EPIDEMIOLOOGIA (0)

EPIDEMIOLOOGIA  = (epi – juures, seas,  demos  – rahvas,  logos  – teadus, õpetus) ehk teadus, mis käsitleb haiguste esinemist populatsioonides.
Epidemioloogia on rahvatervise metodoloogiliseks aluseks. 
Epidemioloogia tekkis vajadusest uurida nakkushaigusi. Haiguse esinemist mõõdetakse/kirjeldatakse arvudega (statistika) ja haiguse ilmnemist seostatakse inimesi ja nende keskkonda iseloomustavate tunnustega. Seejuures pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale, mitte üksikisikule. Uuritakse kõiki tervise ja eluviisi aspekte . 
Epidemioloogia ajaloolised juured peituvad haiguspuhangute uurimises ja nakkushaiguste leviku tõkestamise meetmete rakendamises ja sellega seonduvates uuringutes. Epidemioloogia kui teaduse alguspunktiks armastatakse lugeda Londoni kooleraepideemia uurimist , mille viis läbi kohalik arst, John Snow 1860-ndatel aastatel. Ta määras kindlaks iga inimese elukoha, kes suri Londonis koolerasse aastatel 1848-1849 ja 1853 -1854. Snow koostas statistilise võrdluse koolerasurmajuhtude ning erinevate joogivee allikate vahel. (Viltrop 2010.)
Siiski näiteid haiguspuhangute uuringutest võib tuua ka palju varasemast ajast – Vana Kreeka ja – Rooma aegadest, samuti keskajast. 
Alates 1950ndate aastate algusest on toimunud nii epidemioloogiliste printsiipide kui ka meetodite kiire ja süstemaatiline areng. Põhitähelepanu on suunatud mittenakkuslike haiguste (näiteks diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused jne) riskitegurite uurimisele, kuid epidemioloogia tegeleb ka nakkushaiguste uurimisega (näiteks gripp , HIV jt).
Haigestumus (incidence) on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus. Uus haigusjuht tähendab, et inimesel diagnoositi mainitud haigus esmakordselt. 
Mõõdetakse:

• Absoluutarvuga – uute haigusjuhtude (new case ) ehk haiguse esmasjuhtude (incident case) arv mingil ajavahemikul.
  
• Suhtarvuga – haigestumuskordaja IR (incident rate ), mis väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu (rahvastikurühma suuruse) suhtes mingil ajavahemikul. Haigestumuskordajat arvutatakse soo ja vanuse järgi. 
  

IR = (Haigusjuhtude arv mingil ajavahemikul / Inimeste arv rahvastikus samal ajavahemikul) x 1000
Näidisülesanne:
2010. aastal registreeris Haigekassa Elva linna meestel 20 haigusjuhtu; Elva meesrahvastiku keskmine arv sel aastal oli 5000.Arvuta haigestumuskordaja.
IR = 20/5000 = 0,004 aastas 
Saadud vastus korrutatakse 1000-ga: 0,004 x 1000 = 4 
Vastus: Haigestumuskordaja oli 4 juhtu 1000 mehe kohta aastas.
Levimus (prevalence) on protsess, mis näitab kõigi (uute ja vanade) haigusjuhtude esinemist rahvastikus. See antakse kuupäeva täpsusega ja iseloomustab hetkeseisu. 
Levimusmäär PR (prevalence rate):
PR = (Haigusega inimeste arv mingil ajamomendil / Inimeste arv rahvastikus samal ajamomendil) x 1000 (arv 1000 näitab juhtude arvu 1000 inimese kohta. Kasutada võib ka 100-ga korrutamist, mis näitab juhtude arvu 100 inimese kohta).
Näidisülesanne: 
Eestis elas seisuga 01.01.2000.a 1,5 miljonit elanikku, kellest 33 000 põdes vähki.
PR = 33 000/1 500 000 = 0,022 x 100 = 2,2%
Vastus: Vähi levimusmäär on 01.01.2000.a seisuga 2,2% ehk 2,2 juhtu 100 inimese kohta.

Sündimus

Sündimuskordaja ehk sündimuskoefitsent on näitaja, mille lugejas on elussündide arv rahvastikus mingil ajaperioodil ning nimetajas keskmine rahvaarv samal ajaperioodil: 
Sündimuskordaja = (Sündide arv aastas/ Antud aasta rahvaarv) x 1000 
Näidisülesanne: 
Aastal 2003 toimus Eestis 13 036 elussündi ja selle aasta rahvastiku keskmine arv oli 1 353 557. Leia sündimuskordaja. 
13 036/1 353 557 = 0,0096 x 1000 = 9,6 
Vastus: Sündimuskordaja oli 2003. aastal 9,6.

Suremus

Suremuse üldkordaja leidmiseks jagatakse kalendriaasta vältel ilmnenud surmajuhtude arv käsitletava ajavahemiku keskmise rahvaarvuga ja korrutatakse tuhandega:
Suremuse üldkordaja = (Surmajuhtude arv / Antud aasta rahvaarv) x 1000 
Näidisülesanne: 
Aastal 2003 suri Eestis 18 152 inimest ja selle aasta rahvastiku keskmine arv oli 1 353 557. Leia suremuskordaja. 
18 152/1 353 557 = 0,0134 x 1000 = 13,4 
Vastus: 2003. aasta suremuskordaja on 13,4.

Elulemus

Elulemus näitab negatiivse sündmuse (surma) puudumist teatud ajaperioodi jooksul. See annab ettekujutuse ravi efektiivsusest ja omab tähtsust haiguse prognoosi kirjeldamisel. Elulemuse arvutamiseks on vajalikud haigustumuse ja suremuse andmed.
Arvutamine: 
(Kõik kes on antud haigusega elus mingi ajaperioodi lõppedes / Kõik kellel haigus diagnoositi perioodi alguses) x 100 
Näidisülesanne: 
Rinnavähk diagnoositi 50 naisel, kellest viie aasta möödudes oli elus 25. 
Elulemusmäär: 25/50 =0,5 x 100 = 50% 
Vastus: Viie aasta elulemus on 50%.