Perevägivald Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda - verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel
ÕENDUSDIAGNOOS Rühmatöö. 49aastane mees toodud kiirabiga haiglasse tänavalt. Möödujate sõnul oli kõndimise pealt seisma jäänud, veidralt häälitsenud ja vabisedes maha kukkunud. Suust eritub rohkelt verist sülge, liigutab aktiivselt kõiki jäsemeid ja tahab kuhugi minna. Verbaalset kontakti ei saa, arusaamatu hääl. RR 175/110, pulss 115, regulaarne, hingamissagedus 24, SpO2 93%. Välja näeb hoolitsemata, taskutes..
NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe Puudutamine funktsionaalne/professionaalne – instrumentaalne, ekspressiivne;
MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10. Näitab üles hoolivat suhtumist ning kuulab meelsasti 11. Ei kritiseeri ega mõista kohut 12. On avatud suhtumisega Halb kuulaja: 1. Katkestab kõnelejat (on kärsitu) 2. Ei hoia silmsidet (vahib ringi) 3. On eemalolev ega pööra rääkijale tähelepanu 4. Ei ole rääkijast huvitatud (ei hooli; mõtleb muule) 5
MIDA UURITAKSE? • Kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo- nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine VALIM • Esimese Bobo- nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. • Kõige noorem katses osalenu oli 37 kuud vana ja vanim 69 kuu vanune. • Keskmine vanus oli 52 kuud. • Kokku osales katses 72 last. JÄRELDUSED • Agressiivset käitumist jälginud lapsed väljendasid teistest enam nii verbaalset kui ka füüsilist vägivalda, mis sarnanes eelnevalt täiskasvanute poolt näidatule. • Poisid kasutasid füüsilist vägivalda enam. KASUTATUD ALLIKAD • https://et.wikipedia.org/wiki/Bobo-nuku_eksperimendid
Vägivald, kui sotsiaalne nähtus areneb pidevalt ja eksisteerib meie kõigi eludes. Selleks, et vägivalda kogeda, ei pea me sellega ilmtingimata kokku puutuma, sest vägivalda võib kohata ka kinoekraanil ja tänavatel. Kuid mis see vägivald siis on? Vägivald on käitumine, millega saavutatakse võim teise inimese üle, talle haiget tehes või teda hirmutades. Vägivald jaguneb verbaalseks ehk suuliseks vägivallaks ja füüsiliseks vägivallaks. Verbaalset ehk suulist vägivalda kasutav inimene halvustab, mõnitab või alandab oma ohvrit. Füüsiliseks vägivallaks võib pidada teise inimese togimist, tõukamist, peksmist või juustest tirimist. Üks on kindel, vägivald algab eeskujudest. Eeskujudeks võivad olla vanemad, filmi ja arvutimängude kangelased. Kui last kodus füüsiliselt karistatakse või ema isa omavahel kaklevad või tema lemmik näitleja on kehastunud kurikaelaks, kes
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vä...
sellele ,et sõna jõud ei tähenda vaid mõtete jagamist oma liigikaaslastega, vaid ka nendele mõju avaldamise võimalust. · Olulisemad käsitletavad probleemid: Tühjade sõnade loopimine võib tuua head, kuid tihti teeb see hoopis vastupidist, kuna on läbi mõtlemata ning kahju tekitatakse inimsuhetes rohkem kui on tahetud. · Olulisemad järeldused ja tulemused: Inimkond peaks rohkem kontrollima oma verbaalset väljendust, tuleks rohkem mõelda tagajärgedele, enne kui on hilja. Sõnu on kerge huultelt lendu lasta, aga tagasi võtta või olematuks muuta on võimatu. Positiivne tööst: Leian, et töö tegi huvitavaks hea teema valik, koos erinevate argumentidega, mis oli vürtsitatud meeltlahutavate näidetega. Väga meeldis, et autor tõi välja sõna jõu otsesed positiivsed ja ka negatiivsed küljed. Töö oli hästi üles ehitatud, hea ning huvitava stiili kasutuse ja sõnumiga.
nõrkusi ning vigu ning olla sallivam ka teiste suhtes, siis võiks olla juba koduses kasvatuses selgitav töö vanematel oma lastele. Austada ennast ning teist inimest.Austada teise inimese soove, unistusi, maailmavaateid ning nende tööd ning tegemisi. Samuti tuleks olla kannatlikum kui teine inimene räägib, kiputakse ju hoogsalt ise sekkuma vestluskaaslase juttu ilma, et teine saaks oma lauset lõpetadagi. Rohkem võiks olla ka verbaalset austuse näitamist, selle all pean silmas kiitmist ning julgust väljendada tänulikkust teise inimese vastu. Neid väärtusi võiks õppida ja omandada oma vanematelt. Ning ka nende järgimine väljaspool vanemate silmaulatust. Minu arvates võiksid vanemad rohkem tähelepanu pöörata oma võsukestele ning nendega rohkem tegeleda. Olla eeskujuks oma lapsele ning aidata lapsel hea ja kurja hägususe piiri enda jaoks selgemaks teha
peale ja kolmanda kamina äärele ja jookseb ise peitu. Siis tulevad isa ja ema tuppa, ema asetab maitsetaimed lauale ja märkab sokolaadi, isa leiab oma magusa ampsu kamina äärelt ja ampsab seda. Kõik naeratavad ja on õnnelikud. Samal ajal, kui teised maiustavad oma aasta magusaimat hetke, on tüdruk oma kaisukaruga peidus ja näitab tollele, et ta sellest saladusest kellelegi ei räägiks. Selle reklaami puhul ei ole kasutatud verbaalset süsteemi, sest keegi otseselt ei räägi. Kasutusel on aga: · Visuaalne süsteem: Näitas asjade paigutust, kuidas kõik on korras ja ilus. Kuidas filmitud kaadrite kontrastsust on rahulik, ning mis nurga alt on hetked filmitud. · Auditoorne süsteem: Rahulik muusika ja laulja hääl. Muusika tempo kiirus on täpselt nii aegalne, kui olema peab, et seda head meeleolu edasi kanda.
Mõningaid näiteid treenimiseks (Ojaste 2014): · Harjutada kuulamist eraldi ühe kõrvaga, teise kõrvaga, mõlema kõrvaga korraga (bilateraalselt implanteeritud). · "Kuulmisjalutuskäigud" märgata erinevaid helisid enda ümber. Kaasas on sõber, kes pöörab tähelepanu helidele, mida kuulmislangusega inimene ise ei märka. · Kuulata tuttavaid laule ja muusikat. · Lugeda häälega või kuulata teisi lugemas, ise samal ajal teksti jälgides. · Treenida verbaalset mälu (sõnaread, lausete pikendamine vm). · Treenida kuulamist vesteldes erinevate inimestega. · Harjutada kõne kuulamist ja mõistmist olukordades, kus oled ise parasjagu hõivatud muu tegevusega. · Harjutada raadio ja TV kuulamist, telefoniga suhtlemist. · Harjutada kuulmist mürafoonil. Kasutatud allikad: Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liit. http://www.eklvl.ee/kuulmispuudest/. Ida-Tallinna Keskhaigla. http://www.itk
Gracian) Inimene teeb oma elu jooksul rohkelt tegusid ja räägib palju. Need sõnad ja toed võivad olla nii head kui halvad ning seetõttu jätavad nad erineva jälje. Baltasar Gracian on öelnud, et teod on inimese elu tõeline sisu, sõnad on selle kaunistus. Sellest ütlusest järeldub, et teod on tähtsamad kui sõnad. Kas see on tegelikult ka elus nii? Teod jätavad suurema jälje kui sõnad. Võtame näiteks vägivalla, mida on nii verbaalset kui ka füüsilist. Need mõlemad teevad küll haiget, kuid erineval moel. Kui keegi lööb kedagi, siis saab inimene haiget ja võib tekkida vigastusi, mille paranemine võtab aega ja millest võib arm jääda kogu eluks. Vaimne vägivald teeb samuti haiget, kuid seda on kergem unustada. Alati võib solvaja andeks paluda ning asi on unustatud, kuid löömise tagajärjed võivad jääda alatiseks. Lisaks on füüsiline vägivald ka karistatav vanglakaristusega ning seda on lihtne
teisaldustööks. Töötaja isikust tulenevad omadused võivad põhjustada terviseriski, kui: 1) ta on füüsiliselt nõrk konkreetse ülesande täitmiseks; 2) tal puudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe. Müra Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Verbaalset kommunikatsiooni nõudvad tööd tööd, mille tegemiseks või juhtimiseks peavad inimesed olema võimelised omavahel suhtlema. Kontsentratsiooni nõudvad tööd tööd, mille tegemiseks peab töötaja mõtlema, arutlema, tegema otsuseid, pidevalt kasutama mälu ja kontsentreeruma tegevusele. Müra kahjustav toime - kuulmiskahjustused Inimese kuulmisorganiks on kõrv, mis koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kõrvalesta
Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel erinevad eesmärgid. Millised – vaatame edasi! Keha Sõnumid võib edastada terve kehaga. Näoilme On hea infoallikas, paljastades indiviidi emotsionaalse seisundi. Käed Kehakeele seisukohalt on käed eriti olulised, nendega rõhutakse olulisi kohti vestluses, näidatakse kõnesoleva eseme kuju, näidatakse suunda. Füüsiline välimus Mittesõnalise suhtlemise mõjukas aspekt.
· paralingvistilised-hääle tämber, intonatsioon · ekstralingvistilised-hääle tugevus, tempo · visuaalsed-silmside, · miimika-näoilmed, · kineesika-zestid, poosid · prokseemika-ruumikasutus Edastatakse sõnumeid sõnalisi märke kasutamata, sageli on mitteteadlik. Defineerib suhte:sümpaatia/antipaatia,staatus,seotus,suhte kvaliteet;Võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid;Toetab verbaalset kommunikatsiooni;Reguleerib kommunikatsiooni kulgemist;Tagasisideme vahend;tõhusal suhtlemisel on mitteverbaalne kommunikatsioon partneritel ühildunud. 10. Spontaanne ja sümboolne kommunikatsioon Spontaanne- Toimub tahtmatu sisemise emotsionaalse seisundi edastamine ning vahetu ja otsene tajumine, kasutatakse loomulikke zeste, ei ole planeeritud ega tahtlik, edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt spontaanselt suhelda.
Olulised on ka minu kui teenindaja professionaalsed teadmised ja oskused kliendisuhete loojana, säilitajana ja parandajana. Telefonisuhtlus on seetõttu eripärane, kuna puudub silmside, ei näe zeste ega miimikat, suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi, kerge tähelepanu kõrvale viia, helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel. Seega telefonisuhtlus nõuab minult väga täpset verbaalset väljendust: head diktsiooni, loogilist ülesehitust, head kuulamis- ja küsimuste esitamise oskust. Oluline on ka positiivset hoiakut väljendav hääletoon. Hea kuulamine nõuab pingutust, kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Keeruliseks teeb selle see, et teenindajana pean olema hinnanguvaba ja aktsepteerima kliendi seisukohti, arvamusi, arusaamu. Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama
õpetajate käe all seesuguse käitumisega harjunud eesti õpilaste kohta, et me tahame alati liiga palju uurida ja rääkida. Muidugi, sest pärast aastatepikkust sakslaste pealekäimist olime ka meie vestlusaltid ja sooritasime koguni kaks suulist eksamit. Proosateksti või bioloogilise diagrammi pooletunnine lahtiseletamine kõlab ilmselt keskmisele eesti õpilasele üsna hirmuäratavalt, sest peale võõrkeeleeksami, pole paljud suulise esinemisega kokku puutunud. Ometi tuleks verbaalset võimekust lõpueksamitel kindlasti hinnata ja kui meie koolijuhid kardavad läbikukkujaid, siis karta tuleks hoopis suu peale kukkujaid.
12. Kultuur- inimtegevus ja selle tulemus. Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsesside käigus. 13. Sümbol- algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks e sümbolisüsteemiks on keel. Sümboleid vajatakse, et anda märku enda positsioonist, staatusest. Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest. Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada. 14. Mis on verbaalne mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda? Sümbolite, zestide, vahemaa, kehahoiaku jms kasutamine. Verbaalne- sümbolid ja keel Mitteverbaalne- kehahoiakud, zestid, suhtlemise vahemaa, sugudevaheline erinevus. 15. Mis on tabu? Arusaam sellest, mis pole ühiskonnas vastuvõetav. Sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud. (Nt. see, mida ühes kultuuris süüakse, võib teises kultuuris olla vastuvõetamatu
Tasakaalustamiseks Millised on intellekti kujunemise põhiastmed? 1) Sensomotoorne (sünnist 1,5-2 aastani) 2) Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastast 7 aastani) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) 4) Formaalsete operatsioonide periood (alates 12 eluaastast) Millise 3 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piaget’ intellektuaalset arengut? 1) Tunnetuslikku 2) Verbaalset 3) Sensomotoorsed Millisele mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget’ intellekti arenguteooria? Matemaatilis-loogilises mõtlemises Kui Piaget’ käsitluses õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetuslike skeemide konstrueerimisena, siis Võgotski tõstis esile selles protsessis olulise tegurina sotsiaalse integratsiooni. Mida mõistetakse L. Võgotski järgi potentsiaalse arengu tsoonina? See on õppimise
harjutamisele. Kordamine võib olla ka materjali ülekordamine. Kõige efektiivsem kordamine toimub lühikeste perioodidena, mille vahele tehakse pause [ CITATION Kik10 l 1061 ]. Olen isegi täheldanud, et periooditi õppides on mul õpitavast meeles rohkem. Pauside ajal üritan tavaliselt minna õue jalutama, sest siis saan puhata ka silmi arvutiekraanist. Kordamise abil pole mõtet meelde jätta verbaalset materjali, selle asemel peaks informatsiooni hoopis omavahel seostama [ CITATION Kik10 l 1061 ]. Oma praeguse eriala aineid saan ma tihti seostada oma lapse arenguga. Näiteks kui räägiti kunstiõpetuse loengus, laste vanusest ja nende joonistamisoskustest, siis tuli mulle kohe silme ette need „peajalgsed“, mida mu laps joonistas, seega polnud mul raske kontrolltöös meenutada, mis vanuses lapsed „peajalgseid“ joonistavad. Õppimise juures on oluline ka õpitu mõtestamine
tagasisideta) ) Kehtestav stiil - Oma mõtete, tunnete ja soovide aus väljendamine, kasutades mina-teadet - Oma õiguste eest seismine - Teiste õiguste arvestamine - Teiste kuulamine - Oskus ja julgus vajadusel abi küsida - Oskus öelda ei - Oskus komplimente teha ja vastu võtta - Negatiivse tagasiside taluvus ja järelduste tegemine - Enesekindel ja empaatiline kehakeel, hääl - Adekvaatne silmside Suhtlemisel kasutatakse verbaalset suhtlemist, kus väljendatakse ennast hääleliselt. Põhiliseks kaupluse poolne verbaalne suhtleja on müüja, kes teeb seda müügi kõneluse kaudu Võib eristada 3 põhilist suhtlemisliiki 1) üksteise tajumine, hindamine ja mõistmine 2)info vahetamine 3) vastastikune mõjutamine 6.Müügitiimi juhtimine Kui firma soovib saada tõhusalt töötavat müügitiimi, peab ta otsima võimekaid kandidaate, leidma nende hulgast paremad, neid koolitama ja neile korralikku palka maksma.
8/7 saj eKr aarilased vallutanud ja ära jaganud maa, rahvad olid alistatud. indias sündis hulk religiooseid liikumisi- nim 1000 filosoofide ajastuks. Upanisadid märk liikumistest. Absoluudile vasteks: 1.viis kirjeld. seda mida absoluut ei ole. (primitiivsed kirjeldused) Loosung:neti neti- ei see, ei too. 2. viis on vastata vaikusega, see on nii loll küsimus et sellele ei peagi vastama, või et see on ainult tunnetatav asi, ei saa anda verbaalset vastust. Tunnetada saab, käega katsuda ei saa 3.viis väljendub loosungis tattvamasi- see sina oled. Osake absoluudist on igas ühes meist, olendites ja ka asjades. Hilisemal ajal saab sellest a`tman-viitab hingamisele. atman saab olla vaid olendites. Absoluut ja indiviid on seotud. Idee vägivallatusest ah`imsa`, kui päriselt ei tee siis mõelda võib ikka midagi paha. Idee- kogu maailm kulgeb tsüklitena üksikisiku ja maailma jaoks. Usutakse, et maailm käib pidevalt alla
kirjutas linki internetis, kust saab visuaalselt toodet näha. Ta tänas ka kliendi selle eest, et ta pöördus nende poole konsultatsiooni eest ja avaldas lootust, et saadud informatsioon täiesti rahuldas kliendi vajadust ja soovis edukat ostu. Ettevõte Euronics teenuste kvaliteedist esimene mulje oli positiivne (firma esindaja elukutselised oskused olid kõrgtasemel) ilmus suur soov müügisaali külastada ning saada verbaalset konsultatsiooni uue televiisori ostu kohta ja uuringut edasi jätkata. MÜÜGISAALI KÜLASTAMINE Firma Euronics müügisaal, kus pakutakse elektroonikakaupu, kodutehnikat, telekommunikatsiooni- ja arvutikaupu tarbijatele, oli väga suur, puhas, avar ja valgusküllane. Poemüüjade sõbralikud näod ja kodutehnika suur valik põhjustavad kliendi usaldust selles, et antud kohas saab tõenäolisemalt sobivat kaupa osta.
Me ei suuda tajuda enese ja teise osapoole emotsioone ja kehakeelt mis viitavad aga pidevalt häirivusele, teiste ideede maha surumisele ehk suhtlus probleemile. Kindlasti on paljude suhte probleemide põhjuseks erinevate ajastute inimesed kes analüüsivad ja põhjendavad erinevaid olukordi erinevalt. Kultuuriliesd erinevused nagu usutunnistus, rass, klass, keel ja sugu võivad olla inimestele suurteks konflikti põhjustajateks, sest erinevates kultuurides mõistetakse liigutusi ja verbaalset väljendust erinevalt. Oma kursusetöös uurin ma mis see suhtlus ja suhte probleemid täpsemalt on. Uurin täpsemalt mis on konfliktide põhi tekkitajad, kuidas neid ära tunda ja kuidas antud suhtlemisprobleeme lahendada. Samuti uurin kehakeelt mis on suhtlusest 55% ja kuidas see väljendub, lisaks sellele keskendun ma töö lõppus ka kultuurilistele erinevustele mis on tihtipeale suured konflikti allikad.
Venemaal tegelikult oli. Ta lootis, et oma kohalolekuga saab ta veel midagi muuta. Timo teadis, et kui ta läheb välismaale, siis tema sõna siin enam ei kuulata, kuna ta on äraandja. Ta ei tahtnud nii kergesti alla anda, vaid oma lahingu keisririigiga lõpuni viia. 7. Vanglas lüüakse Timol võtmega hambad välja. Suhu keeratud võtme sümbol tähistab kui Timo kahekordset vangistamist, nii füüsilist kui ka verbaalset. 8. Timo surm kui enesetapp Timo oli üsna raskes olukorras, teda peeti vangina tema enda kodus. Peale selle oli vangaelu teinud teda vaimselt ebastabiilseks. Mees oli ka mures oma poja pärast. Timo surm kui mõrv Timo harjutas laskmist kuulidega, kuid tema peas olid haavlid ( milleks ta laadis oma püstoli haavlitega?). Jakob nägi maja taga kellegi jalajälgi. 9. Timo ei põgenenud Eestist, kuna ta tahtis olla "nael keisririigi ihus". Ta
omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme. Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks. Juba enne tsivilisatsioonide teket, kui inimese eellastel ei olnud välja kujunenud mingisugust verbaalset keelt, oli neil tarvis omavahel suhelda. Nad ei saanud elada ilma ennast väljendamata ning kuigi neil ei olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastada. Selleks kasutati erinevaid zeste ja kehakeelt, ka nutmine oli üks viis, kuidas ennast teistele avada. Tihti sai ennast teistele selgeks teha ka lihtsalt häälitsedes. Viimasest ongi väga pika aja jooksul välja kujunenud keel, mida me kõik tänapäeval kasutame.
Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. + Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) · Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) · Modifitseerida öeldud sõnu (nt. mõne sõna rõhutamine) · Vestluse reguleerimine (nt. pausid) · Emotsioonide ja hoiakute väljendamine · Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe · Puudutamine - funktsionaalne/professionaalne instrumentaalne, ekspressiivne;
8. Vastastikusus 9. Ärevuse tekitamine koos lahendusega 10. Moraalile rõhumine 11. Järjekindlus ja pühendumine (avalik deklareerimine, isiku enda aktiivsus, vabatahtlik) 12. Ennast-täitev prohvetlus (tegevuse ennustamine tulevikus) Mitteverbaalsed infokandjad- zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg. Eesmärgid: asendada verbaalset kommunikatsiooni, täiendada seda, kujundada öeldud sõnu, vestluse reguleerimine, emotsioonide ja hoiakute väljendamine, personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/esitlemine Embleemid- MV nagu sõnad, tähendusega märgid Illustraatorid- kõnega kaasnevad Adaptorid- endale suunatud, tahtmatud Afektide väljendamine Regulaatorid Proskeemika- personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (iskutevaheline distants) 0-45cm intiimne tsoon -120cm personaalne tsoon -360cm sotsiaalne tsoon
Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne 4. Kujuta ette eksperimenti, mis testiks, kas muusika, mis on seotud ka verbaalse seletusega, kergendaks ka selle meeldejätmist Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga. Annaks vaid helifraasile verbaalse tähenduse 5.Kirjelda mõnda praktilist ja loomingulist rakendust antud uurimusele Seostamine keeleõppega ning tehnilist verbaalset oskusteavet puudutava käsitlemisel 6. Autorid ei kirjelda täpselt, kuidas nad määrasid katseisikud kahte gruppi. Kuidas sina seda teeksid? Kasvõi paariks loe moel, liisutõmbamine, tähestikuline järjekord jne. KATSEPARADIGMAD (EKSPERIMENDIPLAANID) [ Ch.5 ] Mudel 1: Randomiseeritud grupid e. sõltumatute gruppide k-plaan (independent-subject design or between-groups design) Põhiprobleem: randomiseerimisprotseduuri valik (124-125) Mudel 2: Tasakaalustatud grupid
väga hea mälu tundlik ja emotsionaalne arenenud õiglustunne püüdleb oma tegemistes täiuse poole huvides järjekindel eelistab endast vanemate seltskonda hea huumorimeel laialdased huvid õpib varakult lugema arenenud kujutlusvõime väga loominguline iseseisev protestimeelne Kooliteed alustavad tüdrukud saavutavad intelligentsustestides paremaid tulemusi verbaalset võimekust mõõtvates ülesannetes ja poisid ruumilist intelligentsust nõudvates ülesannetes. Üldises andekuses erinevust ei ilmne. Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsetes võimetes, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja suhtlusprobleemide allikaks. Koolipõhiseid testimisi enne 9.-10. eluaastat ei pooldata. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud õpilaste hulgas on kindlasti niisuguseid, kelle annet ei
kehtestava käitumise mõju on eeldatavalt nullilähedane, siis on ikkagi eesmärk, mida kehtestada. Nimelt on kehtestamine kui käitumisviis vahendiks eneseväärikuse hoidmisel (Krips 2003) 1.5 Kehtestamisoskus on arendatav Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt kuid tavaelus satume me sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva erinevalt ürginimesest. Kehtestamisoskust saab arendada ja eelkõige treenida selle verbaalset poolt. Kehaväljendused, hääl, enesekindlus, enesehinnang, teadlikkuse suurendamine oma vajadustest jmt. jääb juba pikaajalise teraapia või nõustamisprotsessi osaks. Siiski just eelnimetatu on baasiks verbaalsele. Hea kehtestamine sisaldab selget eneseväljendusoskust. Selge eneseväljendusoskus on oskus formuleerida eneseväljenduse nelja erinevat kategooriat: fakte, mõtteid-järeldusi-hinnanguid, tundeväljendusi ja soove ning neid situatsioonile sobivalt kasutada.
ning ,,Armastan" (LISA 1), need on jõulised, avameelsed ja emotsionaalselt pingestatud, et neile on raske leida võrdseid kogu maailmakirjanduses. 6 Kõige huvitavam ja isikupärasem ongi just noore Majakovski looming. Tema luulekeeles on palju lähedast nii vene kujutavale kunstile kui ka alles kujunemisjärgus kinematograafiale. Majakovski loob oma värssidest põnevaid ning meeldejäävaid pilte, sünteesides verbaalset ja visuaalset maailmanägemist. Kuna Majakovski pilkenooled nõukogude tegelikkuse pihta olid teravad ning julged, muutusid tema suhted võimuga järjest keerukamaks. Ajal, mil kunst pidi teenime riiki ja parteid, polnud omanäolist ning jõulist talenti kellelegi tarvis, elu kitsaskohtadele osutamist peeti aga hoopis sobimatuks. Seetõttu pidi Majakovski tegma kompromisse, mis viisid ta tõelisest kunstist eemale.
