TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI „KEISRI HULL“ KOHTA (0)

Q: Milleks ta laadis oma püstoli haavlitega?

Vastus leiad õppematerjalist: TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI „KEISRI HULL“ KOHTA

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Milleks ta laadis oma püstoli haavlitega?

TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI „KEISRI HULL“ KOHTA

TEGELASE ANALÜÜS
TIMO

Timo sünnipäev oli 13. November (1788.a.)

Pärast vanglast tulekut oli Timo halli nahaga, hambutu, üsna kõhn, helehallide silmadega ning nägi vanem välja kui ta tegelikult oli.

Timo oli pärit Võisiku mõisast (Viljandi kreisist, Põltsamaa alt).

Timo oli teisitimõtleja ning ta ei varjanud seda. Ta kirjutas keisrile kuna oli andnud talle vande, rääkida talle alati tõtt. Pärast vanglast väljasaamist oli Timo kurnatud ja vaimselt ebastabiilne. Proovis Eeva pärast tugev olla.

Iseloomult oli Timo väga julge ( saatsis keisrile sellise manifesti, abiellus Eevaga) , kannatlik , tugev ( pidas vastu 9 aastat vangis ), kindlameelne ( tal oli võimalus põgeneda, kuid ta ei teinud seda), hoolitsev ( hoolitses hästi Eeva ja Jakobi eest), enesekindel ( ta ei lasknud ennast teiste arvamusest häirida), oli suurepärane pianst. Timo hoidis ka palju endale (näiteks ei oskanud keegi temalt sellist kirja oodata). Jäi alati oma tõekspidamistele kindlaks ning ta ei tahtnud isegi riigist lahkuda.

Õppis Lehrbergi juures.

Timo oli aadlik ning keisri sõber.

Elas Liivimaal, Võisiku mõisas.

Sai oma raha Võisiku sissetulekust ja perekonnavarandusest.

Timot peeti hulluks, seepärast tal väga külalisi polnud. Muidu peeti Timost lugu, nii aadlikud kui ka talupojad. Talupojad olid talle tänulikult, et ta neid teistest varem vabaks lasi. Pärast vangist vabanemist ta kõrgseltskonnas ei käinud, kuna võis väga harva oma kodust lahkuda.

Timo ei kartnud rääkida tõtt, seda isegi mitte keisrile ja kui Jakob tema käest midagi vangla kohta küsis vastas ta alati. Tegutses ootamatult ( abielu talutüdrukuga, kiri keisrile) ning teda ei huvitanud teiste arvamus, jäi alati oma tõekspidamistele truuks.

Timo kui peategelane on seotud kirjaga keisrile, kus ta kritiseeris võimu.

Timo väljendas end alati korrektselt, oskas mitut keelt (eesti keel oli iseäralik).
EEVA

Eeva sündis 1799. a

Eeval olid heledad lokkis juuksed ( pärast Timo kinnivõtmist värvis ta need tumedaks), kõhn, ilus.

Eeva oli Kannuka peremehe Peeteri tütar.

Eeva oli Timo mõttekaaslane ja toetas teda alati . Ta muretses pidevalt Timo pärast ja proovis tema koormat vähendada. Peale selle muretses ta ka oma poja pärast, kes oli läinud mereväkke.

Iseloomult oli Eeva otsekohene, julge ( läks keisri emaga rääkima), tugev, enesekindel ( ei lasknud ennast teiste arvamusest häirida), hoolitsev, abivalmis ( oli Timo aitamiseks kõigeks valmis). Eeva kannatas koguaeg vaikides ära teiste üleoleva käitumise. Kindlasti ei tundnud ta ennast selle pärast hästi, kuid ta oli tugev. Timo vangisoleku ajal tegi ta kõik, et Timot sealt päästa ( va keisriga rääkimist, sest seda Timo ei tahtnud). Kuigi kõik uskusid, et Timo on hull, siis tema mitte : ““ … Närvid on tal muidugi rohkem korrast ära, kui aimame. Aga hull – “ Eeva raputas pead, “ hull ta ei ole.””

Enne Timoga kohtumist õppis kodus isaga. Timo viis ta Viru-Nigula õpetaja Masingu juurde.

Eeva oli talutüdruk, kuid Timoga abielludes sai aadliprouaks

Elas enne Timoga abiellumist Viljandimaal, Kannuka talus . Pärast Timoga abiellumist Võisiku mõisas. Pärast Timo surma kolis Põltsamaale.

Eeva sõltus Timost. Kui Timo oli vangis sai raha Võisiku sissetulekust.

Kuna Eeva oli varem talutüdruk, ei tahtnud teised aadlikut temaga tegemist teha. Pärast tema tundmaõppimist said inimesed aru, et ta intelligentne naine ning hakkasid temast lugu pidama . Ta sai läbi ka talurahvaga, näiteks läks ta kangapleegitajatele appi. “… nad räägivad talle kõik oma hädad ära – olgugi et tema enda omi nendele ei räägi… “

Eeva tegutses tihti Timo nimel (ajas põgenemise plaane ), proovides päästa teda nii vanglast kui ka olla talle pidevalt toeks .

