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES (0)

Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool
optomeetria õppetool
OP1
Lota Aadla
MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES
Referaat infotehnoloogias
Juhendaja : R. Orumaa,MA
Tallinn 2015
Sisukor
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool 1
optomeetria õppetool 1
OP1 1
Lota Aadla 1
MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES 1
Referaat infotehnoloogias 1
Juhendaja : R. Orumaa,MA 1
Tallinn 2015 1
Sissejuhatus 3
1. Presbüoopia 4
2. Haigused 5
2.1. Glaukoom 5
Glaukoom ehk roheline kae on krooniline eakate inimeste silmahaigus, mida iseloomustab suurenenud silma siserõhk . Glaukoomi puhul on silma kanalid häiritud ja silmas toodetud vedelik ei pääse enam minema. Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni. Selle tulemusena närvirakud surevad. Sellise protsessi käigus kaob järk-järgult nägemine, kuni inimene võib pimedaks jääda. (Bodh jt 2011). Joonisel 1. on näha silma, millel on glaukoom. . Joonis 1. Glaukoom silmas. ( Koppel ). 5
2.2. Katarakt 6
Katarakt ehk hall kae on kõige levinum halva nägemise põhjus. Normaalse silma puhul on läätse ees läbipaistev läätsevedelikuga kaetud kiht. Nii näeb inimene kaugele ja selgelt kõiki objekte. Katarakti puhul tekib läätse ette hall moodustis , mis segab selget nägemist . Alguses on moodustis väike ning ei sega nägemist, kuid aja jooksul see suureneb ning nägemine hakkab hägustuma. Kuni kaob lõplikult. (Hoopes jt 2014). Joonisel 2. on näha silma, millel on katarakt. 6
Joonis 2. Kataraktiga silm (Vollmer). 6
Katarakt ei tee haiget, kuid tekitab ebamugavustunnet ja mõjutab nägemist. Juba katarakti algstaadiumis on aru saada, et silm ei ole terve. Nägemine muutub häguseks, värvid ei ole enam selged, esineb musti auke ning vahel võib tekkida topelt nägemine. (Hoopes jt 2014). 6
6
3. ARUTELU 7
KAsutatud kirjanuds 8
Sissejuhatus 4
1. Presbüoopia 5
2. Haigused 6
2.1. Glaukoom 6
2.2. Katarakt 7
3. ARUTELU 8
KAsutatud kirjanuds 9

Sissejuhatus

Vananedes muutub inimene vastuvõtlikumaks erinevatele haigustele ja suureneb organismi tundlikus. Aastate lisandudes muutuvad ka silmad nõrgemaks ning langeb nägevusteravus. Ilmneda võib presbüoopia ehk kaugelenägevus , samuti võivad tekkida eaga seotud silmahaigused : glaukoom ja katarakt.

Presbüoopia

Presbüoopia on ealine kaugnägevus, mis tekib 40-50 eluaastatel. Lähedal olevad objektid muutuvad uduseks ning nende teravustamiseks tuleb objektidest kaugemale liikuda. Tehes lähitööd nagu kirjutamine, kudumine , tikkimine või muud sarnast, võib tekkida peavalu, pingetunne silmades ja peapööritus. (Ealine kaugnägevus…).
Presbüoopia on vanusega kaasnev protsess. See on seotud silmamuna kuju iseärasusega, mis on põhjustatud geneetilistest- ja keskkonnamõjutustest. Vananedes tiheneb silmalääts ja kahaneb selle elastsus. Sellest tulenevalt läätse kuju muutvate lihaskiudude töö nõrgeneb. Elastsuse vähenedes on silmal raske lähedale fokuseerida ning sellest tulenebki presbüoopia. (Ealine kaugnägevus…).
Kaugnägevust on võimalik korrigeerida prillide ja kontaktläätsede abiga. Muutused silmas on pidevad , nii muutub silmade tugevus ja korrektsioonivajadus ajapikku. Seega peaks käima iga 2 aasta tagant kontrollis ja vajadusel muutma prilliklaaside tugevust. (Ealine kaugnägevus…).

