100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annett magnus
Õppematerjali autor
Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, 30. aastane sõda langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada 1618-1620 Böömimaal mässatakse Austria ülevõimu ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel vastu valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja 1625-1627 Taani astub protestantide poolel sõtta välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel 1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta 1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna
Sisukord 1. Sisukord 2. Venemaa 3. Venemaa 17.sajandil 4. Vene impeerium 18. sajandil 5. Venemaa 18. sajandi lõpul 6. Venemaa 19. sajandi lõpul 7. Kasutatud kirjandus 8. Kokkuvõte Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik. Uurali kulunud kurdpangamäestik lahutab Ida Euroopa ja Lääne Siberi lauskmaad. Jenissei ja Leena vahel
poeg Fjodor (1584-1598), sest terve poja oli ta vihahoos tapnud. Sisuliselt valitses küll vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov. Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar. BORISS GODUNOV (1598-1605). Boriss Godunov oli olnud üks opritsina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589). Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises. VALE-DMITRI 1601. a. oli näljahäda ja väga külm talv. Puhkes talurahvasõda. Ilmub välja isik, kes nimetab end hukkunud Dmitriks. Kui see oleks olnud tõsi, oleks Godunov pidanud loovutama Dmitrile trooni
19. sajandil sai alguse ka rahvuslik ärkamine. Ärkamisaja eeldusteks olid:1)talupoegadest olid saanud vabad inimesed, 2)eestlasi valitsesid sakslased, kes olid huvitatud eestlaste kultuuri uurimisest, 3)Euroopas oli alanud juba rahvuslik liikumine, 4)enamus eestlasi oskas juba kirjutada, 5)1866. aastal rajati täiesti iseseisev rahvaomavalitsus, 6)Venemaa kartis tugevnevat Saksamaad, siis tahtis Venemaa teha eestlastest oma liitlased. Rahvusliku ärkamise üks peategelasi oli Johan Voldemar Jannsen, kes asustas ajalehe Perno Postimees . Jannsenite perekond lõi ka laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Johan Voldemar Jannsen korraldas ka esimese üldlaulupeo Tartus 1869. aastal. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts, mille esimene president oli Jakob Hurt, kes oli teinud suure töö rahvaluule kogumisega ja avaldamisega
aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel aga sageli hakkasid omavahel ja suurvürstiga sõdima ning tihtipeale hukkusid. Ellujäänud vürstid ja nende sõjapealikud kujunesid Venemaa ühendamisel aadelkonnaks, tähtsaimad aadlikud olid bojaarid. Suurvürsti ja hiljem tsaarivõim kujunes alates 14. sajandist aga absoluutseks isevalitsuseks. Järgnevalt Rjuriku dünastia pealiiiniks kujunenud liikmed, isale järgneb siin nimekirjas poeg (tegemist ei ole alati suurvürstiga, enamasti pole nad ka vanimad pojad). Esimene lahter on nimi, teine on eluaastad, kolmas on tema tegevus: Igor (Ingvar) srn. u. 945 Kiievi vürst, varjaag, sõdis Bütsantsiga.
võis muuta ka kirikukombeid. Selleks olid: ristimärki tuleb teha senise kahe sõrme asemel kolme sõrmega, maani kummarduse asemel aga kummardati vööni, muudeti ka kirikuteenistuse korda. Rahvas tõid need esile suurt ärevust. Paljud jäid vana usu peale kindlaks ja neid hakati nim vanausulisteks. 1656.a lõheneski kirik . paljusi vanausuli pandi kirikuvande alla, ja paljud põgenesid venemaalt minema. Sellest ajast peale jäi venemaa äralõigatuks euroopast, tema ainus tähtsaim kaubalinn oli arhangelsk, mille rajasid 16.saj inglased. Kindlate õiguste ja kohustustega seisused puudusid, kõik olid allutatud tsaari võimule, linlastel polnud kodanikuõigusi ja nad olid sunnismaised. Sõjad Kodusõda inglismaal 1640-1649 Osapooled: Charles 1 toetajad e aadlikud, anglikaani kiriku pooldajad. Parlamendi toetajad e kaupmehed, puritaanid, tööinimesed, parlamendi etteotsa astus Oliver Cromwell.
ta osutus üllatavalt võimekaks valitsejaks, kes tõi Moskva võimukorraldusse euroopalikke jooni Boriss Godunov - pärast Ivan Julma surma riigis võimu haaranud tsaar, keda kahtlustati Dimitri tapmises Porzarski - maakaitseväe kogumise etteotsa astunud väikevürst, rahvaväkke kogunes 20 000 meest, kes suundusid Moskva alla poolakaid pealinnast lahkuma sundima. Mihhail Romanov - pani aluse Romanovite dünastiale, püsis Venemaa troonil kuni 1917. aastani Aleksei Romanov - tema ajal oli tsaarivõim juba nii tugev, et valitsus julges hakata muutma kirikukombeid, mida ka tehti (nt ristimärk tuleb teha kolme, mitte kahe sõrmega, kummardused pole enam maani, vaid vöökohani jne) Gustav II Adolf - tõsiusklik luterlane, kellele polnud ükskõik kuidas lõpeb protestantide ja katoliiklaste heitlus Saksamaal, sekkus uue jõuna 1630. aastal Kolmekümneaastasesse sõtta Karl XII - Rootsi noor kuningas
Tuleb arvestada, et Vene maade kogumine ei jõudnud Ivani ajal lõpule, Moskva ekspansioon jätkus mõningate tagasilöökidega järgnevatel sajanditel. Ei saa rääkida Vm ühendamisest, sest mingit ühtset Venemaad polnud varem olnud, ka Kiievi-Venemaa integreeritus oli keeruline küsimus ja elanikkonnal polnud rahvustunnet. Võim homogeniseeris elanikkonna, millest uusajal kujunes moodne rahvus. Ühtsus loodi pärast poliitilise võimu kehtestamist. Teine Ivaniga seotud teema Venemaa ja Lääne suhete teema. Ühelt poolt said alguse püsivad konfliktid läänenaabritega, eriti Poola ja Leeduga, mis kultiveerisid vastastikkuse vaenu kuvandit. Perspektiivis pandi alus kujunevale arusaamale, et Vm pole Euroopa. Samas kõigi aegade tihedam läbikäimine Vm ja Lääne-Euroopa vahel. Ivan suri 1505, ta surm tõi kaasa olulise pärimisprobleemi. Probleem oli kestnud juba ta viimasel elukümnendil
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid