munarakk. Sperme on biljoneid, munarakke aga 300-400 tk. Viljastumine on munaraku ja spermi ühinemine emaka munajuhas. Peale viljastamist hakkab sügoot lõigustuma ning temast moodustub kobraloode, hiljem lootepõieke. Samal ajal liigub viljastatud munarakk munajuhast emakasse ning 6-12 päeva jooksul pesastub sinna. Algab gastrualatsioon ning loote areng. Embrüoloogia loengu ning seminari jooksul sain teada palju uusi mõisteid, nt menarche, lanugo, mekoonium. Lisaks sellele jäid meelde mõned huvitavad faktid, nt kohv kiirendab spermatosoidide liikumist ning spermid leiavad munaraku lõhna järgi. Uudiseks tuli see, et rasedatele naistele omased isud tekivad keha reaktsioonina ning on tingitud loote vajadustest. Rasedustoksikoos on aga keha kaitsereaktsioon. Loengu ja seminari käigus sai raseduse kulg palju selgemaks. Rasedus jaguneb kolmeks trimestriks. Esimesel trimestil sügoodist areneb loode. Filmi abiga sai näha, kuidas silmaga
ole häiritud. Mitte mingil juhul ei tohi lootekesti ära lõigata, sest väljarippuvate kestade raskus aitab platsental irduda. Kui platsenta ei ole irdunud 30-60 minuti jooksul, võib häbeme piiril lootekesti mõõdukalt, ent ettevaatlikult venitada või lasta süstida emaka kontraktsioone tugevdavat oksütotsiini. Päramiste peetuse puhul on hea konsulteerida arstiga. Esimesed 24 tundi Ööpäeva jooksul peale sündi tuleb kontrollida, et varsal ei oleks kõhukinnisust. Mekoonium väljub reeglina alati, probleem tekib sünnijärgselt tarbitud toidu seedimise ja väljutamisega. Vajadusel soovitan teha klistiiri sooja vee ja toiduõli seguga, koguses 1-2 liitrit. Profülaktiliselt võib pärasoolde viia apteegikaupa Mikrolax, mis on 2 ml tuubikeses, pehmendab hästi roojapalle. Samuti tuleks kontrollida iga paari tunni tagant mära nisa, ebanormaalne nisa tähendab ebanormaalset imetamist.
Rasvembol- pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral Õhkembol – operatsioonide komplikatsioonina, vereülekannetel Gaasembol – tuukrihaiguse korral; Septiline embol – nakkushaiguste ja sepsise korral; Rakkembol – kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; Amnionivedeliku emboolia – sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium; Võõrkeha emboolia Emboli liikumine (3 põhilist teed) -sääre tromboflebiidi, emakaveeni sattunud amnionivedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse -südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju, põrna, nreeru, seedetrakti jt. elunditesse. Verejooks vere väljumine veresoontest või südamest läbi nende seina defektide väljapoole keha või kehaõõntesse või kudedesse.
kuud vana. Lihas- ja skeletisüsteem on täielikult välja arenenud. Nahk on hästi õhuke ja läbipaistev, naha all on näha veresooni. Loode on 12-16 cm pikk ja kaalub 100-200 g. *V lunaarkuul on lootel arenenud tasakaalu -ja kompimismeel, reageerib välistele ärritustele, imeb sõrmi, haarab nabaväädist ja ujub lootevees, mida on 180 ml. Hakkavad tekkima näärmed, loode tunneb juba maitset ja lõhna. Moodustub mekoonium. Nahk on õhuke, punakas ja kortsuline ning kaetud udemetega. Jalad omandavad õiged proportsioonid ja loote kasv hakkab aeglustuma. Maks areneb ainevahetusorganiks. Loode hakkab aktiivselt liigutama, liigutusi tunneb nüüd juba ka ema. Arenevad hambad ja hakkavad kasvama karvad. Loote pikkus on lõpuks 25-27 cm ja kaalub 200- 250 g. Teostatakse sõeluuring loote anatoomia hindamiseks ning võetakse amniotsentees ehk lootevee analüüs genotüübi hindamiseks.
instinkt tõusta, otsida nisa ja imeda. Neelatud piim jõuab seedetrakti ja seedub täielikult. Oluline on, et varss saaks esimese ternespiima nii vara kui võimalik (15 min jooksul). Esimesetel tundidel peale sündi on märapiim rikas immunoglobuliinide poolest, kattes kõik varsa vajadused. Esimesel nädalal hakkab varss sööma ka teisi söötasid.Oluline on, et vastsündinu väljutaks pärast sündi ka mekooniumi ehk looteaegse väljaheite. Probleemiks muutub see siis, kui mekoonium ei tule pärasoolest hästi välja. Tekib mekooniumi peetus. See omakorda jaguneb esmaseks ja teiseseks mekooniumi peetuseks. Esmane seisund tähendab seda, kus mingil põhjusel tekib soolestikus mekooniumi väljaliikumise aeglustus. Varsal tekivad tugevad valud, ta käib kõvera seljaga mööda boksi, saba püsti. Ta väsib ruttu, ei taha piima. Raskematel juhtudel viskavad nad selili ja rullivad end üle selja. Tuleb kasutada valuvaigisteid, energialisa, lahtisteid. Teisene
rasvemboolia pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral; õhkemboolia operatsioonide komplikatsioomnina, vereülekannetel; gaasemboolia tuukrihaiguse korral; septiline nakkushaiguste ja sepsise korral; rakkemboolia kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; amnionivedeliku emboolia sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad amnionivedeliku koostisosad- looteepiteel , karvakesed, mekoonium; võõrkeha emboolia. Emboli tüüpiline liikumine: - sääre tromboflebiidi, emakaveeni sattunud amnionivedeliku embol läbivad südame parema koja ja satuvad kopsuarterisse - südame vasakust poolest müokardi infarkti või endokardiidi puhul aordi vahendusel ajju, põrna, nreeru, seedetrakti jt. elunditesse. Retrograadne liikumine: - raskusjõu mõjul alumisest õõnesveenist maksaveeni.
sekreeti, mis hakkab kaitsma loote õrna nahka, mida pidevalt uhub lootevesi -- amniootiline vedelik. Hakkavad kasvama juuksed, kätele ja jalgadele ilmuvad küüned. Nüüd võib arst lasta teil kuulata lapse südamelööke. Silmad on veel suletud, kuid loode orienteerub emakaõõnes üsna hästi. Näiteks võivad kaksikud leida teineteise näo ning hoida käest kinni. Südame kokkutõmmete sagedus raseduse teisel poolel on 130-150 minutis. Soolestikus hakkab moodustuma esiroe -- mekoonium. Rasedus 25.nädalal Emakas jääb juba ruumi vähemaks ning lapsel ei ole enam nii palju liikumisruumi. Tal on juba ripsmed ning silmad peaksid kohe avanema, kui nad seda veel teinud ei ole. Beebil on arenenud maitsmismeel ning uuringud on kindlaks teinud, et nad juba eelistavad magusat. Umbes sellel ajal tekib lastel ka esimene maitsmiskogemus. Naise kõhul, puusadel ja rindadele võib tekkida punaseid rebendeid - rasedus triibud. See on
Kaal umbes 260 g. Sellel nädalal pakseneb lapse nahk -- muutub neljakihiliseks. Samal ajal hakkavad rasvanäärmed välja töötama vahataolist sekreeti, mis hakkab kaitsma loote õrna nahka, mida pidevalt uhub lootevesi -- amniootiline vedelik. Hakkavad kasvama juuksed, kätele ja jalgadele ilmuvad küüned. Silmad on veel suletud, kuid loode orienteerub emakaõõnes üsna hästi. Südame kokkutõmmete sagedus raseduse teisel poolel on 130-150 minutis. Soolestikus hakkab moodustuma esiroe -- mekoonium. Kuues kuu Hakkavad tekkima valged verelibled, mis võitlevad infektsioonidega. Keelel formeeruvad maitsenäsad. Lapse seedetrakt on juba võimeline eraldama tema poolt neelatud amniootilisest vedelikust vett ja suhkrut ning läbi laskma selle kiulise sisu otse pärasooleni. Laubal ja ülemise huule kohal võib näha looteudemeid -- eriti rohkesti on neid silmade ning kulmude kohal. Lapsel on kasvanud juba korralikud küüned. Ajus on koos täielik kogu neuronrakke. Laps
Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Vastpoeginud emis produtseerib ternespiima, mis erineb oma koostiselt normaalpiimast, sest selles on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja Cvitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Sündinud põrsa soolte sisepind on kaetud soolepigiga (mekoonium). Selle eemaldumist soodustavad ternes olevad mineraalsoolad, eriti magneesiumisoolad, ja põrsaste seedetegevus normaliseerub alles pärast soolepigi eemaldumist. Oma koostise tõttu on ternespiim vastsündinud põrsale esimestel elupäevadel asendamatu sööt. Poegimisel on parem põrsaid lasta imema kohe, ilma et oodataks ära teiste pesakonnakaaslaste sündi
tagakeha halvatus), uriinipidamatus, spontaanne väljaheide, hemorraagilised haavandid seljanärvis. Palavik 38.9-41.7°C, nohu, köha, isutus, depressioon, konjunktiviit. Neutrofiilide ja lümfotsüütide arvu suurenemine. Abordid võivad esineda 2-12 nädalat pärast nakatumist. Diagnoos: ninanõred, silmanõred, vereproov. Isoleerimine, kasvatamine rakukultuuris. PCR, ELISA, IFM. Parenhüümorganid aborteerunud loodetelt (näha nekroosid) ja mekoonium (soole sisu ehk esimene kaka). Papillomaviridae - ümbriseta Papillomaviridae –> Perekond – Papillomavirus -> Veise papilloomiviirus (BPV) -> Veiste papilloomatoos Persistentne infektsioon kujuneb varases nooruses. Viirus põhjustab tuumorite (tüügaste) teket. Nahapapilloomid kaovad kuude jooksul ja on ohutud. Limaskestapapilloomid on potentsiaalselt pahaloomulised kasvajad. Enamasti on viirused liigispetsiifilised, kuid BPV 1,2 nakatavad veiseid ja hobuseid.
Kujunevad välja lihas- ja skeletisüsteem. Silmad on välja arenenud, kuid silmalaud on suletud. Selgesti on määratletav loote sugu. Kuu lõpuks on loode 16cm pikk ja kaalub 100g. 35 5.kuu (17.-20. rasedusnädal) Lootel on kujunenud une- ja ärkveloleku ajad. Ärkvelolekus liigutab loode aktiivselt. Hakkab kujunema nahaalune rasvkude, sooles moodustub esmasroe e. mekoonium. Loode neelab lootevett, teeb hingamisliigutusi. Luustik tugevneb, arenevad küüned ja kulmukarvad. Kuu lõpul hakkab ka naine looteliigutusi tajuma. Kuu lõpuks on loode 25cm pikk ja kaalub 300g. 6. kuu (21.-24. rasedusnädal) Loote keha muutub proportsionaalsemaks, kaal kasvab kiiresti, tekib juurde nahaalust rasvkudet. Kujuneb haistmine, kuulmine, maitsmine. Loode hakkab ka silmi avama. Liigutused on aktiivsed, jõulised. Kopsud arenevad kiiresti, sagenevad hingamisliigutused
interkostaalne – roietevaheline Paradoksaalne hingamine – rindkere kokkutõmbumine sissehingamisel, paisumine väljahingamisel Laste akuutsete hingamishäirete tüüpilised põhjused ning haiguspildid Mittetraumaatilised põhjused Vastsündinud (Mekooniumi) aspiratsioon Kaasasündinud infektsioonid või väärarengud, nt hingamisteedes, kopsudes või südames Pneumotooraks, hüdrotooraks Krambihood, teetanus Mekoonium – loote roe, vastsündinu esimene väljaheide Imikud ja väikelapsed Bronhiit, bronhopneumoonia – pseudokrupi sündroom – võõrkeha aspiratsioon (nt maapähklid) Mürgistused Läkaköhahoog Südamepuudulikkus (nt müokardiidi viirus või kaasasündinud südamedefekt), poliomüeliidi, difteeria, polüneuriidi tagajärjel tekkinud hingamisteede halvatus – põletikud/abstsess suuõõne piirkonnas Koolilapsed Asthma bronchiale Pneumoonia
annaabi.ee 
