Ma arvan, et inimesed ei viitsi selleks teisse poodi eraldi minna. Ja kolmas väga suur probleem on purjus autojuhid. Iga aasta sureb liiklusõnnetustes selle tõttu väga palju inimesi. Minu arusaam on väga lihtne. Kui politsei peatab alkojoobes autojuhti, siis võetakse load ära terveks eluks või peab ta vanglakaristust kandma. Loomulikult ei saa ainult nende võttetega kõike parandada, kuna siis tõusevad esile teised kuriteod nagu näiteks salaviin või alkoholi kojutellimine. Olukord ei muutu nendest sammudest paremaks ei päeva ega nädalaga, kuid võib muutuda tunduvalt aastatega.
iiveldus. Tuju on langenud depressioonini. Kõik mõtted on suunatud pea parandamisele. Noored joovad väga palju, sest alkoholi on imelihtne poest kas ise kätte saada, või palutakse mõnd vanemat möödaminevat onukest. Kahjuks juhtuvad väga paljude noortega purjuspäi liiklusõnnetused -kas sõidetakse ise või kakerdatakse autoteel ilma helkuriteta. Teine probleem piirangutega on see kurb tõsiasi, et hakkavad liikuma muud mõnuained salaviin ja narkootikumid. Tuleb tõdeda, et mitte kuskil ei joo noored rohkem kui meil. Eestis juuakse 14ndal sünnipäeval juba paljast viina, nii et silm ka ei pilgu. Alguses on muidugi vaja lihtsalt alkoholi proovida, väga suur roll on kambavaimul, kuid see saab harjumuseks. Teine põhjus on see, et alkoholi tarbides ununevad mured. Joovatel lastel langeb õppeedukus märgatavalt, tekivad probleemid kodus ja koolis. Minu arvates on alkoholi tarbimine väga oluline ühiskondlik problem. Tuleb
Kui on suuremad maksud, peab riik tagama ka rohkem. Näiteks Skandinaavia riikides on kõrgem maksukoormus kui Lõuna-Euroopas, kuid seal pakutakse ja tasuta haridust ja meditsiiniabi oluliselt suuremal määral. Võib muuta ka maksude struktuuri.Näiteks käibemaks mõjutab rohkem vaeseid, rikkamatele avaldab mõju kapitalimaks. Aktsiisimaksuga (nt. tubakaaktsiis) on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist, kuid need võivad tekitada ka varimajandust(salaviin). Näiteks võib ka soosida teatud tegevusi, andes maksuvabastust. Näiteks maksusoodustust antakse ettevõtetele mis pakub tööd invaliididele, soodustades seeläbi puuetega inimeste kaasamist tööturule. 6)Riigieelarve kulutused-teine fiskaalpoliitika teostamise vahend Riigi kulutuste suurenemine erutab tarbimist ja toob kaasa tootmise kasvu. Väheneb tööpuudus, kuid hinnad tõusevad, sest inimeste ostujõud kasvab. Eestis vastutab fiskaalpoliitika eest rahandusministeerium.
Sarnasused : orjad, sunnismaisus, kohustused mõisa ees, naturaalmajandus, mõisnikul õigus karistada talupoega. Roseni Deklaratsioon: nii hull pole talupoegade olukord kunagi veel olnud. 7. LINNAD Kaugkaubandus- aadlikele oli ülemerekaubandus keelatud; Narva kaubandus üle vene piiri (17.saj). Peamiseks väljaveoartikliks Eestis oli teravili. Sisekaubandus- sõbrakaubanduse põhimõte; talurahva jõukusega kasvas ka tarbimine; maalaadad; salaviin; kõik linlased võisid omatarbeks kaupu osta. Tsunftid- käsitöökojad Manufaktuurid- töökojad, pm nagu tehased, ainult puuduvad masinad; tööjaotus. 8. KULTUUR 17.sajand Rootsiaeg : Oluline- lugemisoskuse andmine; (1632 Tartu Ülikooli rajamine- toob Eestisse haritlasi) Talurahvakoolid Kirjasõna-lisanduvad ilmalikud tekstid
Treffneri erakool 1883) *teater(esimene kutseline teater Vanemuine- Karl Menning ning ka Estonia Tallinnas, Endla Pärnus) *kutseharidus(merekoolid, raudteetehnika kool) I MS tähtsus Eestile *1917 märtsis autonoomia *maapäev *esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis *rahvusväeosade sünd Rakveres | 1)majanduses:*prioriteediks sõjatööstus *kaardisüsteem tarbekaupadele *spekuleerimine(odavalt osta-kallilt müüa) *kuiv seadus(alkoholi müügi keeld)->salaviin,puskar 2)ühiskondlikus elus: *sõja algul lojaalsed Venemaa suhtes, aga sõja edenedes järjest vaenulikumad 3)rahvuslikus liikumises: *Baltisakslaste vaenulikkus(riigivõim aitas kaasa) *loodi Põhja-Balti Komitee, mis hoolitses sõjapõgenike eest
maksulaekumistest viimastel aastatel ikkagi suurenenud. Nii laekus 2011. aastal riigieelarvesse alkoholiaktsiisi 178,6 mln eurot, ehk 8% enam kui 2010. aastal (165,2 miljonit 6 eurot). Nt, 2011. Aastal maksis keskmise hinnaklassi legaalse viina liiter Eestis 12,94 (madalama hinnaklassi viin 9,10), aga illegaalne salapiiritus 6,51, salaviin 7,36 ja puskar 4,86. 2010. Aastal jäi riigituludesse salaalkoholi tõttu laekumata hinnanguliselt 11,31 mln eurot, 2011. Aastal aga veidi vähem, 10,5 mln eurot. Küll aga ei saa öelda, et need summad vähenevad, pigem on aastaid kõrvutades näha, et summad kõiguvad ning kindlaid trende siin välja tuua on keeruline. Kasutatud allikad 1. Alkoholi aastaraamat. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, (Tallinn 2013), http://www.ki.ee/ 2
annaabi.ee 
