Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kofeiin (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tasub arvestada kofeiinirikaste toodete valmistamisel ja tarbimisel?

Lõik failist

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM
Referaat
Kofeiin
Koostaja : Alan Sakson
Tallinn 2015
SISUKORD
1 lk Kofeiini mõjud
2 lk Kofeiini trarbimine
3lk Kofeiini taimed
4lk kofeiini toodete valmistamisel
Kofeiin
Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad.
Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine.

Vasakule Paremale
Kofeiin #1 Kofeiin #2 Kofeiin #3 Kofeiin #4 Kofeiin #5 Kofeiin #6 Kofeiin #7 Kofeiin #8 Kofeiin #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cowfromwest Õppematerjali autor
Kofeiin


Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos. Kokku on kofeiini leitud üle 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad.

Kofeiini peamine farmakoloogiline efekt on kesknärvisüsteemi stimuleerimine. Kofeiini mõju võib avalduda spontaanses aju elektrilise aktiivsuse tõusus, krambivalmiduse tekkes, liikumisaktiivsuse suurenemises ning reageerimismäära suurenemises.


Kofeiini mõju

Lisaks närvisüsteemile ja

jne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
rtf

Kohv - uurimustöö

Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Kohvi ajalugu................................................................................4 2. Tähtsamaid aastaid kohvi ajaloost.....................................................6 3. Kuulus kohvijooja Honore de Balzac..................................................9 4. Kohvi mõju inimesele....................................................................10 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?........................................................11 4.2 Kellele kofeiini ei soovitata?.................................................................... 12 5. Huvitavaid fakte...........................................................................13 6. Kohvijoomine minu klassis.............................................................17 7. Meelespea kohvi valmistajale.........................................................19 8. Retseptid............

Teadus tööde alused (tta)
thumbnail
2
doc

Kohvi sõltuvus

Ühes kohvimargis on esindatud tavaliselt 5...7, vahel isegi 10...12 toorkohvi sorti, kusjuures segud on firmasaladused. Röstitud kohviubadel on kaks jahvatusastet. Peenema jahvatusastmega kohv sobib väikese mahuga (alla 2 liitri) kohvimasinatesse, jämedama jahvatusega aga kannukohvi valmistamiseks ning suure mahuga kohvimasinatesse. Kofeiin teebki kohvist armastatud joogi Kohvist on identifitseeritud üle tuhande ühendi, rohkem kui sajal neist on bioaktiivne toime. Kofeiin ongi põhiline alkaloid kohvis, mis maitsmismeelele annab kibeda ja mõru maitse. Kofeiini omastamine organismis on kiire: 45 minuti möödudes pärast kohvitassi tühjendamist on lõviosa (99% kofeiinist imendunud). Kofeiinimolekul on piisavalt rasvlahustuv pugemaks läbi rakumembraanide ja tungimaks ka aju närvirakkudesse. Näiteks vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes poole tunniga. Mis kiirelt tuleb, see ruttu kaob. Mõne tunniga laguneb ligikaudu pool

Inimese õpetus
thumbnail
9
doc

Stimulandid

Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti.

Psühholoogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun