Eesti keskkonna seisund (0)

1 Hindamata

Lõik failist

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSPUUSEPP
EP-14
Eesti keskkonna seisund
Referaat
Pärnu 2016
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Joogivee kvaliteet 4
1.1 Välisõhu saaste mõju inimese tervisele 5
2. Kliima 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Mina valisin oma referaadi teemaks Norra.
Norra on üks viiest Skandinaaviamaast, võttes enda alla Skandinaavia poolsaare läänepoolse külje. Noraal on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga kogupikkuses 2531 km. Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon , siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km.
Norra majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta - ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Traditsioonilised tegevusvaldkonnad on olnud kalapüük ja metsandus . Norra tööstus toetub peamiselt kodumaistele toorainetele ja loodusvaradele nagu nafta , puit, metallid, kala, mets.
Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

biffuff Õppematerjali autor

välisõhu keskkond tervis keskkonnainfo Eesti keskkonna seisund

Sarnased õppematerjalid

doc

Norra

Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad 7 tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka mersamajandus hästi korraldatud. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 6

Geograafia

doc

Norra - referaat

olnud Norra naftapoliitika oluline osa. Esialgu toetuti Norras peamiselt välisfirmade teadmistele ja oskustele, kuid tänaseks on riigi naftatööstus hästiarenenud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. See ei käi ainult naftafirmade, vaid ka varustava tööstuse ja teadusasutuste kohta. Nafta- ja gaasitööstus innustab uuendusmeelsusele ja tehnilise arengule teisigi Norra tööstusharusid. Norrast on saamas maailma juhtivaid riike nii tehnoloogia kui keskkonna säästmise alal on ju oluline tagada, et naftatööstus ei satuks vastuollu keskkonnakaitseliste kaalutlustega. Tähtis samm selles osas on püüd luua CO2 väärtusahel. Norra tarnijad tegutsevad agaralt enamikus väärtusahela lülides alates maapõueuuringutest ja arendustegevusest ning lõpetades tootmise, töötlemise ja transpordiga. Praegu on Norra tarnijad juba mitmel alal maailma ettevõtete seas juhtpositsioonil. Tarnijaettevõtteid leidub

Geograafia

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

o geneetika o evolutsiooniõpetus · keemia · füüsika Keskkonnaökoloogia (environmental ecology) · uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele · uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend)

Keskkonnakaitse ja säästev areng

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)  Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna

Tehnoökoloogia

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna. Lisanduvad Istanbul, Teheran, Lahore, Hyderabad, Jakarta ja Hangzhou. Üks selline suurlinn (Mexico City) vajab päevas vähemalt 6000 tonni toitu. Eesti suurimaks linnaks on Tallinn, kus elas 2006. a. 396 193 inimest, e. 1/3 kogu Eesti elanikkonnast. Tartus elas samal ajal 101 740 inimest. Eestis oli 2005. aasta alguse seisuga 39 linna ja 8 vallasisest linna. Sellist linnade pidurdamatut kasvu nimetatakse urbanisatsiooniks. Tööstusrevolutsioon Inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

1072

pdf

Logistika õpik

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Logistika alused