Südame ja veresoonkonna haigused Mis elundkond on veresoonkond ja mis on selle ülesandeks? Veresoonkonna moodustavad süda, veresooned ning lümfisüsteem. Veresoonkonna ülesandeks on tagada pidev vere ja lümfi liikumine, mille vahendusel toimub kõikide elundite varustamine toitainete ja hapnkiuga ning mitmed kaitsereaksioonid Süda · Süda on koonusjas elund, mis paikneb kopsude vahekohal vahelihase vastas. 2/3 südamestpaikneb vasakul keha poolel, osadel inimestel võib see olla ka paremal poolel. · Süda pumpab ühe ööpäeva jooksul 7056 l verd ning inimese keskmise elua jooksul ligikaudu 180 miljonit l verd. Veresooned · Inimese veresooned jagunevad arteriteks, veenideks ja kapillarideks. · Arterid on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. · Veenide ülesandeks on kehas süsihappegaasiga küllastunud vere ja kopsudes hapnikuga...
Referaat Kardiovaskulaarsed haigused Kardiovaskulaarsed haigused ehk südame- ja veresoonkonnahaigused on rühm haigusi, mis mõjutavad südant ja veresooni (artereid, kapillaare või veene). Kardiovaskulaarhaiguste põhjused on mitmesugused, aga kõige tavalisemad on ateroskleroos ja hüpertensioon. Vananemisega kaasnevad mitmed füsioloogilised ja morfoloogilised muutused, mis suurendavad kardiovaskulaarhaiguste riski ka tervetel, ilma nähtavate sümptomiteta indiviididel. Kardiovaskulaarsed haigused on peamine surmapõhjus kogu maailmas, kuigi alates 1970
Rahvastik Iive Rahvaarv muutub: 1) Loomuliku juurdekasvu e. iibe tõttu 2) Mehhaanilise juurdekasvu e. rände tõttu Iibe arvutamiseks on vaja : - Aastas sündinud laste arvu - Aastas surnud inimeste arvu - Rahvaarvu sellel aastal Et numbrid suureks ei läheks, kasutatakse suhtarve. Kui Eestis on madal sündimus ja suur suremus nimetatakse seda demograafiliseks kriisiks . Et iive püsiks oleks vaja, et Eesti sünnitusealine naine peaks sünnitama 2 last. Madal sündimine: - Iseseisvusel elatustaseme muutumine - Laste kasvatamise kulud - Tööpuudus - Lase sündimise edasilükkamine - Rasestumisvastaste vahendite kasutamine - Abort - Väljaränne, mille tõttu sündimus väheneb Kõrge suremine: - Eakate arvu suurenemine - Õnnetused ning avariid - Kahjulikud harjumused (alkohol, narkootikumid, suitsetamine) - Probleemid tervishoiusüsteemis -...
Funktsionaalne toit,probiootikumid Ketlin Linnas Funktsionaalne toit funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi. Vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused). Probiootikumid Need tähendavad tõlkes "elu poolt". Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul uuringud on näidanud, et need annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel. Uuritud ka teisi tüvesid, näiteks L.rhamonosus, L.planetarum, L.casei, B. Infantis ja B. Longum. Piimhappebaktereid ja muid probiootikume leidub looduslikul kujul mitmetes hapendatud ja kääritatud
- sooritatud tegevuse tüüp - eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jms) - pikem ajaperiood, mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse Kehalise aktiivsuse olulisus täiskasvanu tervisele. Kehaliselt aktiivsemad ja võimekamad inimesed haigestuvad kroonilistesse haigustesse vähem kui kehaliselt vähem aktiivsed. Need haigused on ateroskleootilised südame- ja veresoonkonnahaigused, kõrgvererõhutõbi, jämesoolevähk jms. Regulaarne KA: - ja / või heal tasemel kardiovaskulaarne võimekuus vähendab suremust südame- ja veresoonkonna ateroskleoortilistesse haigustesse (südamelihasepuudulikkus, infark, aju insult) - hoiab ära või lükkab edasi kõrgvererõhutõve kujunemist ning alandab hüpertensiooniga inimestel vererõhku. - On seotud jämesoolevähi esinemisriski vähenemisega
LASTEL JA NOORUKITEL Tallinna Tervisehoiu Kõrgkoool Tallinn SISUKORD · Sissejuhatus; · 1 mis probleemi uuriti; · 1.1 kuidas probleemi uuriti; · 1.2 millised tulemused saadi; · 2 kuidas tõlgendada probleemi; · 2.2 arvamus probleemist; · 3 kokkuvõte; · kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS · Ülekaalulisus üha tõsisem probleem; · risk haigestuda eluohtikesse ja kroonilistesse haigustesse (2. tüübi diabeetes, südame- veresoonkonnahaigused); · põhjusteks vähene kehaline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, haigused, elamisharjumused; · liigne televiisori ja arvuti MIS PROBLEEMI UURITI · Ülekaalulisi lapsi; · probleemi seoses magamise, kooli nautimisega ja televiisori ja arvuti kasutamisega; · madal elukvaliteet ja enesehinnang. KUIDAS PROBLEEMI UURITI · 6-16 aastased õpilased (3011 tk); · 32 kooliõde vestlesid iga õpilasega individuaalselt; · küsimustik, kus 11 küsimust;
Funktsionaalne toit Kätlin Lagemaa 12-A Märjamaa Gümnaasium Mis on funktsionaalne toit? Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi Vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused Langetab vererõhku Suurendab luude tihedust Parandab naha, limaskestade, juuste ja küünte taastumisvõimet Kuidas saadakse funktsionaalset toitu? Looduslik funktsionaalne toit (mesi, küüslauk, astelpalju marjad jne) Toiduainetest eemaldatakse allergiat põhjustavad valgud (riisist) ja kohvist kofeiin Toiduainetele lisatakse teatud keemilisi elemente (jodeeritud sool, kaltsiumiga rikastatud mahlad ja piimatooted, rauaga
