Reostus Tallinnas (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Autode ja masinate remondi osakond
REOSTUS TALLINNAS
Referaat
Juhendaja
Tartu 2012

ÕHK TALLINNAS

Õhusaaste põhjustatud haigused tapavad 300 tallinlast aastas. Õhusaaste kärbib tallinlaste eluiga 7,7 kuu võrra. Milline on Tallinna kesklinnas üldine õhureostuse tase? Kui vääveldioksiid, osoon ja süsinikdioksiid endast probleemi ei kujuta, siis lämmastikdioksiidide keskmine hulk õhus hakkab kesklinna piires jõudma lubatud taseme lähedale. Kõige tõsisem probleem on peened osakesed, mis on kõige kahjulikuma otsese mõjuga tervisele. Kust need osakesed pärinevad? Linnas on suur osa peeneid osakesi pärit transpordist, otse kütuse põlemisest. Tallinna õhus on suhteliselt palju teetolmu, millest suur osa tekib autokummidega tee kulutamisel, eriti talvel naelkummidega. Oma osa on teede soolatamisel ja kohtküttel ehk eramajade kütmisel. Kesklinna seirejaamas on tolmu normi pidevalt ületatud juba viimasel neljal aastal.

Saaste tagajärjed

Tolm ja muud saasteained satuvad sissehingamisel sügavale organismi ja teadlased on leidnud, et selle tagajärg võib olla isegi infarkt . Enamiku nende saasteainete mõju on pikaajaline ja krooniline. Kui on väga kõrge osooni- või lämmastikoksiiditase, siis mõjub see eriti astmaatikutele. Südame-veresoonkonnahaigused on põhiline õhusaaste tagajärg, loomulikult ka kopsuhaigused . Mittetäielikul põlemisel tekkinud peened osakesed sisaldavad veel ka kantserogeene, mis võivad tekitada vähki. Selliseid aineid võib tulla näiteks puidu põlemisel ja külmast diiselmootorist.
Aastas põhjustab õhusaaste ligi 300 tallinlase varajase surma. Neist umbes 230 surmani viivad kardiopulmonaarsed haigused (südame ja kopsude tööga seotud probleemid) ning 25 surma põhjustab kopsuvähk. Igal aastal satuvad pealinlased lühiajalise suure peente osakeste saaste tõttu haiglasse ligi 300 korral. Nendest umbes 70 korral hingamisteede haiguste ning umbes 200 korral südame- veresoonkonna haiguste tõttu. Suure õhusaastega piirkonnas elavatel inimestel esineb sageli köha, hingamisraskusi ja silmade kipitust.

SADEMEVESI TALLINNAS

Tallinna sademevesi juhitakse ära mitmes suunas, peamiselt merre, aga ka
linna läbivatesse jõgedesse ja Pääsküla rappa.
Rocca al Mare väljalasu kaudu juhitakse Kopli lahte Õismäe ja osaliselt
Mustamäe sademeveed. Reostus satub vette asfaltpindadelt, tehastest ja katlamajadest.
Kütteperioodil on merre juhitav sademevesi teinekord kaetud õli laikudega. Valdav
osa veest jõuab kollektorisse Harku pumpla kaudu. Hiljem lisandub sellele
Rannamõisa teel asuva endise Vasara tsehhi ja loomaaia sademevesi. Kollektor
suubub merre Rocca al Mare lõbustuspargi lähikonnas.
Mustoja valgala asub täielikult Tallinna territooriumil haarates enda alla osa
Mustamäe, Järve ja Lilleküla piirkondadest. Oja kaudu juhitakse Kopli lahte nende
alade sademevesi. Puhtam vesi satub ojja ilma puhastamata, naftasaadusi tarvitavate
ettevõtete sademevett puhastatakse mõnel pool mehhaaniliselt. Reovett ei ole ojja
lubatud juhtida, kuid kanaliseerimata elamurajoonides ja teinekord ka ettevõtetes seda
siiski tehakse.
Saare tee sademevee väljalasku kogutakse Iru, Kloostrimetsa, Kose,
Läänemere tänava ja Maarjamäe piirkonna sademe- ja drenaažveed ning Varsaallika
oja. Osa veest jõuab kollektorisse isevoolselt, teine osa Pirita pumpla kaudu.
Kollektor suubub Tallinna lahte Saare tee ja Pirita tee ristmiku lähedal.
Lauluväljaku väljalasu kaudu juhitakse merre suurem osa Lasnamäe
sademeveest. Kollektori suue asub Lauluväljaku läheduses meres kaldast
mõnikümmend meetrit eemal.
Russalka väljalasku kogutakse sademe- ja drenaažveed Suur-Sôjamäe
tööstusrajoonist ja Tartu mnt. piirkonnast (lennuväli, Mõigu). Lisaks sellele juhitakse
kollektorisse ka Ülemiste järve ülevool ning kuivendusvesi Ülemiste poldrilt. Vesi
suunatakse Tallinna lahte Russalka mälestusmärgi läheduses.

Tallinna sademevee kvaliteedi võrdlus normidega

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. aasta määrusega nr 269 “ Heitvee
veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” on looduskeskkonda juhitava reostunud
sademevee jaoks kehtestatud normid kahele üldnäitajale: hõljuvaineid tohib olla
maksimaalselt 40 mg/l ja naftaprodukte 5 mg/l. Lisaks neile on limiteeritud ka paljude
ohtlike ainete kontsentratsioonid, millistest Tallinna sademevees on aegade jooksul
määratud tsinki (lubatud kuni 2,0 mg/l), vaske (kuni 2,0 mg/l), pliid (kuni 0,5 mg/l),
kaadmiumi (kuni 0,2 mg/l) ja elavhõbedat (kuni 0,05 mg/l).
Tabelis on esitatud viimase kuue aasta keskmised saasteainete sisaldused
Tallinna sademevees. Tabeli esimeses reas on nimetuse “Proove” all toodud antud
perioodil võetud veeproovide arv. Tõsi küll, proovides ei ole mõnikord analüüsitud
16
kõiki tabelis esitatud näitajaid. Siiski annab proovide arv enamlevinud näitajate korral
mingi ülevaate keskmiste arvutamisel kasutada olnud analüüside arvust.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.tallinn.ee/est/g2914s57840 ( 4 detsember 2012)
Sademevesi (Online) http://www.ell.ee/failid/ettekanded/muud/2009-04-21_TALLINNA_sademevee_uuringud_Ain_L22ne_pres.ppt#267,10,Mõõtmistulemuste kokkuvõte ( 4 detsember 2012 )
http://www.krausen.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=74&Itemid=39&lang=et (4detsember 2012)
Õhk Tallinnas
(Online)
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=959943/HIA_Tallinn_ohk_ARTH.pdf ( 4 detsember 2012)