44.Ilma eituseta olemasolukvantori rakendamine lunaarsele predikaadile tekitab … Osajaatav või osaeitav lause. 45.Väidetesüsteem on kooskõlaline parajasti siis, kui … See pole vastuoluline 46.Üldeitavast väitest saab pärast ümber pööramist … väide. Üldeitav 47.Kehtivas tingiv-kategoorilises süllogismis: Väljendab teine eeldus alternatiivi. 48.Eroteetilises loogikas peetakse vastuseks … Ainult asjakohast (küsija seisukohalt lähtudes) verbaalset vastukaja. 49.Materiaalne implikatsioon on alati tõene siis, kui: Selle tagajärg on tõene. 50.Milline järgnevatest väidetest vastab deontilisele mittevasturääkivuse printsiibile? Toimingu sooritamine ja mittesooritamine ei saa korraga olla kohustuslik. 51.Tahtmatu viga arutluses on: Paralogism. 52.Aleetilises modaalses loogikas kehtib, et …. Iga tõene lause on võimalik. 53.Klassikaline definitsioon kuulub … definitsioonide hulka. Intensionaalsete 54
reageerima ning mis täpsemalt on koolikohustuse mittetäitmine. Kuni pole kindlat arusaamist ja regulatsioone riiklikul tasandil, on võimalik vastutust koolis mittekäiva lapse eest üksteise kaela veeretada, mida komisjoniliikmete hinnangul suurel määral ka tehakse. Kehaline väärkohtlemine (karistusseadustiku paragrahv 121) on komisjoni sattumise põhjuste seas sageduselt kolmandal kohal, moodustades 12,8% juhtumitest. Enamasti on tegu peksmistega, kiusamistega, millega võib kaasneda ka verbaalset vägivalda, mõnitamist. Suitsetamise tõttu komisjoni sattunutest on 85% poisid ja 15% tüdrukud. Mõneti üllatavalt on suitsetajate hulgas märksa rohkem eestlasi 85% (vt joonis 5). Ülekaalus on 1314- aastased, kuid leidus ka 9-aastaseid. Avalikku korda rikkunuid (karistusseadustiku paragrahv 262) oli 8% komisjoni suunatud alaealistest. Nendest 92% oli poisse. Avaliku korra rikkujate seas oli 68% eestlasi, mis on veidi väiksem eestlaste esindatusest valimis
Mõlemaid omadusi näeme kahe suure jutustaja Homerose ja Herodotose teostest. Neid autoreid võlub maailma detailiderohkus ning neile meeldib käsitleda igapäevast inimtegevust. Samuti iseloomustab autoreid soov näha ja tundma õppida. Herodotos alustab oma teost "Ajalugu" üldistava väitega, et "inimesed usaldavad vähem seda, mida nad kuulevad, ja enam seda, mida näevad." Autorid püüdsid luua inimeste suurtele tegudele verbaalset mälestusmärki. Herodotos oli üks esimesi proosakirjanikke, kes lõi suuremahulisi teoseid ja talletas minevikumälestusi kirjalikult. Kuid ainult mälestusmärk ei saa rääkida. Ta vajab inimese häält. Mälestusmärki, millel puudub pealiskiri, ei mäletata. Pealiskiri on nagu tumm hääl kivil, mille abil saavad inimesed mäletada ja lugu edasi kanda. Mälestuses edasielamine sõltub paljus kuulmisest, kuid eepikas on just nägemine see, mis vallandab kõige võimsamad
sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjutavad käitumist tundmused. Eri ajastuil ja paikkonnis on käitumisnormid ja reeglid olnud õige erisugused. Eristatakse tahtelist (sihipärast ja teadlikku) ja impulsiivset käitumist (hetkeajendist või emotsioonist johtuvat), verbaalset (avaldub sõnalistes väidetes, hinnanguis) ja reaalset (avaldub tegudes). Lapse isiksuse kujunemise tagavad kaasasündinud omadused ja kasvamine ühiskonnas, suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma: orgaanilised kahjustused(nt. Kaasnevad vaimupuudega) ja või sotsiaalsed tegurid (ebaadekvaatne kasvatus). Tavaelus on sagedasemad juhud, kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga
selleks puhas eestlus või parem toiduvalik – see on iseenda okupeerimise algus. Veelgi kummastavam on retooriline reljeefsus vaidlustes, kus erimeelsused on vast vaevu 20-30 kraadi, mitte 180. Ei saa taotleda ühiskonna eestvedamise vastutust ja siis teha kompromisse Eesti pikaajalise tuleviku ja oma lühiajalise poliitilise huvi vahel. Võit on kohustus teha tööd selleks, et kaotajad ei tunneks ennast teerulli (Metafoor) alla jäänuna. Aga kuidas seda teha, kui valimiste eel on kõvasti verbaalset rusikat (metafoor) vastase nina all hoitud? (retooriline küsimus) Me võime öelda, et radikaalne retoorika on vaid tähelepanu võitmiseks; et 21. sajandil teisiti ei saa. Aga ma pelgan, et selle mõju on siiski sügavam. Kaikamehe keelekasutus teeb meist kaikamehed. Väärikaks jäämine teeb riigimehi. Nii see on. Mulle on kallid liberaalsed demokraatlikud väärtused ja samas olen ma uhke, et ma olen eestlane. Ma tean, demokraatiat piiramata on võimalik eesti rahvust ja kultuuri