Kuna Eeva oli Timo naine oli ta seotud ka Timo probleemidega. Eeva enda probleemiks oli Timo vend Karl, kes tahtis teda endale naiseks.

Kuigi Eeva oli alguses talutüdruk, siis pärast õppimist oskas ta ennast korrektselt väljendada ja oskas mitmeid keeli ( olid üllatunud ka need, kes teda alguses ei sallinud).
II. TEOSE ANALÜÜS

Teos on kirjutatud Jakob Mättiku vaatenurgast ja kirjeldab Timo elu (peategelane). Novell on kirjutatud päevikuna. Jutustaja on Timo naise vend Jakob, kes elas koos nendega Võisikul ning räägibki sealsest elust. Jakob oskab hästi kirjeldada Timo mõtteid, kuna leidsin mehe keisrile saadetud kirja mustandi. Jakob abiellub raamatu lõpupoole Annaga, kuid tegelikult armastab endiselt Jettet ( endise Võisiku valitseja tütar). Jakob aitas Eevat ja Timo alati, eriti nende põgenemisplaani juures.

Üheks suurimaks põhjuseks miks Timo hulluks tembeldati oli tema kiri keisrile, kus ta kirjutas oma mõtteid mis muudatusi Vene imepeeriumis teha. Teiseks jooksis ta oma kongis ringe kuni nõrkes, tuletades meelde ajalugu. Ta ka hirmutas Lamingut ( pani talle püstoli vastu rinda).

Eeva oli raamatus Timo mõttekaaslane ja toetas teda alati. Enne Timoga abiellumist oli ta talutüdruk ning seetõttu erines ka kaasaegsetest. Kõrgesse seisusesse sünniti. Kuid sellegi poolest oli ta õpihimuline ning sama haritud kui teised aadlikud.

Jakob ei uskunud et Timo on hull, vaid arvas, et ta rääkis tõtt, kuid see mida ta sellega tegi oli vale ( sellele selgusele jõudis ta Timo käsikirju lugedes ) . Oli TImole tänulik, kuna tänu temale sai hariduse ja parema elu.

Tõde, mis ähvardas keisri võimu, avaldada ei lastud ja see kehtis veel pikalt. Seda saab tõlgendada just Timo näite puhul, kus mees tahtis kõigile avaldada rääkida tõtt Vene keisririigi tegelikust olukorrast ja inimestest, kuid seda avaldada ei lubatud. Timo pandi hoopis 9 aastaks vangi. Tal oleks veel halvemini läinud kui ta poleks olnud keisri sõber. Tõe avaldamini oleks nõrgendanud autoriteetide võimu. Olukord kehtis kuni muutus ka ühiskond. Praegu on Venemaal küll sõnavabadus, aga …

Timo teadis, et oma olemasoluga tuletab ta kõigile meelde, milline olukord Venemaal tegelikult oli. Ta lootis, et oma kohalolekuga saab ta veel midagi muuta. Timo teadis, et kui ta läheb välismaale, siis tema sõna siin enam ei kuulata, kuna ta on äraandja. Ta ei tahtnud nii kergesti alla anda, vaid oma lahingu keisririigiga lõpuni viia.

Vanglas lüüakse Timol võtmega hambad välja. Suhu keeratud võtme sümbol tähistab kui Timo kahekordset vangistamist, nii füüsilist kui ka verbaalset.

Timo surm kui enesetapp – Timo oli üsna raskes olukorras, teda peeti vangina tema enda kodus. Peale selle oli vangaelu teinud teda vaimselt ebastabiilseks. Mees oli ka mures oma poja pärast.
Timo surm kui mõrv – Timo harjutas laskmist kuulidega, kuid tema peas olid haavlid ( milleks ta laadis oma püstoli haavlitega?). Jakob nägi maja taga kellegi jalajälgi.

Timo ei põgenenud Eestist, kuna ta tahtis olla “ nael keisririigi ihus ”. Ta tahtis kirjutada, kuid teadis, et välismaal olles tema kirjutised Vene keisririiki poleks jõudnud ning teda poleks enam kuulatud, vaid võetud kui äraandjat. Ta tahtis võidelda oma tõekspidamiste eest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 44 allalaadimist

TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI-KEISRI HULL-KOHTA #1

TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI-KEISRI HULL-KOHTA #2

TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI-KEISRI HULL-KOHTA #3

TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI-KEISRI HULL-KOHTA #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

DaivaSoodla Õppematerjali autor

Teos on kirjutatud Jakob Mättiku vaatenurgast ja kirjeldab Timo elu. Novell on kirjutatud päevikuna. Jutustaja on Timo naise vend Jakob, kes elas koos nendega Võisikul ning räägibki sealsest elust. Jakob oskab hästi kirjeldada timo mõtteid. Jakob abiellub raamatu lõpupoole Annaga, kuid tegelikult armastab endiselt Jettet.

Teose analüüs Tegelaste analüüs jaan kross keisri hull

Sarnased õppematerjalid

docx

Jaan Kross "Keisri hull"

poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai, Aleksandr Pavlovitš jne… TIMO – KEISER – MEMORANDUM Timotheus Eberhard von Bock oli ajalooline isik(1787 – 1836). Bock saavutas sõjaväes keisri ihukaitseväe polkovniku auastme. 1816. aastast elas ta koos Evaga (ja teoses väljamõeldud venna Jakobiga) Võisiku mõisas. Timo teenis enne seda keisri sõjaväes ning saavutas keisri ihukaitseväes polkovniku auastme. Timo pidas oma elu jooksul 61 lahingut, nendest 60 keisri eest ja selle viimase keisri vastu. Keiser oli palunud Timol temale, juhtugu mis tahes, alati ausaks jääda:“ pane oma käsi pühakirjale ja tõota mulle, et sa räägid mulle alati ja igas asjas

Kirjandus

doc

Keisri hull

Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli

Kirjandus

odt

Jaan Kross ,,Keisri hull''

Teda iseloomustati kui saksa püstes prantsuse keelt kõnelevat pooleesti talupoega. 13. mai 1829 tegi Annale abieluettepaneku ning sai jaatava vastuse. Terve teose vältel üritas Jakob saada vastuse küsimusele: Kas Timo on hull? Tal oli Annaga laps Eeva(väike Eeva) ning ta kolis oma õe juurest eemale Põltsamaale, kuhu olid 500 rubla eest maja soetanud. Peter von Mannteuffel(eesti keeles meeskurat) .. oli Timo (Elizabethi) õemees, kes oli Timo arvates ebasümpaatne, rängakondiline, tuklase

Kirjandus

doc

Nimetu

the ass (noh ntx vahetult peale abiellumist läksid Eeva ja T. v. Bock kirkikusse, aga kogu aadlirahvas kadus sellejuures sealt ära - yks päss vist jäi istuma ainult, sest ta oli tukkuma jäänud). Keegi kurat ei teadnud miks Timo ära viidi, jutt käis, et ta saatis Keisrile mingi kriitilise kirja. Georg v. Bock (Timo noorem vend, kes tast väga lugu peab ja kes on samuti ohvitser) laseb, aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja

Kirjandus

docx

"Keisri hull" imkats

Keisri hull Jaan Kross I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta

Kirjandus

doc

Keisri Hull - lühikokkuvõte

Näiteks ükskord, kui Eeva ja Timo läksid kirikusse, kus oli aadli rahvas, siis kadusid kõik peale ühe minema. See üks inimene oli ka lihtsalt tukkuma jäänud. - Keegi ei teadnud, miks Timo ära viidi. Jutud käisid, et ta oli keisrile mingi kriitilise kirja kirjutanud. - Georg von Bock, Timo noorem vend, kes on samuti ohvitser ja kes austab Timot väga, aga laseb tõsimeelselt käima jutu, et see on mingi keisri eksitus, kuna kiri oli väga üllameelne ja suurehingeline. - Jakob leiab aga Timo vanast toast, kuhu ta ise sisse oli kolinud kirja mustandi või ärakirja, mis oli tegelikult liigagi kriitiline selles ühiskonnas sellisele keisrile. - Kirjas kritiseerib Timo keisrit ja tema esivanemaid rumaluse, uhkuse ja omakasupüüdlikuse tõttu, hõõrub talle nina alla probleeme riigis.

Kirjandus

docx

Keisri hull – märkmed

sest ta ei olnud süütu, oli selle kaotanud direktrissi vennapojale - Jakob läks Jettega kokku saama, kuid jäi kogemata pealt kuulama Timo ja Lamingi vestlust, jõudis täpselt õigeks ajaks siiski - Nende sugulaskond ignoreeris neid, näiteks läksid nad aprillis kirikusse kontserdile, istusid esimestesse ridadesse, mis peale teised minema marssisid - Küsimus Timo vaimse seisundi üle, kas on hull või mitte - Olevat lastud välja vangist selle pärast et ta on hull - Jette sõidab koos isaga ära, Jakob teda kinni ei hoia, nuhkis isa käsul, Jakob andestas selle - Jakobi armasus polnud piisavalt suur, et see alla neelata ja seega ta Jettet ei takistanudki - Keisri käsul viidi Timo ära vangistusse, sest ta olevat hull - Eevale jäeti kiri, Timo asukohta ta teada ei saanudki, keiser lubad Eevat ja ta last igati aidata kuidas võimalik

Kirjandus

rtf

Jaan Kross "Keisri hull" väga põhjalik kokkuvõte

kirja. Georg v. Bock (Timo noorem vend, kes tast väga lugu peab ja kes on samuti ohvitser) laseb, aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja omakasupyydlikuse tõttu; hõõrub talle nina alla mitmeid probleeme riigis (Eesti maarahva seisukord included - Timo on ses suhtes väga õiglane tegelane, abiellus ta ju Eevagagi osaliselt oma tõekspidmaiste tõttu). Sellesamase käsikirja leiab Jakob

Kirjandus

Rohkem sarnaseid