Pere ja sõprade vältimine Häired igapäevastes tegevustes Seksuaalprobleemid Äärmuslikud reaktsioonid vägivallapuhangud Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks masendus ärevus ülemäärane muretsemine ärrituvus tähelepanu halvenemine ükskõiksus keskendumisvõime halvenemine madal enesehinnang suutmatus teha tulevikuplaane Tööstressist võivad tekkida järgmised haigused südame ja veresoonkonnahaigused ainevahetushäired luu ja lihaskonnavaevused depressioon pahaloomulised kasvajad Inimesed on erinevad stressi vastuvõtmisel (talumisel) Kuidas ennetada tööstressi? Korraldada töötajatele koolitusi pingelistes olukordades toimimiseks Koolitada keskastmejuhte- kuidas alluvaid abistada ja nendega suhelda Soodustada töötajate tervislike eluviise Võimaluste loomine üksteisega suhtlemiseks
Veresooned ja vereringe Veresoonkonnahaigused xxxxxxxxxxx 9c xxxxxxxxxxx 2012 Süda Peamiste veresoonkonnahaiguste põhjustaja on inimene ise, Südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjustajaks Eestis. Südame ehitus ja talitus Süda pumpab verd temast väljuvasse aorti ja kopsuarterisse, Ööpäevas pumbatava vere hulk on ligikaudu 9 000 liitrit. Südame-Veresoonkonna haiguste riskifaktorid Mõjutavad: - Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus), - Vererõhk, - Diabeet, - Ülekaal, - Suitsetamine, - Alkoholi tarbimine, - Toitumine, - Vähene füüsiline koormus. Mittemõjutavad: - Sugu, - Vanus, - Pärilikkus. Sagedasemad haigused Isheemiatõbi, - Südame verevarustus väheneb või lakkab Kroon...
Alkohol Alkohol on jook, mis on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Eestis sureb alkoholi haigustesse igal aastal 600-800 inimest, neist 2/3 on mehed. Alkoholist tekib palju haiguseid (näiteks: ärevus, depressoon, südame-veresoonkonnahaigused, vähk, psüühikahäired) ja suureneb teiste haiguste tekke riskitegur. Mida vanem on inimene, seda suuremad on alkoholi liigtarvitamisest tulenevad riskid. Vanusega tekkinud haigused suurendavad alkoholi kahjustavat toimet ning oht vigastuste tekkeks kasvab. Juues imendub alkohol vereringesse 5-10 minutiga, kuid selle mõju võib püsida mitu tundi. Rohke alkohol põhjustab südamelihase kahjustusi, südame rütmihäireid, kõrget vererõhku. Alkoholisõltlastest ja
Euroopasse saabus soja 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil. Algul suhtus läänemaailm sojasse kui vaese rahva toidusse ning Ameerikas oli soja kasutusel vaid loomasöödana. Praeguseks on soja populaarsust kogumas terves maailmas. Läänemaailma arsti- ning toiduteadus on hakanud soja põhjalikult uurima. Seni tehtud uuringutes on selgunud, et soja aitab ennetada ning ravida paljuid majandusliku heaolu ühiskonnas levinud haigusi nagu nt: südame- ja veresoonkonnahaigused, erinevad vähktõve vormid, seedehaigused, osteoporoos e luude hõrenemine, närvihaigused, Alzheimeri tõbi. Mõned aastad tagasi tunnistati sojauba ühendriikides tervislikuks toiduaineks, kuna uurimused näitasid, et 25 g soja tarvitamisel päevas väheneb vere kolesteroolisisaldus. Vere kõrge kolesteroolitase on üks põhilisemaid südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustajaid. Lisaks kõigele muule heale pakub soja ka suurepäraseid võimalusi oma toidusedeli
Eesti kas heaoluühiskond? Heaoluühiskond, mille poole Eesti vähemalt poliitikute sõnades püüdleb, jääb meist paraku üha kaugemale, sest kui majanduskasv on meil Euroopa kontekstis muljetavaldavalt kiire, siis muljetavaldavalt vilets on meil tervishoiu rahastamine. Meenutame, et oleme Euroopas ka kõige suurema HIV/AIDSi levikuga riik, oleme riik, kus inimese oodatav eluiga on Euroopa üks lühemaid ning kus 60 protsenti surmadest põhjustavad südame- ja veresoonkonnahaigused. Kuigi haigekassa tänavune peaaegu kuue miljardi krooni suurune aastaeelarve paistab hoomamatult suurena, moodustavad Eesti kulutused tervishoiule siiski kõigest 4,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist, samas kui Soomes on vastav näitaja seitse protsenti. Statistika kohaselt sündis Eestis möödunud aastal vähem lapsi, kui osteti uusi autosid. Suurim vaesuses või vaesusriskis virelev sotsiaalne rühm on lastega pered. Mida rohkem on peres lapsi, seda suurem on oht sattuda vaesusse
Snow koostas statistilise võrdluse koolerasurmajuhtude ning erinevate joogivee allikate vahel. (Viltrop 2010.) Siiski näiteid haiguspuhangute uuringutest võib tuua ka palju varasemast ajast Vana Kreeka ja Rooma aegadest, samuti keskajast. Alates 1950ndate aastate algusest on toimunud nii epidemioloogiliste printsiipide kui ka meetodite kiire ja süstemaatiline areng. Põhitähelepanu on suunatud mittenakkuslike haiguste (näiteks diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused jne) riskitegurite uurimisele, kuid epidemioloogia tegeleb ka nakkushaiguste uurimisega (näiteks gripp, HIV jt). Haigestumus (incidence) on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus. Uus haigusjuht tähendab, et inimesel diagnoositi mainitud haigus esmakordselt. Mõõdetakse: Absoluutarvuga uute haigusjuhtude (new case) ehk haiguse esmasjuhtude (incident case) arv mingil ajavahemikul.
