Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti ühiskond (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Miljoneid inimesi miks nad siis sinna elama ei lähe?

Eesti ühiskond
Heaoluühiskond, mille poole Eesti vähemalt poliitikute sõnadel püüdleb, jääb meist paraku üha kaugemale, sest kui majanduskasv on Euroopas muljetavaldavalt kiire, siis küllaltki vilets on meil tervishoiu rahastamine ja inimeste mure oma enese tervise pärast. Kindlasti on tervishoiu rahastamist takistanud ka masu , kuid ei usu, et see on piisav põhjus.Inimeste tervis peaks olema ikka esikohal. Paljud kiruvad praeguse majanduslanguse üle, kuid kas nad kujutvada ka ette ,milline oli elu eelmisel sajandil? Kuidas toime tulla Eestis elavate venelastega, kes Eesti riigi vastu ainult pahameelt välja näitavad.
Meenutame, et oleme Euroopas kõige suurema HIV/AIDSi levikuga riik. Oleme riik, kus inimese oodatav eluiga on Euroopa üks lühemaid ning kus 60 protsenti surmadest põhjustavad südame- ja veresoonkonnahaigused. Kuigi haigekassa peaaegu kuue miljardi krooni suurune aastaeelarve paistab üsnagi suur, moodustavad Eesti kulutused tervishoiule siiski kõigest 4,8 protsenti sisemajanduse kogusummast, samas kui Soomes on vastav näitaja seitse protsenti. Üha rohkem ja rohkem eestlasi sureb just sellepärast, et nad ei viitsi külastada perearste. Tundub loogiline, et inimene külastab arsti vähmalt kord kahe kuu jooksul, kuid enamus inimesi on lakanud seda tegemast ning sellise teo tagajärjel jäävadki rasked haigused tuvastamata. Inimesed võiksid muretseda oma tervise pärast rohkem, tõuseksid nii riigi poliitilised näitajad (keskmine eluiga, HIV/AIDSi levik väheneks) kui ka turvatunne inimestes endis .
Mitmel pool maailmas on praegusel hetkel majanduskriis , samuti ka Eestis. Kõikjal ajalehtedes kajastab artikleid eestlaste maksujõuetusest ja tööpuudusest, tarbekaupade hinnatõusust ja muudest sedasorti asjadest. Keegi ei mõtle sellele missugune oli elu sajand tagasi, vingutakse ainult selle kallal, et iga päevaga läheb raha kättesaadavus aina raskemaks. Kuid minu arvates pole asi üldsegi nii hull. Võtame näiteks kasvõi möödnud sajandi. Tervet maailma, seal hulgas ka Eestit, tabas kaks maailmasõda. Pea pooltel eestlastel polnud töökohti, totitu saadi kupongide alusel, kõigepealt toideti lapsi tihti enesele toitu ei jätkunudki. Esimene maailmasõda polnudki vast nii hull, kuid Teises saadeti mitmed tuhanded eestlased Siberisse, kellest pooled tapeti veel enne sinna jõudmist, tagasi tulid sealt vaid vähesed. Eestlased võitlesid oma vabaduse eest, mindi isegi metsa elama, seal tekkisid grupid ,kes hakkasid võõrvõimu vastu võitlema. Tänu nendele inimestele ongi meil praegu olemas oma riik ja koht kus turvaliselt elada, kartmata, et keegi teid riigist välja viskab.
Kes meist ei mäletaks 2007 aasta aprillirauhutusi Tallinnas, kui taheti teisaldada pronkssõdur teise kohta. Venelased , nii noored kui ka vanad, hakkasid selle vastu protesteerima, hiljem läks protest üle mässuks. Paljud üldse ei teadnudki mispärast oli pronkssõdur sinna pandud ning miks teda sealt liigutada taheti. Arvatakse, et venelased tahtsid mässuga näidata, et neid endiselt Eestis jagub ja
et nendega tuleb praegugi arvestada. Kuid mina ei saa siiani aru, miks nad üldse siia trügivad, kui neile siin miski ei meeldi. On teada, et Venemaa on suur ja lai, sinna mahuks elama veel mitmeid miljoneid inimesi, miks nad siis sinna elama ei lähe? Võib- olla on asi selles, et neid koheldakse seal halvasti ja nad tulevad siia paremat elu otsima , kuid hakkavad siin samamoodi vingerpussi mängima. Ma ei taha sellega midagi kurja väita, muidugi on Eestis ka palju toredaid ja abivalmis venelasi, aga kahjuks usun siiani, et paljud on siin halbadel eesmärkidel, eriti sellised kes on Venemaalt siia elama tulnud, mitte need kes Eestis sündinud.
Eesti tulevik saab olla vaid heaoluühiskond, mis tagab kõigile elanikele nautimisväärse elu ja välistab suured ühiskondlikud lõhed. Et väikese ja veel suhteliselt vaese elanikkonnaga Eesti võiks oma elujärge parandada, on vaja tagada riiklikult tasuta kvaliteetne ja kõigile kättesaadav haridus ning arstiabi kõiksugustes olukordades . Võibolla kunagi saab veel eestlastest ja venelastest sõbrad, sest olles ise sõbralik ja abivalmis teiste vastu, saad vastutasuks samuti teiste heakskiidu.
Eesti ühiskond #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti – kas heaoluühiskond
2
doc

