Kofeiin (0)

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM
Referaat
Kofeiin
Koostaja : Alan Sakson
Tallinn 2015
SISUKORD
1 lk Kofeiini mõjud
2 lk Kofeiini trarbimine
3lk Kofeiini taimed
4lk kofeiini toodete valmistamisel
Kofeiin
Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad.
Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes , liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises.
Kofeiini mõju
Lisaks närvisüsteemile ja südameveresoonkonnale avaldab kofeiin mõju ka teistele
elundkondadele. Kofeiin kiirendab hingamissagedust ning erituselundkonnas
suurendab kofeiin neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist
Kofeiin mõjutab und
On teada, et kofeiin mõjutab ka und. Tarbides 400 mg kofeiini kolm korda päevas, väheneb inimeste une-efektiivsus tasemele , mis on iseloomulikud unetusele. Vahetult enne magamisaega 300-400 mg kofeiini manustamine on seotud 30-80-minutilise uneaja vähenemisega. Ka väiksemad annused võivad mõjutada und. On teada, et 100 mg kofeiini (so väike tass kanget kohvi) toob endaga kaasa magamajäämise edasilükkumise ning halvema unekvaliteedi järgnenud 3-4 tunni jooksul. Harjumuspärastel kohvijoojatel kofeiin und ei mõjuta.
Kofeiini tarbimine suurtes kogustes
Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia, hallutsinatsioonide, pingeseisundi, peavalu, pearingluse, unetuse, isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia, madala vererõhu või valutundetusena. Need sümptomid võivad ilmneda nii pika- kui ka lühiajalisel tarvitamisel ning võivad olla kofeiinimürgistuse tunnusteks. Pikaajaline kofeiini ületarbimine võib täiskasvanutel esile kutsuda vaimseid rahutusi: une- ning ärevushäireid.
Lastel ja noorukitel, kes saavad päevas suuri kofeiinikoguseid, võivad tekkida kofeiinist tulenevad peavalud . Samuti on täheldatud kõrge vererõhu, unetuse, krooniliste peavalude, ärrituvuse, õpiraskuste ja teiste kahjulike kõrvalnähtude suurenemist , kusjuures paljud neist kõrvaltoimetest olenevad tarbitud kogustest.
Lisaks lastele omab rohke kofeiini tarbimine tõsiseid terviseriske rasedatele (põhjustades
muuhulgas iseeneslikke aborte ), rinnaga imetavatele naistele, diabeetikutele, peptilise
haavandiga patsientidele või inimestele, kellel on südame-veresoonkonnahaigused, nagu
kõrge vererõhk, südamepuudulikkus ja rütmihäired.
Ohutu kogus
Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päevaseks kofeiinidoosiks 300 mg.Kofeiinimürgitus avaldub täiskasvanutel kofeiiniannuste juures, mis on suuremad kui 7-8
mg/kg/päevas või 500-600 mg/päevas ehk umbes viis tassi kohvi.
Laste puhul ei tohiks kofeiinikogus ületada 2,5 mg/kg ja noorukite puhul on piiriks 100 mg päevas.
Valdav osa Eesti poodides müüdavatest energiajookidest sisaldavad kofeiini 32 mg/100 ml kohta.
Kofeiin kui keha puhastaja
Kofeiini peetakse üldiselt aineks, mis viib organismist vedelikku välja. Samas on USA Riikliku Teaduste Akadeemia meditsiiniinstituudi uurimus kindlaks teinud, et kofeiini ja alkoholi sisaldavad joogid viivad küll vett organismist välja, kuid selle mõju on lühiajaline.
Seega kofeiinil võib olla lühiajaline (3-5 päeva kestev) organismist vett väljutav efekt, kuid seda ainult inimeste puhul, kes tavaliselt kofeiini sisaldavaid jooke ei tarbi. Kofeiini sisaldavatel jookidel ei ole vedelikku väljaviivat efekti, kui inimene tarbib kofeiini regulaarselt (nt joob kohvi). Juba tarbitud vedelik ise tasakaalustab vedelikukaotuse.
Kofeiin ja luud
Kofeiin pärsib kaltsiumi, magneesiumi, tsingi ja raua imendumist.
Mõõdukal tarbimisel ei ole kofeiin tervisele kahjulik ega mõjuta kuidagi ka inimese luude olukorda. Osteoporoos ehk luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Riskifaktorid haiguse tekkimisel on kaltsiumipuudus organismis, vähene liikumine, ebatervislik toitumine, suitsetamine , liigne alkoholi tarbimine, aga ka kroonilised haigused ja pärilikkus perekonnas.