Inimeste tervis peaks olema ikka esikohal. Paljud kiruvad praeguse majanduslanguse üle, kuid kas nad kujutvada ka ette ,milline oli elu eelmisel sajandil? Kuidas toime tulla Eestis elavate venelastega, kes Eesti riigi vastu ainult pahameelt välja näitavad. Meenutame, et oleme Euroopas kõige suurema HIV/AIDSi levikuga riik. Oleme riik, kus inimese oodatav eluiga on Euroopa üks lühemaid ning kus 60 protsenti surmadest põhjustavad südame- ja veresoonkonnahaigused. Kuigi haigekassa peaaegu kuue miljardi krooni suurune aastaeelarve paistab üsnagi suur, moodustavad Eesti kulutused tervishoiule siiski kõigest 4,8 protsenti sisemajanduse kogusummast, samas kui Soomes on vastav näitaja seitse protsenti. Üha rohkem ja rohkem eestlasi sureb just sellepärast, et nad ei viitsi külastada perearste. Tundub loogiline, et inimene külastab arsti vähmalt kord kahe kuu jooksul, kuid enamus inimesi on lakanud seda
ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Haigused, mida põhjustab suitsetamine: · Kõrivähk, leukeemia, emakakaelavähk, põievähk, suuõõne-, keele-, söögitoruvähk, neeruvähk, pankrease- ja maovähk, kroonilised südame- ja veresoonkonnahaigused, osteoporoos ehk luude hõrenemine, lastetus, impotentsus, maohaavad, KOK · 90% kopsuvähi juhtudest on põhjustatud suitsetamisest. Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit
Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Funktsionaalne toit on mõeldud inimeste tervise hoidmiseks ja seeläbi heaolu suurendamiseks. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi. Vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused). Funktsionaalseks saab tavaline toit siis, kui sinna on lisatud teatud tervistavaid komponente. Näiteks niigi väärtuslikest piimatoodetest teeb funktsionaalse toidu probiootikumide lisamine. Probiootilised bakterid soodustavad seedimist, taastavad antibiootikumikuuri järel seedekulgla normaalse mikrofloora, vähendavad nii kõhulahtisuse kui kõhukinnisuse riski, langetavad vere kolesteroolisisaldust ning teevad muudki head.
vananemine. Carotenoid Complex · Kaitseb rakke · Kaitseb silmi · Hoiab ära südamehaigusi · Hoiab ära vananemisprotsessi · Karotenoide on kasutatud 100 olulisemat 600st · Kaitsevad haiguste eest · Soodustab paranemist, tugevdab immuunsuss üsteemi Carlic Allium Complex · Allitsiin on ainus aine,mis k üüslaugus ravib,mis teki alliini ja tsiaasi reageerimisel. · Südame ja veresoonkonnahaigused · Külmetushaigused, gripp · Liigesepõletikud · Halb seedimine · Parandab mälu · Aitab eemaldada mürkained kehast · Töötab paremini kui peavalu tabletid 34 korra v õtmisel Flavonoid Complex · Bioflavonoidid pidurdavad olemasolevate v äärastunud rakkude paljunemist · Kõrge vererõhu vastu · Vere vaesus( verelibled) · Kilpnäärmed · Ateroshleroos · Ennetab VÄHKI Cruciferous Complex
Oma osa on teede soolatamisel ja kohtküttel ehk eramajade kütmisel. Kesklinna seirejaamas on tolmu normi pidevalt ületatud juba viimasel neljal aastal. Saaste tagajärjed Tolm ja muud saasteained satuvad sissehingamisel sügavale organismi ja teadlased on leidnud, et selle tagajärg võib olla isegi infarkt. Enamiku nende saasteainete mõju on pikaajaline ja krooniline. Kui on väga kõrge osooni- või lämmastikoksiiditase, siis mõjub see eriti astmaatikutele. Südame-veresoonkonnahaigused on põhiline õhusaaste tagajärg, loomulikult ka kopsuhaigused. Mittetäielikul põlemisel tekkinud peened osakesed sisaldavad veel ka kantserogeene, mis võivad tekitada vähki. Selliseid aineid võib tulla näiteks puidu põlemisel ja külmast diiselmootorist. Aastas põhjustab õhusaaste ligi 300 tallinlase varajase surma. Neist umbes 230 surmani viivad kardiopulmonaarsed haigused (südame ja kopsude tööga seotud probleemid) ning 25 surma põhjustab kopsuvähk
happeid (nitraadid, sulfaadid), orgaanilisi aineid, metalle ning pinnase ja tolmu osakesi. Peamised peente osakeste allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte, katlamajad ja tööstusettevõtted. (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) Millised terviseprobleemid õhusaastest tingituna ilmnevad, sõltub konkreetsest inimesest ja sellest, kui kaua on õhusaaste käes viibitud. Põhilised õhusaaste tagajärjel tekkivad terviseprobleemid on kopsuhaigused ja südame-veresoonkonnahaigused. Mida peenemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse need jõuavad — alla 10 mikromeetrise diameetriga osakesed jõuavad kopsude alveoolidesse ja sinna pikemaks ajaks jäädes võivad need tekitada kopsu põletikukolde. Alla 0,1 mikromeetrised osakesed võivad jõuda läbi kopsu alveoolide otse vereringesse ja seeläbi teistesse organitesse (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf) 2. Kliima
kokku hoida, et kõrgemat üüri maksta või leida tasuvam töökoht), olukord laheneb ja kolmandat staadiumi ei järgne. 3) Kurnatusstaadium - Tekib siis, kui stressori mõju jätkub ja olukorrale ei leita lahendust. Organism on pidevast pingest kurnatud, võivad tekkida füsioloogilised süptomid (pea- ja kõhuvalud, vererõhu tõus jm), suureneb vastuvõtlikkus mitmesugustele haigustele. Stress võib olla soodustav tegur: - südame-veresoonkonnahaigused - maohaavad - unehäired - psüühilised häired - ennastkahjustav käitumine (nt alkoholitarbimine - depressioon - käitumishäired jm STRESSIGA TOIMETULEK: -Füüsiline tegevus ja sport Psüühilist pinget (mida stress ju on) saab edukalt maandada füüsilise pingutusega. -Probleemi ümberhindamine Kui olukord on paratamatu, saab keskenduda olukorra võimalikele headele, mitte halbadele külgedele. Raskest olukorrast saab mõelda mitte kui ületamatust probleemist, vaid kui
- naised haritud, töötavad, abiellutakse hiljem - kasutatakse kaitsevahendeid - sünnitatakse vanemas eas - pereplaneerimine - lapsele suured kulutused - riigi toetus suur ARENGUMAADES: - naised kodused, ülesandeks laste kasvatamine - sünnitatakse nooremas eas - laps kui töö tegija - väike riigipoolne toetus 12. Surma põhjused arenenud riikides ja arengumaades. ARENENUD RIIKIDES: - südame-, veresoonkonnahaigused - vähk - liiklusõnnetused - kuritegevus - vanemate inimeste suur osatähtsus ARENGUMAADES: - toidu- ja veepuudus - ebasanitaarsed elamistingimused - puudulik arstiabi - aids - sõjad - loodusõnnetused 13. Milliseid probleeme põhjustab maakera suur rahvaarv. - toidupuudus nälg arengumaades - ülerahvastatus, üleilmastumine arengumaades - tööpuudus
kujunesid sellenimelise valdkonna peamiseks tegevusalaks genoomika probleemid. 3. Funktsionaalsed toiduained - Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi Vähendab haigestumise riski nt kaaries , kõhulahtisus , kõhukinnisus , veresoonkonnahaigused ja langetab vererõhku. 4. Farmakogeneetika - uurib, milline mõju on geneetilistel mutatsioonidel ravimite metabolismile. Farmakogeneetiliste testide abil saab kindlaks teha, millised ravimid ja kui suur doos on patsiendi jaoks parim. Teadmata patsiendi geneetilist informatsiooni, kirjutatakse sageli välja ravimeid, mis ei mõju. Eriti on see probleemiks vähi, Alzheimeri, artriidi, diabeedi ravi puhul. Praegu kasutusel
Tööstress on pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. 1.4. Mis on Läbipõlemis sündroom? Läbipõlemis sündroom on reaktsioon tööga seotud stressile, mis väljendub emotsionaalses eemaldumises oma tööst ja lõpuks töölt lahkumises 1.5. Millised võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni tasemel? Indiviidi tasemel: erinevad terviseprobleemid (südame-veresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; ainevahetushäired;) 1 TMT0040 Õppejõud: Praktikumid mitmesugused riskikäitumised (suitsetamine; liigne alkoholi tarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine) Organisatsiooni tasemel:
mikroobidest ja viirustest. Organism puutub päevast päeva kokku kümnete erinevate nakkusallikatega, kuid ei haigestu. Miks? Aga seetõttu, et talle on omane vastupanuvõime haigustele. Pikaaegse stressi korral vastupanuvõime tunduvalt alaneb. Organismi immuunsüsteemi ülesanne on "võõras" haigustekitaja organismist välja tõrjuda, aga kui immuunsüsteem on nõrgestatud, võib haigestumine kergemini teoks saada. 6.3 Stress ning südame -ja veresoonkonnahaigused Kõrgkooli prorektori ametit pidanud Jaanus oli 40-aastane sportlik mees. Tööd oli palju, kool vaevles majanduslikes raskustes ja probleemid tundusid üle pea kasvavat. Jaanuse argipäevaks kujunesid unustatud söögikorrad, pidev suitsetamine ja pingeliseks minevad suhted abikaasaga. Üha sagedamini tundis ta vasakul pool rinnus ängistavat pigistust. Ühel hommikul, kui sekretär ta kabinetti läks, oli Jaanuse pea töölauale vajunud ja ta süda enam ei löönud. Infarkt.