erinevates osakondades tehtud tööde kokkukogumise kohustusest, arhiveerimise vajadusest ning mahust, väljasaadetud ja sissetulnud posti registreerimisest just selles asutuses kehtestatud reeglite järgi ja muudest kohustustest igapäevases kontoritöös. Kehakeelega saame rääkijale edasi anda, et kuulame teda huviga (aktiivselt) ja saame temast aru. Asjaliku vestluse juures tuleks olla kõigi oma meeltega. Verbaalset tagasisidet kas küsimuste või nõustumise kujul saame toetada ka kehakeelega, olles vestluspartnerile nähtav ja vaadates talle otsa, soovitatav, et käelabad oleksid nähtaval, mitte sõrmed rusikas. Sõnalisel suhtlemisel on oluline ka hääletooni valik ja alustuseks naeratus loob kindlasti positiivse meeleolu. Igapäevatöös tuleks hoiduda väga emotsionaalsetest ütlustest ja väljaelamistest oluline on jälgida vestluspartneri emotsionaalset seisundit, ülemäärase
Samuti on töömälu seotud inimese õppimisvõimega kõrgem töömälu lubab inimesel uut materjali paremini omandada. Töömälu koosneb neljast limiteeritud mahuelemendist. Keskseim neist on komponent, mis on vastutav tähelepanu ja info töötlemise eest, samuti ka pikaajalises mälus olevate teadmiste otsimise ja esile kutsumise eest. Teine töömälu osa on fonoloogiline, mis lubab ajutiselt säilitada verbaalset matejali. See töötab koos kolmanda elemendiga, milleks on visuaalruumiline pool, mis vastutab visuaalse külje säilitamise eest. Neljas komponent on puhver, mis seob informatsiooni. 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" Uurimus viidi läbi laste seas, kellel on mingi töömäluga seotud puue. Esialgse läbivaatusel ajal leiti 3189 5-11-aastastest lastest 308 last, kellel olid väga madalad
teadlikuks saamiseks. suhe on kõige tähtsam : loomulikkus, mitte- omav soojus, täpne empaatia, hoiakute edasi andmine kliendile tingimusteta aktsepteerimine ja respekt kliendi suhtes, lubavus, hoolivus ja nende Tehnikad on sekundaarsed terapeudi hoiakute suhtes. Tähtsad on aktiivne kuulamine ja kuulmine, tunnete peegeldamine, ja selgitamine. Piirangud: võimalik oht peitub terapeudi anonüümsuses; eeldab kliendilt väga suurt verbaalset võimekust. Liiga vähe tähelepanu minevikule. Kognitiivne teraapia: A.Beck Inimese emotsionaalsed reaktsioonid (ka negatiivsed) ei ole põhjustatud mitte konkreetsest sündmusest, vaid isiku poolt sündmusele omistatud tähendusest. Inimeste mõtted, kujutlused ja hoiakud sündmuse kohta on need, mis panevad erinevaid inimesi sarnastes olukordades täiesti erinevaid emotsioone tundma (Beck, Ellis, 1977).
Pinnapealset õppimisstiili eelistavad õpilasi motiveerib enamasti õppima väline tasustus, hinded, välised standardid ja soov saada teistelt tunnustust. 10. Milline on seni teada olevatest ainuke usaldusväärne skaala õpistiilide eristamiseks? Visuaalse/verbaalse eristumine Selle õpistiili eristamiseks on tõepoolest uurimuslik alus. Richard Mayer, kes on tuntud oma uurimispõhise lähenemise poolest multimeedia rakendamisel õppimiseks, uuris erinevusi visuaalset ja verbaalset lähenemist eelistavaid õpilasi, keskendudes õppimisele arvutipõhisest multimeediast. Ta leidis, et eksisteerib visualiseerija-verbaliseerija dimensioon ja sellel on kolm tahku: kognitiiv- ruumiline võime (mida mõõdetakse selgitamaks välja, kas see on madal või suur), kognitiivne stiil (visualiseerija versus verbaliseerija) ja õpieelistus (verbaalne õppija versus visuaalne õppija) (Mayer & Massa, 2003). Pilt osutub palju keerulisemaks, kui
Kehakeele ehk mitteverbaalse suhtlemise saame jagada kaheks. Esiteks liigutused (näoilme, žestid, kehahoiak). Liigutuste ehk kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Lisaks näoilmele, žestidele ja kehahoiakule on kehakeele komponendi veel hääle toon ja valjus, kõne kiirus ja silmside. 10. Kumba tuleks rohkem uskuda – kas verbaalset sõnumit või mitteverbaalset? Miks? Mitteverbaalne sõnum on oluline komponent suhtlemisel ja võib teinekord öelda rohkem kui verbaalne sõnum. Kui inimene suhtlemisel on võimeline verbaalse sõnumiga lihtsamalt edastama valeinformatsiooni siis kehakeelt on raskem kontrollida ja kehakeele jälgimine ning oskus seda tõlgendada annab oluliselt tõesemat infot edasi inimese kavatsustest ja sõnumist, mida ta edastab. 11
................................................................................................................3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konfliktsituatsioonidesse ning sageli on mul jäänud tunne, et vastased ei oska või ei taha suhelda probleemide lahendamiseks. Oma emotsionaalsuses vihastun ma kergesti kuid sama kiirelt ka kaob mu ärrituvus