Kofeiin viib uriiniga kaltsiumi organismist välja sel juhul, kui me seda mineraalainet toiduga tagasi ei saa. Liigse kohvi tarbimine tõstab luuhõrenemise ohtu ja vähese luumassi riski neil, kes manustavad vähe kaltsiumi. Soovitus kõigile on juua kohvi koos piima või koorega . Kohvi  liigtarbimine võib põhjustada kaltsiumitagavarade mobiliseerimist, mille tulmusel võivad esineda krambid .
Kohv ja vererõhk
Kofeiini tarbimine ei põhjusta kroonilist kõrgvererõhktõbe ega ka pidevat vererõhu kõrgenemist. Inimesed, kes on kofeiini suhtes väga tundlikud, võivad kogeda vererõhu kerget tõusu vahetult pärast kofeiini tarbimist, kuid üldjuhul piirdub mõju mõne tunniga.
Uuringud on näidanud, et isegi kui vererõhk tõuseb, siis vaid mõõdukalt ja vähem, kui näiteks trepist üles ronides. Siiski on soovitatav kõrge vererõhu korral konsulteerida kofeiini tarbimise asjus oma arstiga ja jääda nimetatud toiduainete tarbimisel mõõdukaks.
Kofeiinirikkad taimed
Kohvipuu on madal igihaljas puuke või põõsas, Mis õitseb mitukorda aastas. Kohvipuu õied on valged ning lõhnavad, Tumepunastes lihakates viljades arenevad seemned (Ühes viljas kaks seemet ), nn. Kohvioad, Mis sisaldavad 0,6-2,7% kofeiini.
Kofeiini sisaldavaid taimi on looduses palju, liikide arv küünib kuuekümneni. Kohvipuu viljad , teepõõsa lehed, kakaopuu seemned, koolapähklite ekstrakt , merisibula sibulad – see on vaid väike loetelu kofeiinirikastest taimesaadustest, mida inimene küllaltki tihti kasutab. Eestis küll selliseid taimi looduses ei kasva, kuid kofeiinirikkaid jooke pruugitakse palju. Mis see kofeiin siis ikkagi on ja kuidas ta mõjub meie organismile?
Kofeiini piirid
Sageli kiputakse kofeiini liialt ülistama. On teada, et kofeiin tõstab tähelepanu- ja töövõimet, lühendab reaktsiooniaega, aitab keskenduda ja unisust ületada, stimuleerib loomingulisust ning mobiliseerib intellektuaalseid reserve. Ent ükskõik kui palju inimene ka kohvi või teisi kofeiinirikkaid vedelikke ei joo, targemaks ta kofeiini mõjul ei saa. Eriti ettevaatlikud peavad niisuguste jookide liigtarbimisega olema närvisüsteemi häiretega inimesed – neil võib oodatud kasu asemel ilmneda täiesti vastupidine efekt. Järelikult tasub suurtest kofeiiniannustest hoiduda nii kurnatuse kui ka sügava stressiseisundi korral. Kõikide hüvede nautimisel on oma hind. Paadunud kofeiinisõbrad ei märkagi seda, et alkaloid on nad vaikselt ja salakavalalt oma haardesse võtnud . Nii nagu paljude teiste alkaloidide tarbimisel, nii kujuneb ka kofeiinist sõltuvus ! Arvatakse, et umbes kuuekümnel protsendil iga päev kohvi joovatest inimestest on tekkinud kofeiinisõltuvus ja ligikaudu kaheksakümnel protsendil on väga raske kohvinautlemist katkestada. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevast päeva sissejoodud kohvi hulgaga .
Mida tasub arvestada kofeiinirikaste toodete valmistamisel ja tarbimisel?
Sageli kiputakse kofeiini liialt ülistama. On teada, et kofeiin tõstab tähelepanu- ja töövõimet, lühendab reaktsiooniaega, aitab keskenduda ja unisust ületada, stimuleerib loomingulisust ning mobiliseerib intellektuaalseid reserve. Ent ükskõik kui palju inimene ka kohvi või teisi kofeiinirikkaid vedelikke ei joo, targemaks ta kofeiini mõjul ei saa. Eriti ettevaatlikud peavad niisuguste jookide liigtarbimisega olema närvisüsteemi häiretega inimesed – neil võib oodatud kasu asemel ilmneda täiesti vastupidine efekt. Järelikult tasub suurtest kofeiiniannustest hoiduda nii kurnatuse kui ka sügava stressiseisundi korral. Kõikide hüvede nautimisel on oma hind. Paadunud kofeiinisõbrad ei märkagi seda, et alkaloid on nad vaikselt ja salakavalalt oma haardesse võtnud. Nii nagu paljude teiste alkaloidide tarbimisel, nii kujuneb ka kofeiinist sõltuvus! Arvatakse, et umbes kuuekümnel protsendil iga päev kohvi joovatest inimestest on tekkinud kofeiinisõltuvus ja ligikaudu kaheksakümnel protsendil on väga raske kohvinautlemist katkestada. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevast päeva sissejoodud kohvi hulgaga.