Eesti – kas heaoluühiskond?

Eesti ­ kas heaoluühiskond? Heaoluühiskond, mille poole Eesti vähemalt poliitikute sõnades püüdleb, jääb meist paraku üha kaugemale, sest kui majanduskasv on meil Euroopa kontekstis muljetavaldavalt kiire, siis muljetavaldavalt vilets on meil tervishoiu rahastamine. Meenutame, et oleme Euroopas ka kõige suurema HIV/AIDSi levikuga riik, oleme riik, kus inimese oodatav eluiga on Euroopa üks lühemaid ning kus 60 protsenti surmadest põhjustavad südame- ja veresoonkonnahaigused.

Kirjandus
Keskerakond
35
doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus
Küüditamine
11
wps

Küüditamine

Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse ­ algas Teine maailmasõda . 18. oktoobrist 1939 hakkas Punaarmee Eestisse sisse marssima.Kolonn kolonni järel veeresid Nõukogude sõjaväeosad Eestimaale. Venemaa sõjaväebaaside paigutamisega oma territooriumile kaotas Eesti tegelikult juba sõltumatuse. Vaatamata Eesti järelandlikusele hakkasid Eesti- Nõukogude suhted pingestuma

Ajalugu
Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt
11
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt

korraldatud seminar, konverents, riigikogu kõnepuldis mahahõigatu. Nõudel on palju vorme. Neid vorme ühendab ­ üritatakse kedagi veenda, et see keegi võtaks tingimust tõsiselt. Nt Balti jaama dire esineb nõudega koristada ära sotsiaalid ­ üritab veenda mitte ainult meid vaid Tal Linnavalitsust, et kodutud sealt ära. Seletab et probleem tõsine, kuna BJ-ma satub lisaks eestlastele ka palju välismaalasi. Nad näevad neid alkot tarbivaid kodutuid ja Eesti maine saab kannatada. 2009 tulid tänavatele tervishoiu töötajad protesteerima tavikulude kärbete vastu. Nõudjad esitavad nõude. Nõuda võib igaüks. Reaalses maailmas on nõuete esitajateks tihti sots liikumiste aktivistid ­ see mis oli filmis. Võivad olla teadlased, kes tutvustavad uurimustulemusi. Teadlased on nõudlejatena mingis mõttes eelispositsioonil. Sest avalikkus kipub uskuma, et teadlased on erapooletud ­ omakasupüüdmatud. Et räägivad kolmandate eest

Tänapäeva sotsiaalprobleemid
Tänu kellele pole meil kodusõda
15
doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha ­ või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist ­ kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole

Ajalugu
Erakonna õpimapp; KESKERAKOND
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal.

Ühiskonnaõpetus
Eesti ajaloo konspekt
33
doc

Eesti ajaloo konspekt

..................................................................................... 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17 Liivi sõda (1558-1583)............................................................................................................. 19 Kolme kuninga aeg..............................................................................................................19 Rootsi aeg................................................................................................................................. 21

Ajalugu
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. ­ 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 ­ 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp ­ tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr ­ "aestid" Keskmine rauaaeg (5. ­ 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl),

Eesti ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun