Elamistoimingud - Suhtlemine. (0)

ELAMISTOIMINGUD
 5. SUHTLEMINE
Suhtlemise elamistoiming
Inimene  veendab  suurema  osa  päevast  teiste  inimesega  erimevatel   viisidel   suheldes,  seepärast 
on suhtlemistegevus inimese käitumise  integraalne  osa. 
Suhtlemisprotsess
1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast:
LÄHETAJA
SÕNUM
KANAL
VASTUVÕTJA
Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja  sõnatu  suhtlemine. 
Parakeel  tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab 
hääletooni,  rääkimiskiirust,  täiendushäälitsusi  nagu  „hmm“  ja  „ahh“,  ja  see  on  pigem 
vokaalne suhtlemine.
Terminit    kineetika   kasutatakse  iga  organismi  sõnumit  edastava  liigutuse  tähistamiseks. 
Paistab,  et  inimestel  on  raskem  teadlikult  kontrollida  oma  kehakeelt  kui  verbaalset 
suhtlemist.
Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel erinevad eesmärgid. Millised – vaatame edasi!
Keha
Sõnumid  võib  edastada  terve  kehaga . 
Näoilme
On hea  infoallikas , paljastades indiviidi emotsionaalse seisundi. 
Käed
Kehakeele  seisukohalt on käed eriti olulised, nendega rõhutakse 
olulisi  kohti  vestluses,  näidatakse  kõnesoleva  eseme  kuju, 
näidatakse suunda. 
Füüsiline välimus
Mittesõnalise suhtlemise  mõjukas  aspekt. 
Samuti  annavad  riided,  mis  olid  esialgselt  mõeldud  organismi 
kaitsmiseks  välismõjude  eest,  hulgaliselt  informatsiooni  kandja 
kohta.
Individuaalsus
Suhtlemine on äärmiselt individuaalne toiming. 
Elukaar : seos suhtlemise elamistoiminguga
Oleneb  tõhus  suhtlemine  suhtlejate  keelekomponentide 
kasutamise oskustest. 
Lapsepõlv ja  noorukiiga
Beebi  esimeseks  mittesõnalise  suhtlemise  kogemuseks 
on   ämmaemanda   ja  ema  käte  puudutus,  kõik  sünnituse 
juures  viibinud  kuulevad  ka  lapse  esimest  sõnalise 
suhtlemise ilmingut, tema kisa. 
Täiskasvanu  suhtlemisraskused  võivad  olla  tingitud 
puudulikust suhtlemisest lapseeas.
Puberteediealised  võivad  teatud  sõnadele  omistada 
tähendusi,  mida  teab  ainult  nende  oma  grupp  ja  mida 
täiskasvanud ei mõista. 
Täiskasvanuiga ja vanadus
On  välja  arvatatud,  et  täiskasvanute  sõnavara  koosneb  tavaliselt  3000-5000  sõnast,  kuigi 
lugemissõnavara võib olla suurem. 
Vanaduses   halvenemad   kuulmine   ja  nägemine  ning  see  võib 
vähendada suhtlemise tõhusust juga aistingute moonutatuse 
tõttu. 
Artriit   sõrmiliigestes  võib  muuta  kirjutamise  raskuks, 
põdurus 
võib mõjutada keha asendit ja žeste. 
Kõik need tegurid võivad tekitada vanuritel suhtlemisprobleeme.
Sõltuvus/ sõltumatus  suhtlemise elamistoimingus
Sõltuvusseisund
Lapsed  on  kogenematud  suhlemisstruktuuride   kasutamisel .  See  tekitab  vanematel  raskusi 
nendest   arusaamisel . 
Noored  on  suhtlemistoimingus  kaasinimestest  väga  sõltuvad,  vahel  ka  vanemad  inimesed,  eriti 
kui neil on arengu- või vaimne  puue .
Toimetulekustrateegijad  sõltumatuse 
suurendamiseks
Loomulikult  mõjutab  suhtlemise  sõltuvusastet 
organismi ehitus. 
Vastavad 
füüsilised 
struktuurid , 
mis 
võimaldavad näha, kuulda, rääkida ja kehakeelt 
kasutada,  on  sõltumatuse  aluseks,  kuigi  teatud 
häired  meeleorganite  tegevuses  on  võimalik 
kompenseerida,  nt:  prillide,  kuuldeaparaadi  või 
viipekeelega. 
Tegurid, mis mõjutavad suhtlemise elamistoimingut
Bioloogilised tegurid
1. Organiismi struktuuride  funktsioneerimine
2. Keele kasutamise füüsilised aspektid
Psühholoogilised  tegurid
1. Intelligentsi tase (temast sõltub elus omandatud sõnavara suurus)
2.  Emotsioonid  (nende väljendamine, inimese tuju). 
3. Inimsuhted 
4.  Ettekujutus  oma kehast
Sotsiokultuurilised tegurid
1. Sõnaline keel
2. Rass/ etnilise päritolu
3. Tehniline keel 
4.  Kehakeel
5. Väärtushinnangud/ arusaamad
6. Düaadid ja  organisatsioonid
Keskkonnalased tegurid
Keskkond võib kaasa aidata suhtlemise  elamistoimingu  sooritamisele
Poliitilis-majanduslikud tegurid
1. Tehnoloogilised edusammud
2.  Tehnoloogia  ja  tervishoid  
3. Tehnoloogia ja  konfidentsiaalsus
Õenduse  individualiseerimine suhtlemise elamistoimingus
Inimeste suhtlemisviisid on erinevad ja seda tuleb arvestada õenduse individualiseerimisel.  
Klienti  jälgides  ning  tema  olulistel   teemadel   vesteldes,  peab  õde  püüdma  vastust  leida 
järgmistele küsimustele:
o
Kuidas indiviid tavaliselt suhtleb?
o
Millised tegurid mõjutavad indiviidi suhtlemise toimingu sooritamise viisi?
o
Mida teab indiviid suhtlemisest?
o
Kuidas indiviid suhtub suhtlemisse?
o
Kas indiviidil on olnud pikaaegseid suhtlemisraskusi ja kuidas ta nendega hakkama on 
saanud?
o
Millised  probleemid  on  indiviidil  praegu suhtlumisel  (kui  on)  ja  milliseid  võivad  tekkida 
tulevikus?

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11