G.Mendel- avastas geenid ja nendepärandumise seaduses, mis paneb aluse geneetika arengule. Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. NT. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi ja vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused Sordiaretuse eesmärgid: keskkonnale vastupidav, mitmekesisuse suurenemine, maitseomadus, säilivuse pärandamine. Meetodid: 1)valik, 2)kaughübridiseerimine 3)polüploidiseerimine 4)indutseeritud mutagenees, 5)GM-taimed, 6)meristeemmeetod Tõuaretuse eesmärgid: dekoratiivsus, kiirus, suurus, haiguskindluse tõstmine, vähem hoolt,eluiga, liha kvaliteet. Meetodid: 1)valik, 2)ristamine (sugulus, mittesugulus) 3)hübriidiline meetod, 4)superovulatsioon ja embrüosiirdamine 5)kloonimine
aastal vastavalt 14 ja 12 protsenti). Hollandlased on Euroopas kõige kõhnemad ja Holland on ka üks vähestest riikidest, kus prognoosid näitavad ülekaaluliste arvu vähenemist. TERVISE ARENGU INSTITUUDI VÄRSKE ÜLEVAATE JÄRGI KAOTAS EESTI RAHVASTIK 2013. AASTAL 493 740 ELUAASTAT – MEHED 223 190 JA NAISED 270 550 AASTAT. (2006. A 474 521) Tervisekaotuse peamised põhjused: südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad, vigastused ja mürgistused. Need moodustavad üle 80 protsendi enneaegsete surmade põhjustest ja 40 protsenti haiguskoormusest. Vigastuste ja mürgistuste osa tervisekaotusest kõige suurem vanuses 25–35 eluaastat. Terviseriskidest põhjustavad suurimat tervisekadu Eestis: ebatervislik toitumine, kõrge vererõhk, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine ning ülekaalulisus, kõrge veresuhkrunäitaja.
...........................12 6. PROJEKTI TULEMUSED JA ANALÜÜS..................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................14 SISSEJUHATUS Ülekaalulisus ja rasvumine on muutumas üha tõsisemaks probleemiks kogu maailmas. Ülekaalulisus suurendab oluliselt riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse nagu näiteks 2. tüübi diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Need on peamised haigused, mis põhjustavad enneaegset suremust. Ülekaal põhjustab 5% Eesti rahvastiku haiguskoormusest, ülekaaluga seotud suremusest tingitult kaotatakse enim eluaastaid (53%) südame isheemiatõve tõttu, sellel järgneb insuldist ja hüpertensioonist põhjustatud eluaastate kaotus. Ülekaalu peamised põhjustajad on vähene kehaline aktiivsus ja tasakaalustamata toitumine.
..................................................................................................6 Silmakahjustused......................................................................................................... 7 Neerukahjustused.........................................................................................................7 Närvikahjustused..........................................................................................................7 Südame- ja veresoonkonnahaigused............................................................................ 8 Diabeetiline jalg............................................................................................................... 9 Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus..............................................................9 Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus.............................................................10 Sümptomid.................................................
2.Vastupanustaadium Inimene tegeleb(mõttes) lahendamata probleemiga, see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat. Kui probleemile leitakse lahendus, olukord laheneb ja kolmandat staadiumit ei järgne. 3.Kurnatusstaadium Tekib siis, kui sterssori mõju jätkub ja olukorrale ei leita lahendust. Organism on pidevast pingest kurnatud, võivad tekkida füsioloogilised sümtomid(pea,kõhuvalu, vererõhu tõus jne), suureneb vastuvõtlikkus mitmesugustele haigustele. -südame-veresoonkonnahaigused -maohaavandid -unehäired -psüühilised häired( depressioon, käitumishäired, ennastkahjustav käitumine) Stressiga toimetulek -Füüsiline tegevus ja sport: psüühilist pinget saab edukalt maandada füüsilise pingutusega -Probleemi ümberhindamine: kui olukord on paratamatu, saab keskenduda olukorra võimalikele headele, mitte halbadele külgedele. Raskest olukorrast saab mõelda mitte kui ületamatust probleemist, vaid kui väljakutset, võimalusest enda arendamiseks, millegi uue
tarbivad mõõdukalt alkoholi (mõned alkoholiühikud päevas) on vähem haiged, mõõdukatel alkoholi tarvitajatel on ka väiksem ateroskleroosi, Alzheimeri tõve, kõrgvererõhutõve ja isegi tavaliste külmetushaiguste risk. Samas on ka mõõduka alkoholitarbimise juures leitud riske tervisele (näiteks suurem insuldi või rinnavähi tekkimise võimalus). Lisaks kalduvad alkoholi tarvitavad inimesed kergesti ületama tervislikke koguseid. 1.1. Südame- ja veresoonkonnahaigused Ületades alkoholi tarvitamise riskipiire, suureneb tunduvalt mitmete südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Näiteks kõrgvererõhktõbi, südamerütmihäired, südamelihase kahjustus ehk kardiomüopaatia ja ajusisene verejooks ehk hemorraagiline insult. Juba lühiajaline alkoholi tarvitamine põhjustab inimese vereringes ja südame töös muutusi. Alkoholi toimel kiireneb südame löögisagedus ja kasvab südame hapnikutarbimine, mis 4
nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Stress muutub riskiks ohutusele ja tervisele siis, kui see kestab pikka aega. Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda selgeid tegutsemisjuhiseid ohu maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest. Inimene Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme: · südame-veresoonkonnahaigused; · ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; · maohaavandid; · ainevahetushäired; · luu- ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: · suitsetamine; · liigne alkoholitarbimine; · narkootikumide tarbimine; · vähene liikumine ja istuv eluviis; · ebatervislik toitumine. Tavalised tööstressi põhjustavad tegurid on muu hulgas kontrolli puudumine töö
Samuti on täheldatud kõrge vererõhu, unetuse, krooniliste peavalude, ärrituvuse, õpiraskuste ja teiste kahjulike kõrvalnähtude suurenemist, kusjuures paljud neist kõrvaltoimetest olenevad tarbitud kogustest. Lisaks lastele omab rohke kofeiini tarbimine tõsiseid terviseriske rasedatele (põhjustades muuhulgas iseeneslikke aborte), rinnaga imetavatele naistele, diabeetikutele, peptilise haavandiga patsientidele või inimestele, kellel on südame- veresoonkonnahaigused, nagu kõrge vererõhk, südamepuudulikkus ja rütmihäired. Ohutu kogus Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päevaseks kofeiinidoosiks 300 mg.Kofeiinimürgitus avaldub täiskasvanutel kofeiiniannuste juures, mis on suuremad kui 7-8 mg/kg/päevas või 500-600 mg/päevas ehk umbes viis tassi kohvi. Laste puhul ei tohiks kofeiinikogus ületada 2,5 mg/kg ja noorukite puhul on piiriks 100 mg päevas.