Haigused

Vanemas eas on levinud kaks põhilist silmahaigust glaukoom ja katarakt. Mõlema haiguse puhul on tegu kaega, mis on tingitud just eaga seotud eripäradest.

2.1. Glaukoom

Glaukoom ehk roheline kae on krooniline eakate inimeste silmahaigus, mida iseloomustab suurenenud silma siserõhk. Glaukoomi puhul on silma kanalid häiritud ja silmas toodetud vedelik ei pääse enam minema. Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni. Selle tulemusena närvirakud surevad. Sellise protsessi käigus kaob järk-järgult nägemine, kuni inimene võib pimedaks jääda. (Bodh jt 2011). Joonisel 1. on näha silma, millel on glaukoom. .
Joonis 1. Glaukoom silmas. (Koppel).

Põhilisteks glaukoomi sümptomiteks peetakse ähmast nägemist, silmavalu ning teisi silma häireid nagu valguskartus ja nägemise ahenemist. Glaukoomi algstaadiumis sümptomid aga puuduvad, mistõttu on seda raske varakult diagnoosida. (Bodh jt 2011).
Glaukoomi ravimiseks on mitmeid võimalusi, olenevalt kae arengust. Varakult avastatud glaukoomi ravitakse silmatilkade või tablettidega, mis vähendavad silmas tekkinud rõhku. Kaugele arenenud haigust peab opereerima kirurgiliselt skalpelliga või kasutades laserit. (Bodh jt 2011).

2.2. Katarakt

Katarakt ehk hall kae on kõige levinum halva nägemise põhjus. Normaalse silma puhul on läätse ees läbipaistev läätsevedelikuga kaetud kiht. Nii näeb inimene kaugele ja selgelt kõiki objekte. Katarakti puhul tekib läätse ette hall moodustis, mis segab selget nägemist. Alguses on moodustis väike ning ei sega nägemist, kuid aja jooksul see suureneb ning nägemine hakkab hägustuma. Kuni kaob lõplikult. (Hoopes jt 2014). Joonisel 2. on näha silma, millel on katarakt.

Joonis 2. Kataraktiga silm (Vollmer).

Katarakt ei tee haiget, kuid tekitab ebamugavustunnet ja mõjutab nägemist. Juba katarakti algstaadiumis on aru saada, et silm ei ole terve. Nägemine muutub häguseks, värvid ei ole enam selged, esineb musti auke ning vahel võib tekkida topelt nägemine. (Hoopes jt 2014).

Katarakti ravimiseks on mitu võimalust, kuid eelistatuim neist on operatsioon . Selle käigus eemaldatakse kaega läätse osa, mis asendatakse kunstläätse osaga. Kui katarakt ei sega patsiendi nägemist, kasutatakse ka pupille laiendavaid silmatilku või kirjutatakse välja kangemad prillid . (Hoopes jt 2014) .

ARUTELU

Vanusega muutub silmade vastupanuvõime nõrgemaks ning võib tekkida kaugelenägevus. Lisaks kaugelenägevusele on oht ka glaukoomile ning kataraktile, mis on eaga seonduvad silmahaigused.
Glaukoom ja katarakt on ravitavad silmahaigused, kuid nende tagajärjel võib inimene pimedaks jääda. Sümptomid on mõlemal haigusel sarnased- tekkib valgustundlikkus, nägemine muutub hägusaks ning värvid muutuvad tuhmiks. Tõhusaim ravi haigusele on operatsioon.

KAsutatud kirjanuds

Bodh, S. A., Kumar , V., Raina, U. K., Ghosh , B., Thakar, M. (2011). Oman Journal of Ophthalmology Inflammatory glaucoma Maulana Azad Medical College.
http://www.ojoonline.org/temp/OmanJOphthalmol413-2788894_074448.pdf (19.10.2015).
Hoopes, P. C., Bradley , M. J., Rivera, R. P. (2014). Cataracts, lasers, and refractive lens implants. Salt Lahe City:Hoopes Vision,2000.
https://www.hoopesvision.com/wp-content/uploads/Cataract-Book-2014.pdf (19.10.2015).
Eesti Nägevusteravuskeskus. (2015). Ealine kaugnägevus ehk presbüoopia.
http://www.silmatervis.ee/?page_id=329 (19.10.2015).