Arvuti mõju tervisele (1)

Sisukord
Sissejuhatus...........................................................................................................2
Arvutiööga seonduvad terviseprobleemid ..................................................................................................2
Tugi-liikumisaparaadi valud .....................................................................................................................2
Mõju silmadele...............................................................................................................2
Stress .....................................................................................................................3
Peavalu..................................................................................................................3
Nahaärritus............................................................................................................3
Kokkuvõte.............................................................................................................3
Viidatud allikad....................................................................................................................4
Sissejuhatus
Arvutite laialdane kasutamine loob igale üksikule inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Tänased lapsed on aga esimene põlvkond, mis hakkab arvutit kasutama juba päris pisikesest peale. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi töökohtadel ja loomulikult ka kodudes. Oma töös toome välja ohud, mis meid valitsevad töötamisel arvutiga ning samuti selle, et arvuti pole tervisele nii kahjulik, kui arvatakse. Inimene on ju see, kes mõtleb. Nii peaks ta ka mõtlema, kuidas töötamisel arvutiga oma tervist paremini säästa.
Arvutiööga seonduvad terviseprobleemid
Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid võib jagada kolme rühma: Tugi-liikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töökoha , töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress , mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg.
Tugi-liikumisaparaadi valud
Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine , kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega.
Mõju silmadele
Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - töö režiimist ehk töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub , kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeis ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Seega, ligikaudu 10 minutiline puhkepaus pisikese jalutuskäigu näol arvutist isegi vaid paari meetri kaugusele iga töötunni järel aitab meil ühealgselt vältida nii tugi-liikumisparaadi valusid kui ka silmade liigset väsimust. Muidugi võib antud soovituse järgimine tekitada raskusi loomingulise komponendiga töödepuhul, kui hetkel peosolevat mõttelõnga sugugi käest ei tohi lasta. Olgu peale, puhake pisut pikema tööperioodi järel, aga siis ka vastavalt kauem!
Stress
Stress on organismi keerukas reaktsioon , mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi . Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad tööülesanded, mis ei ole vastavuses ei töötaja väljaõppe ega töövahenditega, peale-suruvad tähtajad, ebakõlad töökollektiivis või mõnikord hoopiski isoleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu.
Peavalu
Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan , kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta
Nahaärritus
Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole teada, arvatavalt on teiste tegurite seas olulisel kohal nii tööruumi kuiv õhk, staatiline elekter kui ka individuaalne tundlikkus. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool.
Kokkuvõte
Kuigi arvuti on meie suur abimees , ei tohi ära unustada seda, et ta võib olla ohtlik inimese tervisele. Inimene, kes töötab kaua arvuti taga, peab mõtlema selle peale. Peamistelt mõjub arvuti kasutamine silmadele, põhjustab peavalu ja tugi- ning liikumisaparaadivalusid ja tekitab stressi. Eriti palju mõjub arvuti silmadele. Sellepärast oleks tore, et inimene annaks silmadele puhata iga tunni järel. Selle jaoks on olemas igasugused silmaharjutused, mis on suhteliselt kerged,kuid kasulikud. Teine asi on kuvar . Vanad kuvarid kahjustavad silmi palju rohkem, kui uued vedelkristallkuvarid. Ka istekoht peab olema mugav. Sel juhul kehaasend ei ole väsitav ja ebamugav ja siis ei teki ka lihaste-, tugi- ning liikumisaparaadivalusid. Kõige tavalisem asi arvuti taga istumisel on peavalu. Niiet kõige tähtsam asi tervise säästmiseks arvuti taga töötavale inimesele on puhkus. Mida rohkem seda parem. Inimesel, kes ei puhka regulaarselt on suur risk saada endale kõik eeltoodud probleemid.
Kõige tähtsam asi inimese elus on tervis. Iga inimene peab ise hoolitsema oma tervise eest, keegi ei saa teha seda tema asemel.
Viidatud allikad
http://www.ut.ee/tervis/aergo/keskkond.ht m
http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=9
5