Pähklid on kasutusel toiduainetetööstuses, just õli tootmiseks, aga ka farmaatsiatehastes paljude ravimite valmistamisel. Pähkliõli on eriti populaarne kogu maailmas, sest on saadud külmpressimise teel ja seetõttu säilitanud kõik pähklites olevad toitained. Pähkliõli sobib raviks: organismi nõrkus, suhkruhaigus, kõhuvalud, kõhukinnisus, mao- ja soolehaavandid, nahahaigused, veresoonte lubjastumine, südame- ja veresoonkonnahaigused, kopsutuberkuloos, maksahädad, ainevahetushäired, reuma ja teised liigestehaigused jm. Pähkliõli võime valmistada ka ise, soovitatavalt kreeka pähklitest: · 0,5 kl peenestatud pähklitele vala peale 1 kl tavalist või veel parem külmpressitud õli · kuumuta vesivannil paar tundi, kurna, jääk kasuta toitudes · hoia külmkapis pikemat aega ja võta sealt õli eeltoodud haiguste korral 1 tl 3 korda päevas enne söö
tõttu kasutatakse neid ka palju kokanduses. Pähklid on kasutusel toiduainetetööstuses, just õli tootmiseks, aga ka farmaatsiatehastes paljude ravimite valmistamisel. Pähkliõli on eriti populaarne kogu maailmas, sest on saadud külmpressimise teel ja seetõttu säilitanud kõik pähklites olevad toitained. Pähkliõli sobib raviks: organismi nõrkus, suhkruhaigus, kõhuvalud, kõhukinnisus, mao- ja soolehaavandid, nahahaigused, veresoonte lubjastumine, südame- ja veresoonkonnahaigused, kopsutuberkuloos, maksahädad, ainevahetushäired, reuma ja teised liigestehaigused jm. Pähkliõli võime valmistada ka ise, soovitatavalt kreeka pähklitest: * 0,5 kl peenestatud pähklitele vala peale 1 kl tavalist või veel parem külmpressitud õli * kuumuta vesivannil paar tundi, kurna, jääk kasuta toitudes * hoia külmkapis pikemat aega ja võta sealt õli eeltoodud haiguste korral 1 tl 3 korda päevas enne söö 13
Dooside määratlemine ja katsetamine eeldab head koostööd diabeetiku,arsti ja diabeediõe vahel. II tüüp ehk insuliinsõltumatu diabeet (u 85% diabeetikutest)diagnoositakse peale 40. eluaastat. 2. tüübi diabeedi korral on insuliini tootvad rakud kahjustunud, kuid mitte päris hävinud. On vähenenud insuliini tootmine või insuliini mõju. Tegurid nis seda võivad mõjutada on üleakaal, mõningad ravimid, vere kõrge rasvasisaldus, südame ja veresoonkonnahaigused, rasedus. 2. tüübi puhul vajavad patsiendid veresuhkrut alandavaid ravimeid. Ühine mõlemale tüübile on kohandatud toitumine (sööks sageli ja vähe korraga 4-6 toidukorda päevas) ja spordiga tegelemine Mis on hüperglükeemia ja nimeta selle sümptomid. e. Diabeetiline kooma veresuhkur lubatust kõrgem. Sümptomid: kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, punane näonahk, pinnapealne ja kiire hingamine, atsetooni lõhn hingeõhus, ravita langeb koomasse.
• takistab kehas lipiidide rääsumist, mis aitab vältida ka veresoonte lupjumist • vähendab kortsude teket, silendab nahka ja kasutatakse ka kosmeetikavahendites(põhiliselt kreemides) Vaegus Liig Väsimus, jõuetus, Andmed puuduvad kehalise koormuse Toksilisuse ülempiir 200 mg päevas taluvuse vähenemine. südame- ja veresoonkonnahaigused, igemepõeltikud, immuunsüsteemi häired kasvajad ning närvisüsteemi kahjustavad häired. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid • B1tiamiin • B2 riboflaviin • B3 niatsiin, nikotiinhape • B5 pantoteenhape • B10, B11 Foolhape • B12 kobalamiin • C askorbiinhape • H biotiin B1-vitamiin Tänu oma seosele närvisüsteemiga ja efektiivsele toimele inimese vaimse
puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest. Ühele inimesele ebamugavat pinget tekitav olukord võib olla teisele ergutav, ühel päeval võib tavapäraselt jõukohane tööülesanne näiteks isikliku elu probleemi tõttu tunduda teostamatu või mõjutavad enesetunnet ja töösooritust kolleegidevahelised suhted. TÖÖSTRESSI TAGAJÄRJED Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme: südame-veresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; maohaavandid; ainevahetushäired; luu- ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine. ORGANISATSIOON Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid:
(Mitrea 2008: 9). Edukas vananemine tähistab eeskätt füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu vanemas eas. Aastate jooksul kahjulikud mõjud kuhjuvad ning suureneb haigestumise risk ja sageneb haigestumine. Need haigused ei ole vananemisest tingitud, vaid vananemisega seotud. Seega, tervislik elustiil ja väliste riskide vältimine aitaks vähendada riski haigestuda mitmetesse haigustesse vanemas eas (suhkrutõbi, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused). (Saks jt 2016: 19–20). Töö eesmärk on kirjeldada söömise ja joomise elamistoimingut eakatel. Töö ülesanded on kirjeldada söömist ja joomist kui põhiprotsessi eakatel ning sellele toimingule mõju avaldavaid tegureid ja haigusi. 3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING Toit mõjutab meid mitmel moel: füüsilise tervise seisukohast on vajalike toitainete saamine tähtis.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool terviseõenduse eriala Katrin Pääsuke KÕRGE KOLESTEROOLIGA PATSIENDI JUHTUM Lõpueksamitöö Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline
maksa. Vabad rasvhapped takistavad maksas insuliini töötlemist, insuliin jääb vabalt ringlema ja väheneb rakkude insuliinitundlikkus. Vabade rasvhapete ringlemisest tekivad ka nihked vererasvade sisalduses. Seetõttu on kõhupiirkonnas rasvaladestus kõige enam haigestumisega seotud. Ainevahetussündroomiga inimesi ohustab lisaks südamehaigustele ja insuliinitundlikkuse vähenemisele ka veresoonkonnahaigused. Kõhupiirkonna rasvumusega ülekaalulistel on kalduvus suurele vereplasma rasvhapete sisaldusele ja väikesele DHL- kolesterooli sisaldusele. Kui halva ja hea kolesterooli sisaldus veres on tasakaalust väljas, siis kujunevad soodsad tingimused veresoonte lupjumiseks, tagajärjeks infarkt. Vererasvade tasakaalu saab saavutada dieediga. Erikul on soovitatav kehakaalu langetada, see vähendab ka riskifaktoreid. Arvestama peab seda, et väga kalorivaene dieet annab kiire tulemuse, kuid ei
mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. •Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega,nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Alkoholi tarvitamise tagajärjed • Kahjulik mõju ka lühiajalisel kasutamisel. Püsivad kahjustused suurte koguste puhul, haigused. • Purjusolek = traumad, kukkumised liiklusõnnetused, uppumised jm. • Maksahaigused, haavandid, südame – ja veresoonkonnahaigused, ajukahjustused • Kaalutõus Alkoholi tarvitamine • Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 ning varakult alustajate osakaal on tõusmas. • 11–15aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41%. • Noorte puhul on probleem enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega.
........................................................................................................ 10 KOKKUVÕTE.............................................................................................................. 11 kasutatud kirjandus.................................................................................................. 12 Lisa 1. MI küsimused Lisa 2. Hea une kümme käsku 2 SISSEJUHATUS Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on üle maailma kõige sagedasemad haigestumise ja surma põhjused (Halloran 2014: 870, Palmer 2013: 669). Tervise Arengu Instituuti andmetel aastas sureb Eestis südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest, maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev
Küllastunud rasv leidub taimsetes allikates peamiselt ja see on hea alternatiiv küllastunud rasvale. Seda leidub seesamis, päevalilles, sojas, oliivides ja mujal. Üle 60% rasvadest toidus on varjatud rasvad, mida silmaga ei ole näha. Neid leidub palju vorstis, juustus, munas ja kondiitritoodetes. Kui me ei saa rasvas leiduvaid rasvhappeid kätte, siis kaasneb sellega organismi energiadefitsiit. Ent selle ületarbimine toob ohud, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, suhkrutõbi, ja mitmed vähid. Küllastunud rasvade hulgas on lipiidid, mis annavad rämpstoidule isuäratava lõhna ja maitse ning tekitavad küllastustunnet seedekulglas, kuid need on äärmiselt ohtlikud ja rämpstoidus leiduvaid lipiide tuleks vältida. Vitamiinid on oluline osa meie toitumisest, kuna nad kindlustavad kõigi kudede ja rakkude elutegevuse ja organismi arengu, vastupanuvõime, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiine omastame peamiselt toidust.
Teatavasti jagunevad inimesed nelja veregruppi, neist kõige levinumaks peetakse A-grupi verd. Jaapanlased hoiatavad, et A-veregrupi inimestel on kalduvus haigestuda nn. tsivilisatsioonihaigustesse: infarkti, ateroskleroosi, suhkruhaigusesse, neerukivitõppe, kasvajatesse. Ameeriklased aga kinnitavad, et A-veregrupi inimesed töötavad end haigeks – parim viis stressi maandada on nende arvates monotoonne töö. Ja nii ohustavadki neid südame- ja veresoonkonnahaigused ja kasvajad; sageli teeb muret sapp või keskikka jõudes saavad neist diabeetikud. O-grupp lubab loota pikka eluiga. O-veregrupi inimestel on jaapanlaste arvates tervise mõttes vedanud – neid ähvardavad ainult mao- ja soolehaigused. Seejuures elavat nad teiste veregruppide esindajatest 60 protsenti suurema tõenäosusega vanemaks kui 75 aastat. Põhjus on nende tugevas psüühikas, mis päästab neuroosidest. Viimased põhjustavad aga sageli teisi haigusi