etteloetud numbrite rea reprodutseerimine Memory For Objects (Pildimälu test) - piltide järjestuse reprodutseerimine E. WAIS, WISC, WPPSI The Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS-R) 1981 Wechsleri Intelligentsuse Test Täiskasvanutele vanuses: 16-74 aastat normgrupp: 1880 inimest hälbiv IQ (deviation IQ) IQ muutub vanusega: (normid vanusegruppide kaupa) 16-17; 18-19; 20-24; 25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset) alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) The Wechsler Intelligence Scale for Children 1989 WISC-III Third Edition Wechsleri Intelligentsuse Test Noortele vanuses: 6 kuni 16 aastat normgrupp: igas vanuses 200 last 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti
põhjustada suuremaid vihapurskeid. Seetõttu tuleks meelespidada, et ka konfliktis on kaks poolt- hea ja halb. Kuna konfliktid on paratamatud, siis tuleks meil õppida nendega võimalikult hästi toime tulema. Mis on konflikt? Tänapäeva närvilises ja stressirohkes ühiskonnas kohtame kõikjal pidevalt erinevaid konfliktsituatsioone, olgu need siis kliendi ja teenindaja, vanema ja lapse, kolleegide või sõprade-tuttavate vahel tekkinud. Mis on üldse konflikt? Seda võib defineerida kui verbaalset või füüsilist kokkupõrget kahe üksiku indiviidi või inimgrupi vahel. Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Kuid kramplik vastandumisest hoidumine eeldab enamasti oma tunnete allasurumist ja probleemidele läbi sõrmede vaadates pole võimalik neid lahendada. Negatiivsed emotsioonid hakkavad kumuleeruma ning ühel hetkel, kui ,,klaas on ääreni täis", võib kõige tühisemgi tõuge vallandada tohutu vihapurske.
kehtestava käitumise mõju on eeldatavalt nullilähedane, siis on ikkagi eesmärk, mida kehtestada. Nimelt on kehtestamine kui käitumisviis vahendiks eneseväärikuse hoidmisel (Krips 2003) 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt kuid tavaelus satume me sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva erinevalt ürginimesest. Kehtestamisoskust saab arendada ja eelkõige treenida selle verbaalset poolt. Kehaväljendused, hääl, enesekindlus, enesehinnang, teadlikkuse suurendamine oma vajadustest jmt. jääb juba pikaajalise teraapia või nõustamisprotsessi osaks. Siiski just eelnimetatu on baasiks verbaalsele. Hea kehtestamine sisaldab selget eneseväljendusoskust. Selge eneseväljendusoskus on oskus formuleerida eneseväljenduse nelja erinevat kategooriat: fakte, mõtteid-järeldusi-hinnanguid, tundeväljendusi ja soove ning neid situatsioonile sobivalt kasutada.
kodus oldud nädala jooksul hall näonahk küll "tuuldub inimlikumaks" (lk 31), kuid hall jääb värviks, mida Timo välimuse iseloomustamisel sageli kasutatakse. Maire Jaanus on tähelepanu pööranud võtmesümboolikale: Schlüsselburgi vanglas taotakse Timol võtmega (sks Schlüssel) hambad välja: "Võti surutakse Timo suhu, et see lukku keerata, sundida vaikima tema kõnet, mõtteid ja tundeid. [---] Suhu keeratud võtme sümbol tähistab Timo kahekordset vangistamist, füüsilist ja verbaalset." Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb välgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk põlema (lk 17). Ta ei lase ennast katkestada (lk 39), ei armasta viivitamist (lk 41), on pea ebainimlikult korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis".
etteloetud numbrite rea reprodutseerimine Memory For Objects (Pildimälu test) - piltide järjestuse reprodutseerimine E. WAIS, WISC, WPPSI The Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS-R) 1981 Wechsleri Intelligentsuse Test Täiskasvanutele vanuses: 16-74 aastat normgrupp: 1880 inimest hälbiv IQ (deviation IQ) IQ muutub vanusega: (normid vanusegruppide kaupa) 16-17; 18-19; 20-24; 25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset) alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) The Wechsler Intelligence Scale for Children 1989 WISC-III Third Edition Wechsleri Intelligentsuse Test Noortele vanuses: 6 kuni 16 aastat normgrupp: igas vanuses 200 last 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti
www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted; analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis; tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis; eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast; tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised mõjutamisvõtted; analüüsib kriitiliselt reklaami ning arutleb reklaami ja mainekujunduse teemadel;
Otseasendis hoiab pead inimene, kes suhtub räägitavasse erapooletult. Pea püsib tavaliselt liikumatult, aegajalt noogutab veidi. Küljele kallutatud pea näitab inimeses tekkinud huvi. Seda zesti osatakse tõlgendada juba Charles Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad ka kriitilise hinnangu liigutused. (Pease, 1994) Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid. (Jaskolka, 2004) 5.1.2 Näo puudutamine Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene
annaabi.ee 
