JAKOB
WESTHOLMI GÜMNAASIUM
Referaat
Kofeiin
Koostaja : Alan Sakson
Tallinn 2015
SISUKORD
1
lk Kofeiini mõjud
2
lk Kofeiini trarbimine
3lk
Kofeiini taimed
4lk
kofeiini toodete valmistamisel
Kofeiin
Kofeiini suurimad
kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees,
yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on
kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus
arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad.
Kofeiini
peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine.
Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Kohvi ajalugu................................................................................4 2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost.....................................................6 3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac..................................................9 4. Kohvi mõju inimesele....................................................................10 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11 4.2 Kellele kofeiini ei soovitata?.................................................................... 12 5. Huvitavaid fakte...........................................................................13 6. Kohvijoomine minu klassis.............................................................17 7. Meelespea kohvi valmistajale.........................................................19 8. Retseptid............
Ühes kohvimargis on esindatud tavaliselt 5...7, vahel isegi 10...12 toorkohvi sorti, kusjuures segud on firmasaladused. Röstitud kohviubadel on kaks jahvatusastet. Peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese mahuga (alla 2 liitri) kohvimasinatesse, jämedama jahvatusega aga kannukohvi valmistamiseks ning suure mahuga kohvimasinatesse. Kofeiin teebki kohvist armastatud joogi Kohvist on identifitseeritud üle tuhande ühendi, rohkem kui sajal neist on bioaktiivne toime. Kofeiin ongi põhiline alkaloid kohvis, mis maitsmismeelele annab kibeda ja mõru maitse. Kofeiini omastamine organismis on kiire: 45 minuti möödudes pärast kohvitassi tühjendamist on lõviosa (99% kofeiinist imendunud). Kofeiinimolekul on piisavalt rasvlahustuv pugemaks läbi rakumembraanide ja tungimaks ka aju närvirakkudesse. Näiteks vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes poole tunniga. Mis kiirelt tuleb, see ruttu kaob. Mõne tunniga laguneb ligikaudu pool
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Kõik kommentaarid