saagikust. Transgeensetest organismidest saadud toidus pole taimekaitsemürke. Toiduained on tervislikumad, odavamad ja maitsvamad. Kuna ei kasutata mürke, väheneb ka keskkonna saastatus. Funktsionaalne toit Biotehnoloogiliselt toodetakse ka funktsionaalset toitu, s.o toitu, mille komponendid mõjuvad positiivselt inimese organismile. Funktsionaalne toit tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi, vähendab haigusriske (kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused), stabiliseerib organismi seisundit. Piimatoodetele (biojogurtile, biokeefirile) on lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad inimese seedetegevust, tugevdavad imuunsüsteemi, soodustavad sooletegevuse taastumist pärast antibiootikumidega ravi, vähendavad piimavalkude allergeenset toimet. Tervisejuust, mida toodetakse bakteri Lactobacillus fermentum ME-3 abil. Bakter hävitab seedetraktist düsenteeria ja salmonelloosi tekitajaid, aeglustab veresoonte
· Kõrgem tase vähendab kasvajate riski Defitsiit: · Madal tokoferoolide tase esineb: Gaucher haigus, hemolüütiline aneemia, krooniline pankreatiit, gastroektoomia Tunnused: · Ülemäärane lipiidide peroksüdatsioon > hemolüütiline aneemia, väheneb hemoglobiini süntees · Spermatogeneesi häired, testiste arenguhäired, rasestumise häired, Fe metabolismi häired, progressiivne neuropaatia · Suurem risk: katarakt, südame- ja veresoonkonnahaigused, kasvajad, neurodegeneratiivsed häired · Lihaste düstroofia, maksa- ja neerukahjustused, enneaegne vananemine Allikad: · Nisuiduõli, päevalilleõli, päevalilleseemned, maapähkliõli, kaeratoidud, oder, majonees, porgand Kasutamine: · Inositool, Se, Mn, vit C, B1, B12, A · Ateroskleroos, stenokardia, müokardi infarkt, veresoonte tromboos, aneemia, diabeet, insult, veenide varikoos, osteoporoos, parkinsonism, katarakt, sapikivide tsüstilise
Euroopa Komisjoni Eesti delegatsioonilt ning Eesti Euroopa Liidu teabekeskusest. Andmed on esitatud 2002. a näitajate alusel. Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga Euroopa Liidu liikmesriikides 2004 Diagrammilt näeme, et Eesti keskmine eeldatav eluiga, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, on kõige väiksem. Umbes 72 aastat. Suremus sagedamini esinevatesse haigustesse (100 000 inimese kohta) Eestis on südame-veresoonkonnahaigused peamine surmapõhjus: 54% kõigist surmajuhtudest. Sealjuures moodustab südame isheemiatõbi 14% kogu haiguskoormusest ja 32,5% kõigist surmajuhtudest. Suremus südame isheemiatõve tagajärjel on Eestis märkimisväärselt suur: 336 juhtu 100 000 inimese kohta; Eurooa Liidus vastavalt 97 juhtu 100 000 inimese kohta. Võrreldes Euroopa Liidu teiste riikidega on Eestis suremus ajuinsulti oluliselt suurem: 163
positiivsed emotsioonid. Väga palju on erinevaid soovitusi, raske leida tõde, mida süüa ja kuidas süüa. Otsitakse teid teadmiste ühtlustamiseks. Füüsiline aktiivsus aktiivsus, regulaarsus. Bioloogia Sugu, vanus, geneetiline tagasiside. - Elustiil tuleb ka bioloogiasse. - Roll : eluea pikkus jms Soolised erinevused - Struktuurid erinevad. - Eluiga meestel madalam kui naistel - Meestel esineb sagedamini välistingimustest haigused - Naistel veresoonkonnahaigused vanemas eas - Vigastussurmad ja alkohol - Mees peab olema: kannatlik, tugev, mitte vinguma, vastupidav, terve - Probleem: mida kõrgem on mehe sissetuek, seda harvem on arstikülastatavus - Naistel on ägedad haigestumised, immuunsus on nõrgem - Erinevad uurimused väidavad, kui me hakkame uurima naisi, kes töötavad meeste alal, siis stressimehhanism hakkab muutuma (nt politseinik) Vanus
Geeniuuringud - nende abil saab kindalks teha ühe geeni vea poolt põhjustatud haiguseid - pärilikkusnõustaja abil saab selgitada, millise tõenäosusega haiguse kandjate järglastel see haigus esineda võib - loote genotüüpi uuritakse kas platsentarakkudest või lootevette sattunud rakkudest - saab uurida kaksikute abil Vähki põhjustatavad geenid ja keskkond - iga neljas inimene haigestub mingil eluetapil vähki - pärast südame- ja veresoonkonnahaigused kohe järgmine surma põhjus - vähi korral jagunevad kasvajarakud kontrollimatult - kasvajarakud suudavad tungida ümbritsevatesse kudedesse ja neid kahjustada Vähkkasvaja võib tekitada: - uusi veresooni, mille kaudu kasvaja saab toitaineid ja hapnikku - siirdeid ehk metastaase uutesse kudedesse mööda organismi laiali (kõige ohtlikum vähi omadus) Vähi teke - Organismi normaalsed rakud võivad muutuda vähirakkudeks: - kiirguse mõjul
nähud (naha sümmeetriline laigulisus ning jäikus), krambid. Leidub maksas, munades, piimas, kauanviljades, täisteraviljatoodetes ja tomatis.(ibid) B6- väsimus, ärrituvus, suukuivus, depressioon, unehäired, veresuhkru taseme langus. Kestva vaeguse tunnused on suunurkade lõhenemine, nahakahjustused silmade ümber,käte ja jalgade krambid, hemoglobiini sünteesi pidurdumisest tingitud aneemia, kehakaalu vähenemine, südame- ja veresoonkonnahaigused. Leidub maksas, kalas, munakollases, sea- ja linnulihas, pähklites, seemnetes, leivas, kartulis, banaanis, kaunviljades, paprikas, porgandis ja kapsas. (ibid) B8- depressioon, paanikahood, juuste väljalangemine ja nende enneaegne hallinemine, lipiidide ainevahetuse häired. Leidub ubades, pähklites, täisteratoodetes, kartulis, maisis, tsitruselistes(va sidrun), riisis, melonis, viinamarjades, sea- ja vasikalihas ning veisemaksas. (ibid)
annaabi.ee 
