sellest mitte. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks ja seesama. Inimene ei ole kunagi hämmastunud selle üle, et ta ei tea, kui teine teab; kuid ta peab suurimaks võhiklikkuseks seda, kui teine ei tea, mida tema teab. Inimese probleemid tulenevad tema võimetusest olla vaikses toas üksi. Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu. Meele võib teha kibedaks, kui soovid ei täitu ja soovimatu võtab võimust.
mõtlemine ei tee kellelegi halba. `'Egiptusel pole vaenlasi, selleks on Egiptus liiga rikas ja vägev.'' Tänapäevalgi levinud, et rikkamad ja tugevamad rigid kontrollivad maailmas toimuvad ning suudavad oppositsiooni purustada. VI Raamat: Valekuningapäev `'Tõesti ma sooviksin, et ma kunagi ei oleks sündinud siia maailma. Ka sooviksin ma, et ma kunagi ei oleks lihunud ja näinud häid päevi, sest mida parem on inimesel olla, seda raskem on tal heast loobuda.'' Toob välja inimese harjumise mugavustega, mida ei tohiks kunagi teha, sest elu on ettearvamatu jada sündmusi. `'Mu süda ütleb, et sa ükskord veel ripud müüril, pea alaspidi, oma jultumuse pärast.'' Inimese pidev jultumus võib viia tema hukani. `'Jälle ülistas rahvas suuresti kuninga tarkust ja kaebaja läks norus päi minema.'' Juhtub tänapäevalgi, kus enamuse ideaal ning arvamus jääb peale ning teiste arvamused tehakse maatasa. VII Raamat: Minea
sest neile tundus, et midagi ei ole muutunud samas kui mõned patsiendid said oma emotsionaalsed haavad parandatud isegi ilma lõikuseta. miks mõnede inimeste elu muutus peale lõikust ja nad said alaväärsuskompleksist lahti, kuid teise jaoks ei muutnud lõikus midagi. Minapilt kontrollib täpselt seda, mida ma saan ja ei saa teha. Kui ma näed end teistest alaväärsemana, nõrgemana, ebakindlamana ... siis minu minapilt kindlustab selle, et selliseks ma ka jään. Minapildil on tõepoolest tohutu jõud. Kui ma tunnen end ebakindlana, sest oman "vale" uskumust, siis minapilt tagab selle, et minu ebakindlus säilib. Nii nagu minapilt hoiab minus ebakindlust, omab ta ka väga olulist rolli eesmärkide saavutamisel, mida ma endale sead. Iga eesmärk, mille ma endale võtan, peab olema kooskõlas minu sisemise minapildiga, sest just minapilt kontrollib seda, mida ma saavutan. Dr
Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel. ,,Inimene mitte ei ole vaba, vaid on ise vabadus" Kodus: Sysiphose müüt. 4. Klassikaline mõtlemisviis/strateegia Inimene on hinge ja keha ühendus(liitsubstants); inimene on hingestatud kehamis on hing?: 1
Suhtlemistõkked «Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine. /lahenduse pakkumine/ 5) Kamandamine. 6) Ähvardamine. 7) Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. 8) Ülekuulamine - küsimused, millele saab vastata väga lühidalt. 9) Nõu andmine. /teise murede vältimine/ 10) Kõrvalepõikamine - muu juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine.
Uhkus, kui inimeste üks suurim hukutaja maailmas on saanud väga paljudele inimestele, nagu ka minule, üheks omaduse vormiks, millest ei suudeta lahku õelda. Inimesed, kes on uhked ei suuda leppida vigadega, mille nad on ise põhjustanud. Süüdistatakse kõiges teisi ega otsida enda vigu ja ei tunnistata neid, sest uhkus sunnib inimest paratamatult mõtlema, et tema on kõige targem, parem jne. Uhkus võib ka inimesi hukutada. Inimesed, kes on langenud selle lõksu ei julge teistelt abi küsida ning proovivad iseseisvalt probleemi(dega) hakkama saada. See tekitab pinget ja ei suudeta näha enam probleemi tõelist kollet. Samuti segab see õige lahenduse leidmist, sest vahel võib teistel tulle hea idee, mis oleks parim lahendus sellele, kuid selle tunnistamiseks, et see hea on, vajab inimene julgust, mis tavaliselt puudub, sest see jätaks lolli mulje inimestest. Ka minul on tulnud ette selliseid juhtumeid
Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest
Mõlema puhul on väga olulisel kohal personaalsete suhtlusvahendite hea kasutusoskus. Mõlemal juhul kasutatakse teenindussuhtluse abivahendeid, mis võivad aga sise- ja välissuhtluses olla erinevad (näiteks sisesuhtluses Intraneti ehk sisesidesüsteemi kasutamine, memode ehk märgukirjade kasutamine, tegutsemisjuhised, omavahel kokku lepitud kehakeele signaalid jms). Inglise keelest pärineb ka eesti keeles laialdaselt kasutatav sõna ,,kommunikatsioon". Eesti keelele omasem oleks selle asemel kasutada sõnu ,,suhtlus" või ,,side" ja seega ka kas sisesuhtlus ja välissuhtlus või siseside ja välisside. Sageli väidetakse, et suhtlusoskused ja teenindusvalmidus on kaasasündinud isikuomadused (Ta on sündinud teenindaja...!). See võib ju nii olla, sest ilmselt sünnib iga inimene maailma mingite eeldustega midagi mõnest teisest asjast paremini teha (nt paremini arvutada kui laulda või vastupidi). Aga igat oskust, sh suhtlusoskusi, saab soovi korral järjepidevalt edasi
Kõik kommentaarid